Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine - Ajalugu (õpik 2.osa) paragraafid 49-51 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks oli vaja vanemat ?
  • Millega ta tegeles ?
  • Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ?
Kordamine - Ajalugu-õpik 2 osa-paragraafid 49-51 #1 Kordamine - Ajalugu-õpik 2 osa-paragraafid 49-51 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evvvvvvvvvvvvvvu Õppematerjali autor
See on paragraafid 49-51 kordamine. Loodan et see aitab teid ! :)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte

Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja ­ muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ­ ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem ­ Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu ­ Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad ­ pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 ­ 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 ­ Riia linna asustamine (piiskop Alberti poolt) 1

Ajalugu - 7.klass
thumbnail
3
pdf

Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus

1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maav

11.klassi ajalugu
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koost

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni

1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi. 2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi, arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis ristida latgalid, Väina ja Koiva

Eesti ajalugu
thumbnail
3
doc

Balti Ristisõda II

6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing ­ Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ees

Ajalugu
thumbnail
10
ppt

Muistne vabadusvõitlus

Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 ­ Lübecki linna taastamine; 1201 ­ Riia linna rajamine; 1202 ­ Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 ­ Ümera lahing; 1217 ­ Madisepäeva lahing; 1219 ­ Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 ­ Rootslased vallutavad Lihula; 1227 ­ Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ­ ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ­ liivlaste vanem,

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eestlaste vabadusvõitlus

1. Nimeta 5 ajalooisikut, kes olid muistse vabadusvõitluse juures tähtsad, ei loe Meinhard ja Berthold. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert von Buxhoeveden-Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199.a. Tal oli kindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. Alustas 1201. a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a. Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ja võitis lahingu Tallinna all, rajas Tallinna kivilinnuse. Hakkas sakslastega võidu eestlasi ristima. 2. Nimeta 4 maakonda, kus olid suuremad lahingud. Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,h

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun