Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? (0)

Arutlus
Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa?
Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid.
Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus . Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi ära kasutada enda loodust.
Lüüa sai Eesti ka sellepärast, sest ta pidi võitlema mitmel rindel korraga. Lõunast tulid sakslased. Põhjast ründasid taanlased , kes suutsid vallutada näiteks Tallinna. Lääne-Eestist tahtsid osa saada ka rootslased, aga nende väed õnnestus eestlastel tagasi lüüa.
Sõja ajal levis ka katk. Vahepeal lepiti isegi vaherahu , sest katk laastas mõlemat armeed. Vaherahu oli oluliselt kasulikum ristisõdijatele, sest nad said seda ära kasutada, et paluda paavstilt sõjamehi juurde. Eestlased palusid abiväge venelastelt, aga sellest polnud palju kasu, sest nad tahtsid suut tasu, rüüstasid ka ise Eesti külasid ja ei pidanud kokkulepetest kinni. Ma arvan, et kui vahepeal poleks vaherahu sõlmitud, siis oleksid pidanud sakslased oma vägedega taanduma.
Eestlastel sai saatuslikuks ka see, et neil polnud häid suhteid naaberrahvastega. Ma arvan, et kui eestlased oleks koos lätlaste ja leedukatega sakslastele koos vastu astunud , siis poleks sakslased võitnud. Polnud ka ühtset Eesti riiki. Maa oli maakondadeks killustunud. Kui poleks tulnud sõda, siis arvatavasti oleks saanud Eestist lähiajal ühtne riik.
Pikk sõda oli eestlaste jaoks väga kurnav, sest neil ei olnud võimalust pidevalt uusi sõjamehi juurde saada, nagu oli sakslastel .
Sakslased ründasid Eestit süstemaatiliselt. Nende plaan oligi kurnata Eestit süstemaatiliste rüüsteretkedega. Esti sõjameestel oli raske tungida läbi ristisõdijate rauast ja rõngassärkidest koosnevast rüüst. Eestlased kasutasid nende turviste raskust enda kasuks ära, muulitades neid näiteks soodesse, mida vaenlased ei tundnud . Nii uppusidki saksa sõjamehed lihtsalt oma raske rüüga sohu ära. Ristisõdijatel oli ka keeruline taanduda, sest niivõrd raske turvisega oli peaaegu võimatu joosta . Ma arvan, et eestlastel õnnestus ka seda enda kasuks ära kasutada.
Eestlasi karistati näiteks selle eest, kui ta oli ristiusu võtnud vastu vaenlase poolt. Näiteks sakslased karistasid neid, kes võtsid usu vastu taanlastelt ja vastupidi. Inimesi rititi ka ümber. Vahel võis juhtuda nii, et mõnda inimest ristiti mitu korda ümber. Eestis sai kõige rohkem kannatada mandri-Eesti, sest seal leidis aset enamus sõjast. Kõige kergemini läks saartel, eriti Saaremaal.
Minu arvates võitlesid eestlased hästi ja pidasid kaua vastu. Lüüasaamise põhjuseks olid vaenlaste suurem sõjavägi ja parem varustus. Nende armee koosnes elukutselistest sõjameestest ja vallutusi toetas rooma katoliku kirik . Eestlastel polnud ka ühtset riiki ja häid suhteid naaberriikidega, lisaks sellele tuli võidelda mitme vallutajaga korraga. Pikka sõda kurnas väga eestlasi.