Laura Vals
11.a klass
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
199 laadimist
Kokku alla laetud
14 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kruuz
Õppematerjali autor
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ? Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus, milles osalesid eestlased ja ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad
Puudus organiseeritud võitlemisoskus ja väljaõpe. Samuti jäi eestlastel relvastusest palju puudu. Relvad olid nõrgemad ning puudus lahingukord. Ordurüütlid aga olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Nad olid jõukad ja seetõttu oli nende käsutuses ka selle aja parim sõjavarustus. Vaenlaste sõjaplaan oli läbimõeldud ja efektiivne. Arvuline ülekaal andis ristirüütlitele veelgi suurema eelise. Sõdade käigus suutsid eestlased oma sõjapidamise oskusi parandada kuid sellest ei piisanud vastase alistamiseks. Eestlaste suhted naabritega olid üsna kehvad. Puudusid liitlased, kuna liivlased olid juba alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena
Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head.
KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST? Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks osa Balti ristisõdadest. Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid