Miks Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (0)

br />

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700-aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse?
Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö-sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud . See lõpetas kõik võimalikud side-med maakondade vahel.
Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges-tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem.
Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale-tungi ka venelased , kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased . Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks.
Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus. Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele. Vaenlasi oli palju rohkem ning rüütlite taktika oli hästi välja töötatud. Eestlased olid selgelt nõrgema sõjalise tasemega ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem.
Sakslaste selja taga oli tolle aja kõige tugevam jõud Euroopas. Katoliku kiriku toetus muutis vabadusvõitluse võitmise eestlaste jaoks peaaegu võimatuks. Katoliku kirik soosis sakslaste tegevust, kuna oli huvitatud eestlaste ristiusustamisest . Samuti oli eestlaste oma poolele saamine vajalik, et mitte lasta vene õigeusul tungida Eesti aladele. Katoliku kirik oli vastu hakkamiseks liiga tugev vastane.
Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eest- lased seni vähe mõelnud. Eestlastel puudus ühtne sõjavägi ning seetõttu ei suutnud nad ka ristisõdijatele vastu hakata. Võib väita, et eestlased on ise süüdi oma kaotuses. Samas ei näinud nad ohtu ette ning hiljem oli juba liiga hilja , et midagi ette võtta. Maakonnad ei teinud ühtset tööd ning naaberrahvad olid vihale aetud . Eestlastel puudusid sõjalised vahendid ja oskused, et hakata vastu nii suurele jõule nagu seda oli Katoliku kirik.