Kas eestlastel oleks olnud võiduvõimalusi Muistses Vabadusvõitluses (0)

Kas eestlastel oleks olnud võiduvõimalusi Muistses Vabadusvõitluses?
Muistne Vabadusvõitlus oli praeguse Eesti Vabariigi territooriumil toimunud võitlus. See toimus enamasti eestlaste, Vene vürstiriikide ning Rootsi, Saksa ja Taani ristisõdijate vahel. Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227.
Ma arvan, et üks kindel kaotamise põhjus oli see, et eestlaste ja nende vastaste sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe. Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka sõjatehnikat ehk võideldi sellega, millega saadi ja mis oli olemas. Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi.
Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada ühise sõjaväe, et oma vaenlased tagasi lüüa. Aga ma arvan, et see sõjaväe moodustamine oleks siiski olnud väga keeruline, kuna eestlaste ehk meie naabrid olid alistatud juba meie Muistse Vabadussõja ajaks. Ka ristisõdalaste kavalus ajada eestlased ja eestlaste naaberrahvad tülli ja siis vallutada Baltimaad ükshaaval, oli väga hea nõks Muistse Vabadussõja võitmiseks.
Kindlasti oli eestlaste kaotuse põhjuseks ka see, et neil tuli võidelda koguni mitme vaenlase vastu. 1208. aastal ristiusustati Ugandi maakond saksa ristisõdijate poolt. Siis 1219. aastal vallutati Põhja-Eestis olev Tallinn Taani vägede poolt. Aastal 1220 tungisid Rootsi väed Lihulasse. Seal toimunud lahingus eestlased võitlesid väga hästi ning lõpptulemusena nad võitsidki selle lahingu. Kindlasti see võit tõstis nende usku endasse ning andis ka jõudu järgmisteks võitlusteks. Aga eneseusust kahjuks ei piisanud , kuna lõpuks jaotati Eestimaa ikkagi neljaks osaks.
Muistse Vabadusvõitluse ajal puudus eestlastel oma riik ja riigi asemel olid maakonnad . Ma arvan, et kui inimestel pole oma kindlat riiki, siis nad ei taha ka eriti koostööd teha ja see, kui inimesed ei tee koostööd viib kindlasti kaotuseni. Nii oli ka eestlastel Muistse Vabadusvõitluse ajal. Iga maakond võitles enda eest ning teiste olukord neid ei huvitanud. Kuna maakondade vahelised sidemed olid nõrgad, siis ei aidatud üksteist ei materiaalselt ega vaimselt.
Kaotuse põhjuseks oli ka see, et eestlastel ei jätkunud lihtsalt mehi, kes võitleksid, ja see tõigi viimastes lahingutes eriti rängad kaotused. Seda seetõttu, kuna vastaste pool oli selle aja kõike tähtsam ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kirik . Nemad saatsid ristisõdalastele pidevalt täiendusi, mis aitasid kaasa eestlaste vallutamisele. Kuna eestlastel polnud enam jõudu vastuhakuks, siis Muistse Vabadussõja lõpuks ristiusustati pärast pikki ja raskeid lahinguid Baltimaad.
Ma arvan, et eestlastel polnud eriti võimalusi võitmiseks, kuna nende vastased olid neist tugevamad ja paremini varustatud. Kohe kindlasti ei aitanud ka kaasa eestlaste suhted nii omavahel kui ka naabritega. Ja see, et eestlastel tuli sõdijate puudus võis viia selleni , et eestlased ei surnud selles sõjas välja.