Kas eestlastel oleks olnud võimalik võita muistne vabadusvõitlus (5)

Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ?
Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse oli eestlaste maakaitse, sõjaline korraldus ja kogu relvastus mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks ning poldud valmis suureks sõjaks. Vastasel oli kõik paremini, kui eestastel. Nende riietus oli mõõgahoopide eest vastupidavam. Ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, kogu nende elu seisnesgi võitluses ja neil oli käsk, vallutada eestlased ja liivlased ristiusku. Järeldus sellest on selline , et sõja võitmiseks peamine mis on vaja on tugev armee ja head sõjarelvad. Kuna eestlastel olid need kordades halvemad,kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et eestlastel polnud sidemeid teiste riikidega. Eestlastel puudusid liitlased, kes ohu korral appi tuleks. Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem korraldasid eestlased mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma. Eestalsed pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni. Järeldada võib, et kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmas väga mõjub põhjus vabadusvõitluse kaotamiseks oli eestalste killustatus. Kuna Eesti maakondade vähel puudus kontakt. See oli küll olemas, aga see oli minimaalne. Sellist riiki nagu „Eesti“ polnud otseses mõttes olemas. Eestlastel puudus ühtekuuluvus tunne ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi koos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale suruma alati suure armeega ning nii polnudgi eestlastel suuri võimalusi vastu löömiseks. Eestlased ei oleks saanud kuidagi võitlust võita, kuna puudus kokkuhoimine. Miks muidu 1991 Eesti sai vabaks? Sellepärast, et inimesed tulid kokku ja laulsid ennast vabaks. Nad tahtsid vabaks saada ja olla üks rahvus. Muistse vabadusvõitluse ajal polnud kokkuhoidmist ja rahvustunnet ning igasugune võit sakslaste üle oleks olnud võimatu. Neljandaks ja väga mõjuvaks põhjuseks miks eestlased siiski lüüa said, oli võitluse väga pikk kestvuse aeg. Vabaduse nimel võitlemine oli kestnud juba pea 20 aastat. Kõikide nende aastate jooksul olid eestlased võidelnud ja kaitsnud oma maad täie hingega. Nad pidid võitlema taanlaste, rootsaste ja sakslaste vastu. Eestlased olid üksi, kuid vastaseid oli palju. Võit Ümera lahingus andis küll jõudu ja motivatsiooni juurde, kuid see polnud piisav ning lõpuks kaotada mitmetes lahingutes mõjus see veel väsitavamalt ning uued vastased tulid peale ning oli aeg uuesti võitlusesse astuda. Kõik see kurnas rahvast tohutult ja nad teasid, et nii ei suudeta vabadust lõpuni välja kaitsta. Kindlasti oli see üks oluline põhjus, miks eestalsed ei oleks suutnud vabadusvõitlust võita. Aidanud oleks kindasti koostöö, parem relvastatus, sõjameeste rohkus, suhted naabritega, oskused ja kindlasti oleks aidanud mõni armee juht, kes oleks paika pannud plaani kuidas võidelda. Ilma nende oskuste ja vajadusteta ei suuda keegi ühtegi sõda võita. Viimaseks põhjuseks võib lugeda seda, et paljude eestlaste südametunnistus polnud puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast ilma mingisuguste takistusteta ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid baltisakslaste poolt ristiusustatud eestlased ka vastaste poole peale ning sõdisid omade paganate vastu. Sõdimise käigus kutsusid nad ka miteid teisi eestlasi ristiusku ning see vähendas tohutult eestlasete kokkukuuluvust ning võimalust vabadus koju jätta. Eestalsed oleksid pidanud mõtlema soovile oma vabadus säilitada. Eestalsed oleksid pidanud mõtlema vabadusele,aga kuna see puudus oli võit võimatu. Kas siis eestlastel oleks olnud võimalust muistne vabadusvõitlus võita? Mina leian et see oleks olnud võimatu. Eestlased olid arvulises vähemuses, nende oskused kasutada relvi olid minimaalsed. Suhted naabritega oleksid võinud olemas olla ning eestlastel oleks võinud olla ühtekuuluvustunne, siis oleks võibolla eestlaste vastupanu ordurüütlitele suurem, kuid leian, et võitu see poleks taganud.
Elen Mihkelson , XI h