Muistne vabadusvõitlus (0)

Muistse vabadusvõitluse tähtsus ja tähendus eesti rahva ajaloos
Muistseks vabadusvõitluseks peetakse eestlaste alistumist kristlastele, kes soovisid Läänemere idakalda rahvast ristida . Baltimaade elanikud olid viimased ristimata paganad Euroopas. 1208. aastaks jõudsidki ristisõdijad Eesti pinnale, tabades esialgu Sakalat ja Ugandit. Sellega sai alguse oluline sündmus Eesti ajaloos – Muistne Vabadusvõitlus.
Muiste vabadusvõitluse alguses leidsid aset mitmed tähtsad lahingud – Ugandi lahing, Võnnu piiramine ja sellele järgnev Ümera lahing. Ümera lahingut võib pidada oluliseks pidepunktiks sündmuste alguses, sest selles lahingus suudeti Sakslasi võita. See aga omakorda suurendas eestlaste eneseusku. Hoolimata Ümera lahingus saavutatud võidust olid nii eestlased kui ka ristisõdijad võitlemisest kurnatud ja nii otsustati 1212 . aastal sõlmida vaherahu . Arvan, et see oli tol hektel õige otsus, sest vaherahu andis võimaluse nii eestlastel, kui ka vastastel oma vägesid koguda. Lisaks olid sel hetkel eestlastel keerulised suhted idanaabritega ning puhkes katk.
1215 . aastal algas taas võitlus. Hoolimata sellest, et alguses suudeti ristisõdijatele vapralt vastu seista, hakkas eestlaste tase alla jääma. Sellest andis näiteks märku ka nelja maakonna ebaõnnestunud sõjaretk Riia vastu. Aasta hiljem pidid eestlased nõustuma ristimisega.
Mitukümmend aastat kestnud vallutuste ajal olid eestlased erinevates lahingutes proovinud oma maad ja rahvast kaitsta, kuid kuna tase erines vallutajate omast, pidid eestlased leppima kaotusega.
Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud näiteks Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselgelt viga. See oli vabadusvõitluse ajal üks suuremaid kaotusi eestlaste jaoks. Muiste vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, kui sakslaste vägi vallutas Saaremaal asuva Valjala linnuse. Sellega olid ristitud kogu mandri elanikud ja ka saartel elavad rahvad .
Muistne vabadusvõitlu tähendas eestlastele ühel poolt suur vägede kaotust, majanduslikku nõrgenemist ja laastavate sõjakäikude tulemusena hävitatud ning rüüstatud ehitisi ja maad, kuid teisalt õpiti edukalt kasutama uusi sõjariistu, millest on kindlasti olnud kasu ka edaspidi. Lisaks õpetas see eestlastele kokkuhoidmist rasketel aegadel
Muistne vabadusvõitlus on üks tähelepanuväärsemaid sündmusi Eesti ajaloos. Võib öelda, et sakslaste eesmärk Eesti rahvas ristida õnnestus, kuigi see on toonud endaga minevikus kaasa palju halbu külgi eestlaste jaoks, on sel ajal toimunud lahingutes ja vabadusvõitluses kui tervikus ka häid
külgi, sest tänu sellele on arenenud sõjapidamine ja eestlaste oskus omavahel koostööd teha.