Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita?
Kas eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Briti ristisõdade üks osa. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse. Miks eestlastel polnud võimalust võita ja miks nad ei võinuks võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem
Kas eestlastel oleks olnud võiduvõimalusi Muistses Vabadusvõitluses? Muistne Vabadusvõitlus oli praeguse Eesti Vabariigi territooriumil toimunud võitlus. See toimus enamasti eestlaste, Vene vürstiriikide ning Rootsi, Saksa ja Taani ristisõdijate vahel. Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Ma arvan, et üks kindel kaotamise põhjus oli see, et eestlaste ja nende vastaste sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe. Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka
Sven Pruel 11A Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180.-1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Vabadusvõitluses sõdisid eestlased vastu ristirüütlitele. Eestlased kaotasid. Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse
Kas eestlased oleksid võinud muistset vabadussõda võita? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal. Eestlaste Muistset Vabadusõda loetakse ka üheks Briti ristisõdade osaks. 1208. aastat loetakse Muistse Vabadusvõitluse alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Eestlaste võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. aastal. Sõja tulemus oli see, et eestlased kaotasid Muistse Vabadussõja. Miks eestlastel ei olnud võimalik Muistset Vabadussõda võita ning miks nad ei võinuks seda võita, põhjuseid selleks on mitmeid
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus, milles osalesid eestlased ja ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad
Kas eestlased oleksid võinud Muistset vabadusvõitlust võita? Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü
-suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi.
Kõik kommentaarid