2. maailmasõdA (4)

Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas
Liis Ventsel
11. B
Teine maailmasõda, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda?
Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel , mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased oleksid saanud abist keelduda, et end mitte ohtu seada. See oleks aga olnud ebainimlik. Abivajajaid tuleb ikka aidata.
Niisiis tegid eestlase valiku, endale kahjuliku valiku. Ega Tammsaare asjata öelnud: ,,Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast , sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast - niisukene on eestlane..." NSV Liit oli Poolaga sõjaseisukorras. Kui venelased avastasid, et eestlased on neutraliteeti rikkunud, andis see neile hea põhjuse Eestile kahjulik leping peale suruda.
Nii juhtuski, et 28. septembril 1939 oli Eesti sunnitud allkirjastama Vastastikuse abistamine pakti ehk Baaside lepingu. Siin eestlastel enam valikut ei olnud. Kui nad oleks nüüd Baaside lepingust keeldunud, oleks see tähendanud Vene vägede pealetungi. Lepingu tagajärjel rajati Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid ning sisse toodi 25 tuhat punaarmeelast. Juba vähem kui aasta pärast algas Vene okupatsioon . Kõik läks venelaste kontrolli alla: sidevahendid , ühendusteed, sillad , raudteed ja inimestelt korjati relvad ära ning hiljem küüditati palju eestlasi Siberisse.
Aastal 1941 tungis Saksamaa kallale Venemaale. Et sinna jõuda, tuli minna läbi Eesti. Eestlased nägid seal väikest lootuskiirt, et äkki aitavad sakslased omariiklust taastada ning aitasid sakslasi võitluses Venemaaga. Kahjuks tuli meil jälle pettuda, sest üks okupant asendus vaid teisega. Eestlastel polnud valikut ka juutide hävitamisel. Paljud meist pidid ka ise juute tapma , sest nii oli Hitleri tahe ja eestlaste arvamust ei küsitud.
Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja eestlastel ei olnud tegelikult Teises maailmasõjas mingeid erilisi valikuvõimalusi. Eesti ja eestlased olid kui etturid , keda ohverdati, et lõplik võit saavutada.