PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline
mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum.
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3
Selle õpperaja pikkus on veidi alla kilomeetri ja raja läbimiseks kulub pool tundi. Niiskele pinnasele on rajatud laudteed ja trepid. Rada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinseid elukooslusi, näiteks kopraid ja nende tegevust. Kobraste järgi rada saanud ka oma nime. Oandu paisjärvest alates on jõgi uuristanud mõnes kohas üle 10 m sügavuse oru läbi rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi ning praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Sagadi mõisakompleski muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets
Taastusravi saab kogenud massööri käe all ning füsioteraapiakabinetis. Hambaravi- OÜ Ortodontiakeskus Kehra kliinik Apteegid- Kehra Linnaapteegi OÜ Vaatamisväärsused Asub Jägala-Kehra-Kose maantee ääres Anija külas. Mõisast on esimesi kirjalikke teateid 1482. aastast. Hoonet on erinevatel aegadel korduvalt ümber ehitatud. Oma praeguse Anija mõis varaklassitsistliku ilme sai mõisa häärber XIX sajandi algul. Mõisakompleks on üks paremini säilinud tervikansamblitest Eestis. Mõisa park on unikaalne võõrpuuliikide rohkuse poolest ja on looduskaitse alla võetud. Anija mõis on 18.saj. varaklassistsistlik mõisahoone, kus praegu asub küla raamatukogu ning muuseumituba, samas liigirohke park.
Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs
Cantervilla Loss Koostas: Annika Valving Hotell Cantervilla Loss pakub unustamatuid elamusi ja täisväärtuslikku puhkust. Siin saad Sa kogeda rahu ja vaikust, mis aitab unustada argimured ning võtta aega iseenda jaoks. Vana mõisakompleks on restaureeritud ja kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. Pilkupüüdvat peahoonet täiustab hurmav vaade järvele ja kaunis loodus, pakkudes rohkesti elamusi ja vabaaja sisustust. Cantervilla Loss pakub kolme erinevat paketti: Romantika pakett kahele 174. Spa pakett kahele 94. Eksklusiivne perepakett 79. Mõnus kaminatule praksumine ja hubane õhkkond loovad kuningliku
muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu
Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle tagumisse ossa jäid valmimata Meremõisa peahoone müürid romantiliste varemetena. Võõrandamisjärgselt kuulus mõisakompleks 1920-30tel aastatel Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Teise maailmasõja järel kolis sinna aga Nõukogude sõjaväeosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul. Meie päevini on säilinud nii peahoone kui ka enamik kõrvalhooneid. Seda küll Nõukogude sõjaväe poolt peale Teist maailmasõda osaliselt ümber ehitatud ning rüüstatud kujul. Maaliline juga koos kauni metsapargiga on muutunud armastatud väljasõidukohaks. Kunagise malmsilla asemel asub tavaline rippsild
1 http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is 2 http://www.mois.ee/ajalugu/ 3 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is 4 http://www.mois.ee/liigid.shtml 2 Tsaari-Vene võimuladvikus. Nii kujunes Vana-Liivimaast Tsaari-Vene üks arenenumaid piirkondi. 2 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5 Mõisakompleks Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned ait ja tall- tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park.
laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone. Uus peahoone valmis 1892. aastal. Hoone tagaküljel on lahtine kaaristu, selle parempoolses osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline. Kõrvalhooneid ei ole mõisas säilinud. Peahoone taha, osalt endise mõisapargi territooriumile on 1930. aastatel ehitatud raadiojaam. Praegu asuvad lossipargis mitmed labürindid.
Härrastemaja sai oma praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoonet Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. 19. sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid. Teise maailmasõja järel asus mõisahoones hooldekodu. Hoone sai kõvasti kannatada 1982. aasta tulekahjus, mille järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd. Kaasajal on mõisakompleks eravalduses, pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutseb külalistemaja. Hetkel on ka mõisas külalistemaja/hotell, Vihula mõis koosneb erineval aegadel ehitatud paljudest ehitistest, mis moodustavad nauditava ansambli, kus saab imetleda lisaks härrastemajale ka viinavabrikut, tuvimaja, jääkeldrit, palmimaja ning teha meeldejäävaid jalutusretki mõisa pargis. Kolme aastaga saab Vihula mõisakompleksist maaklubi tüüpi keskus, mis on ainulaadne kogu Baltikumis
aastal kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921). Mõis võõrandati Nikolailt maaseadusega 10. oktoobril 1919. Mõisa selle praegusele asukohale rajas Valentin Schilling. Pärast liivi sõda oli olustvere mõis riigi käes. Von Fersenite suguvõsast sai esimesena krahvitiitli Hans Heinrich Olustvere mõisa omanikuks sai Nikolai von Fersen, 1884. aastal Kravh Nikolai laskis oma maale ehitada vene kiriku. tema ajal ehitati mõisakompleks sellisena, nagu ta praegugi on. Olustvere mõisa valduste suuruseks on umbkaudu 150 tiinu ehk umbes 150 hektarit. Olustvere mõis sai oma igapäevase sissetuleku viljakasvatusest ja (müüride ehitamisest). Fersenite rahula asub Suure- Jaani kalmistul 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi maakonnavalitsusele ja Olustvere koolile. Mõis võeti ära maaseadusega. Uuri järele ja püüa ka ette kujutada, milline nägi
Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. - Härrastemajas ootab iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Majutus Palmse mõisa valitsejamajas - külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mõisa territooriumil endises valitsejamajas. Külalistemaja mahutab kokku 44 inimest. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran
Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit. Pargiaasad vahelduvad puudesaludega, kuhu
Juurde on tulnud koolimaja kompleks, era- ja kortermaju. Joonistel 1 ja 2 on juurde tulnud eramajade komplekse. Aastal 2006 avati Ülenurme alevikus Konsum (Ajalugu 2016). Hiljuti on lisandunud Ülenurme aleviku ka teine lasteaed (Avaleht 2016). Järgnevalt on Ülenurme aleviku arengu periodiseering tehtud etappideks. Mõisa periood – Kuna Ülenurme on oma nime saanud rüütlimõisast Üllenorm, on antud aleviku jaoks väga tähtis Ülenurme mõisakompleks, mis asub alas ning on praegu Eesti Põllumajandus Muuseum (Ülenurme mõis 2016). Talude periood – Mõisa kompleksile on lisandunud üksikud talud (vaata joonis 3). Nõukogude periood – Kuna Nõukogude Liidus muutus Ülenurme mõis sovhoosiks ning oli üks tootlikumatest (Ülenurme mõis 2016). Eeslinnastumis periood – Hakati ehitama eraelamuid ning tekkisid erinevas stiilis eramajade rajoone, kuhu kolisid enamasti väikelastega pered.
Majandushooneid seal ei olnud; ainsateks ehitisteks olid seal,aednikumaja, lehtlad, tiigid.Kui mõisahoone ringi poole avanev sissepääs oli kujundatud tavaliselt piduliku välisukse või portikusena, siis pargi poole avanes lai trepp ja veranda. Peahoone taga asetseb väga suur ja liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed kahekümnenda sajandi algul von Wahlide omanduses. Park on vabakujuline. Puud paiknevad vabades gruppides. Kogu mõisakompleks-nii majandus, kui ka pargipool oli aiaga ümbritsetud: ca meetrikõrgune piirdemüür.Lisaks oli aia või piirdemüüriga tavaliselt omavahel eraldatud ka peahoone esi-ehk majanduskülg ning hoone taga asuvast pargipiirkond. Varasematel sajanditel oli see hädavajalik metsloomade pääsu piiramiseks mõisahoovile, hiljem aga mõisakompleksi eraldamiseks ümbritsevast alast, kasvõi soovimatute külaliste eest. KOKKUVÕTE
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626
mõisahoonele. Ehitist rüüstati vene vägede poolt Põhjasõja ajal. 1730 aastaks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi, millega sai hoone oma praeguse ilme. [8,10] Palmse mõisaansambel on Eesti üks väljapaistvamaid barokkstiilis tervikkomplekse. Üks väheseid täielikult säilinud ja restaureeritud mõisaansambleid. Ennistustöid alustati juba 1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse. Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene kõrgem ja pidulikum, kus asusid pidulikud vastuvõturuumid. 2. korruselt võis leida magamistoad ja võlvitud keldrist köögi mantelkorstnaga, veinikambri ning majapidamisruumid. Vormiküllasem on lõunakülgne esifassaad, kus me näeme eenduvaid
Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet). Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka. Räpina mõisa peahoone Räpina mõisa peahoone on ükssuurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise
Kõrts 1 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 taastati 90 ndate algul, kuid hoone on tervikuna korda tegemata. Hetkel töötab Piiri kõrts toitlustuskohana (Piiri kõrts... 2009). · Väimela mõisa kohta varasemad teated pärinevad 1590. aastast. Von Richterite ajal 19. sajandi algul välja ehitatud sümmeetriline varaklassitsistlik mõisakompleks on ümbruskonna üks kaunimaid. Mõisa peahoone põles maha Vabadussõjas 1919. aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009). Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve Alajärv ja Mäejärv. Alajärve lähistel on mõisnike matusekabeli jäänused
Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12] 1.4 Kirna mõis Kirna mõis (vt joonis 1.4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad maavaldused Haapsalu asehaldur Hans von Fersenile. Alates rajamisest kuulus mõisakompleks üle 150. aasta von Fersenite valdusse. Nende poolt ehitati veel 18. saj III veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi Osten-Sackenitele, kelle valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule. Tema perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni. [10] 18
maastik või selle elemendid on inimeste jaoks looduses teatud orientiiriks. Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park.
Paiguti on vennastekogudused alles tänini. Barokk ja klassitsism (lk 148) Eestisse hakkas ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt N.Michetti projekteeris Eesti kauneima barokkehitise,Kadrioru lossi,mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhke aed. Kauniks barokknäiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned e häärberid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal). Kaunistusterikas rokokoo Eestis eriti ei kodunenud (parim näide Põltsamaa loss hävines II MS ajal). 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse klassitsism. Selle parim näide oli Trt linn (raekoda- milles avaldusid veel nõrgad baroki järelmõjud, ja Kivisild- mille Nõukogude väed II MS ajal õhku lasid). *Barokk- Maardu, Roosna-Alliku mõis *Klassitsism- Aaspere mõis (enam ei ole säilinud) 28.ptk Vabakslaskmine ja selle tagajärjed (19.saj)
ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised · looduslikud objektid Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla villaveski, Ristimägi, Vanajõe org ja erinevad mereäärsed militaarrajatised. Vaatamisväärsustega tutvumisele aitavad kaasa saare erinevad marsruudid ja matkarajad, mis on Hiiumaal kavandatud nii, et nende läbijad saaksid tutvuda konkreetse teemaga või piirkonna huviväärsuste ja objektidega. Majutus 2004. a. statistikat aluseks võttes asuvad 52-st Hiiumaal atesteeritud majutusasutusest peaaegu pooled (21 majutusasutust) Kassari piirkonnas
enam ainult ajaloohuvilised, vaid ka nt. muusikasõbrad ja pulmade ning sünnipäevade pidajad. Kaudseteks konkurentideks saab nimetada neid, kes pakuvad tarbijatele vormilt erinevaid, kuid funktsioonilt sarnaseid tooteid ja teenuseid. Mõisakomplekside puhul saab tuua näiteks mõisad, mille lisahooneteks on ehitatud, kas hotellid, külalistemajad või spad. Pakutavad teenused on ööbimine ja erinevad terviseprotseduurid. Sel juhul ei paku mõisakompleks konkurentsi, mitte ainult teistele sarnastele mõisakompleksidele, vaid ka erinevatele hotellidele, külalistemajadele ning spadele. Konkurentsiliikidest võib mõisad, kui turismikeskused liigitada täiusliku konkurentsi alla. Konkurente, kelle pakutavad tooted on homogeensed mõisate, kui turismikeskuste toodetega on palju. Selle alla käivad muuseumid, konverentsikeskused, hotellid, spad, üüritavad peoruumid jm. Hinnad ei ole omavahel konkureerivad mõisakomplekside
Tamula muinasasula koht Roosisaarel Roosisaare, Võru vald Vabadussõjas langenute kalmistu ja mälestussammas Võrus Kose tee, Võru Verijärve maastikukaitseala Kose, Võru vald Võru Suurkannataja Ekaterina kirik Lembitu 1, Võru Võru Katariina kirik Jüri 9, Võru Väimela mõisakompleks ja park Väimela, Võru vald Jaan ja Anfissa Räppo mälestuskivi Räpo, Võru vald
puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on säilinud vaid mõned üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. Stryk’i poolt taastatud mõisahoone kujunes üheks baltimaade suurejoonelisemaks juugendstiili näiteks. Hugo Ferdinand Bernhard von Stryk laskis raha kokku hoidmata projekteerida tohutu maja, materjali veeti isegi hobustega, Stryk sai lubada endale keraamilise kiltkivi toomist hollandist ning väärispuit ja palju muid materjale toodi ka lätist
Kõrvalhooned Peahoonega liituvad otstes veidi nurgi asetsevad ühekorruselised tiibhooned. Tallinn-Pärnu maanteelt mõisa suundunud ajaloolise sissesõidutee viimased 1,2 kilomeetrit oli sirge sihitee, mis viis täpselt peahoone keskteljele. Umbes 800 viimast meetrit sihiteest oli kujundatud kauni alleena. Vähesed kõrvalhooned paiknesid enamjaolt peahoonest edela pool sihitee ümbruses. Peahoone taga oli väga avar ja suursugune park. Asukoht Mõisakompleks ise on jäänud 20. sajandil tekkinud Saue linna sisse, jäädes viimase kirdeserva. Enamik Saue linnast on kerkinud kunagistele mõisapõldudele. Mõisakompleksi vahetusse lähedusse on püstitatud massiliselt uusehitisi. Ajalooline sissesõiduallee on muutunud Saue linnatänavaks. Tundmatuseni on muutunud ümbruskonna teedevõrk - Tallinn-Pärnu maantee on Saue (Kanama) kohal õgvendatuna viidud täiesti uuele trassile. Täiesti uue teena on rajatud
Mõisakompleksi kirdeosas, endisel mõisa aiamaal ja puukooli alal, asuvad mitmed nõukogudeaegsed tootmishooned, milledest kõige läänepoolseim mõjutab otseselt endise vasall-linnuse asupaiga miljööväärtust. Kabelimets Endisel mõisakalmistul on säilinud surnuaia 19. sajandist pärineva kabeli varemed ja kalmistu ringmüüri jäänused. Omandusuhted Alates Edise mõisa esmamainimisest 1477. aastal kuni aastani 1698 kuulus mõisakompleks baltisaksa Tuve/Taube suguvõsale.Hiljem oli mõis Maydell'ide, Toll'ide, Schwebs'ide ja Rosen'ite valduses. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea. Nõukogude perioodil asusid Edise mõisakompleksis Kohtla-Järve Loomade Haiguste Tõrje Jaam, Kohtla-Järve sidejaoskond ning Kohtla-Järve rajooni kaubastu. 2008
25 Ahja mõisa peahoone seisund. Foto: Jaan Vali 2000 17 (Praust) (Muinsuskaitseamet) 18 (Praust) 13 Palmse mõis (palladionism) Palmse rüütlimõis asus Kadrina kihelkonnas Virumaal ning on tänapäeval Lääne-Virumaal, Haljala vallas Palmses. Mõisakompleks jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile. Tänapäeval leiab mõisas külastajatele ja turistidele hulgaliselt tegevust; mõisas on ka väljapanekud-näitused, süüa saab nii kõrtsis kui restoranis. Historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Korraldatakse erinevaid (peamiselt kultuuri-) üritusi. Alates 2002. aastast kuulub mõis Sihtasutusele Virumaa Muuseumid. 2015. aasta seisuga on Palmse mõisa seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.19
võimalust ei olnud, sp hakkas maa koonduma ühtede kätte. Veinitootmine hakkas vabariigi lõpus koonduma suurtesse maavaldustesse, põllumajandusüksuses, mida nim latifundium, nemad püüdsid õli ja veini võimalikult palju välja müüa. Samas oli väikesi ja keskmisi valdusi, need ei kadunud, põhiliselt pi-did majandama nii, et midagi ei peaks ostma, kõik ise toota, ei saanud spetsialiseeruda ühele asjale, autarhia- püütakse väikestes kogustes viljeleda kõike. Villa oli terve mõisakompleks, kõik elu-ja tootmishooned. Kui oli rikas peremees, kes oma mõisas ei käinud, siis tema villas toodeti enda jaoks, mitte peremehe jaoks. Cato oli rooma gravitas´e võrdkuju. Pühade ajal sunniti väiksematele töödele, linnas mitte, keegi töödanud, k.a oli kombeks anda puhkus veoloomadele. Orjade halvaks kombeks peeti kalduvust religioossesse fanantismi. Põllumajandusse tuuakse vähe uuendusi sisse, aeglaseslt arenev
annaabi.ee 
