Narva Eesti Gümnaasium 10.klass Katti Tsirkova Referaat Mihkel Lüdigist Juhendaja Tuuliki Jürjo Narva 2009 Mihkel Lüdig Elulugu Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester. Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid
A. Läte "LAUL RÕÕMULE" Juhatas Juhan Simm V. Nerep "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A. Kapp "SIND ARMASTAME, KODUMAA" Juhatas Juhan Simm M. Lüdig "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST" R. Päts "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E. Võrk "MEESTE LAUL" K. Türnpu "VALVUR" Juhatas Evald Aav E
1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta kantaatsümfoonia " Rahu sümfoonia ". 1929 a. kirjutas ta oratooriumi " Hiiob ". Looming : tema loomingus on neli etappi. Kapp oli dramaatilise sümfonismi rajaja Eestis Dramatismi aluseks oli kujundite kontrast. Arendus e . töötlus on alati polüfooniline. Mihkel Lüdig (1880 1958 ) Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule, on kirjutanud ka vokaal ja instrumentaalkammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Eesti muusika elus oli ta üks suurürituste organiseerijaid 20 sajandi algul. 6
· 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi. · Astrahani aastail käis Kapp mitu korda ka Eestis, näiteks juhatas 1909 Tartu · Mihkel Lüdig sündis Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Tema muusikapäeva, 1910. a. Tallinna üldlaulupeo sümfooniakontserte, vahel kodus tegeldi palju muusikaga - lauldi kodus või kooris, mängiti pilli, organiseeriti "Vanemuise" suvekontserte. 1913. aastal juhatas ta "Estonia" teatrihoone isegi väike koduorkester. avamispidustustel oma kantaati "Päikesele".
aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 4 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on üdini tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas. Mihkel Lüdig
„Rhapsody in Blue“ Ooper „Porgy ja Bess“ „Ameeriklane Pariisis“ A.Pärt „Aliinale“ MK „ Da Pacem Domine“ Eesti muusikaelu 20.saj alguses Tallinn Tartu Majanduselu keskus Kultuurikeskus „Teataja“ Konstantin Päts „Postimees“ Jaan Tõnisson Estonia 1905 uus hoone Vanemuine 1905 uus hoone Mihkel Lüdig Aleksander Läte, 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri August Topman Juhan Aavik Raimund Kull Asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool Asutati Tartu Kõrgem Muusikakool Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene Eesti profesionaalne helilooja, kes õppiski heliloojaks. Absoluutne kuulmine Helilooja, dirigent, muusikakirjanik
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7
LOOMING · Esimene Eesti sümfoonilise teose looja (avamäng ,,Julius Caesar") · Asutas esimese keelpillikvarteti Eestis · Esimese klaverikontserdi looja TEOSED · ,,Joonase lähetamine" ( kõige suurejoonelisem teos eesti ajaloos, eesmärgiks läbi viia reform oratooriumizanris, esinejate koosseis suur-2segakoori, 5solisti, sümfooniaorkester, orel) 5. Mihkel Lüdig (1880-1958) · Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal · 1897 siirdus Moskvasse · 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING · Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969
7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põhjavaim" vaikne, naised, mehed, 15.Cyrillus Creek "Sirisege sirbikesed" sirisege, sirisege sirbikesed 16.E. Aav "Laulik" 17.Heino Eller "Kodumaine viis" viiul alguses, rahulik, keegi ei laula alguses 18.E. Tubin "Karjase pühapäev" 19.G. Ernesaks "Hakkame mehed minema" ütleb pealkirja alguses,
1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kellest sai ka tema õpetaja 1862 kohustuslik mereväeteenistus Peale kohustusliku mereväeteenistust pühendus ta täielikult muusikale. 1871. asus ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis Korsakovi käe all on ka õppinud mitmed Eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig jt) 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse,
24. juuni 1859 pandi nurgakivi Jaani kirikuhoone ehituseks ning pooleteise aasta pärast võis juba kirikut kasutama hakata. Aastatel 1880-1901, so 21 aastat oli Jaani koguduse pastoriks rahvaluule- ja keeleteadlane, üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. Hurda järglaseks Jaani koguduse pastori kohal sai Rudolf Kallas (töötas kuni 1913), samuti tuntud rahvuslik tegelane. Organistina on seal töötanud Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kirikuga olid tihedalt seotud ka Lydia Koidula, Johann Köler, Amandus Adamson, Miina Härma, Johan Laidoner. Ühtlasi nendel aastatel kahekordistus ka kiriku hingekirja kuuluvate inimeste arv, st suurenes 24 000-ni. Arvestades seda, et 20. saj alguses elas Peterburis 100 000 eestlast, mis oli rohkem kui Tallinnas. 2 KIRIKU ARHITEKTUUR 2.1 Romaani stiil Kuna Jaani kirik on neoromaani stiilis, siis kiire ülevaade romaanile iseloomulikest joontest. Kujunes tema välja 10
home because the school was too full of people. The other scene took place in 1945 when school students arranged a party. Of cource they got caught. This party implicated such much trouble that some students had to leave the school. The designer of the play was Ursula Vanamölder. Her designs and superb drawings were miracular. Musical artist of this play was Siim Aimla. He used songs from very many noted composers. Such as Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, Mihkel Lüdig, Valter Ojakäär etc. I really liked this play. The music was really good and I was really surprised by the young actors and also the extraordinary young musicians. I wonder if they are so good at such a young age, then what great things can they do years later. I would definitely recommend this play to anyone who enjoys good music and history. Anete Palmik 11a
Osa võtsid kõik meeskoorid. Teiste hulgas kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula laulud „Sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ 4) Miks oli üldlaulupidu Eesti kultuuris ja ajaloos tähtis sündmus? Sest see aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu edenemisele. 5) Nimeta Eesti ärkamisaegseid heliloojaid. Mis õppeasutuses nad said muusikalise hariduse? Miina härma, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mihkel Lüdig, Mart Saar, Rudolf Tobias, Konstantin Türnpu. Kuna Eestis sellist kooli polnud, nad said oma muusikalise hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Ja nad omandasid oma muusikalise hariduse Valgas, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. 7) Mida kujutasid endast laulu- ja mängu seltsid. Mis nime kandis see Tallinnas, mis
............................................................................................................................11 Sõnade autorid......................................................................................................................21 Laulude sõnad.......................................................................................................................30 3 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on väga tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud rütmid, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga erksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar rütmi punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas. Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid ,,Koidu" mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja
sümfooniat. Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ning kirjeldav väljenduslaad. Looming on nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid, teda inspireeris paljuski meri. Tema süit "Seherezade" on üks populaarsemaid orkestriteoseid.
Raamatukogud. Tahkuranna vallas on kaks raamatukogu: Uulu Raamatukogu ja Võiste Raamatukogu. Juhtivaks seltsiks kujunes rahvaraamatukogu selts ,,Edu". ,,Edu" liikmed soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tahkuranna Vallavolikogus on 13, vallavalitsuses 5 liiget. Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru.
sümfooniat. · Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. · 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. · Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. · Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Helelooming · Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. · Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. · Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
aastal. Sellel peol kõlasid juba ainult eesti heliloojate laulud. Meie esimesed heliloojad, kes alustasid 19. sajandi lõpus, piirdusid oma loomingus koorilauludega. 20. sajand tõi eesti muusikasse ka teised muusikažanrid - sümfoonilise, vokaalsümfoonilise ja instrumentaalmuusika. Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika teerajajateks olid heliloojad Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Esimesed instrumentaal- ja sümfoonilise muusika loojad olid ka Aleksander Läte, Mihkel Lüdig ja Peeter Süda. Üheks tähtsamaks muusikažanriks oli endiselt koorimuusika ja koorilaule leiab pea kõikide tollaste heliloojate lomingust. (Näiteks Mihkel Lüdigi laul „Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks
Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. saj algul Õ lk 151 küsimused 1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaul...
Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas Gustav Ernesaks(1908-1993) Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja, muusikaelu edandaja, kirjamees
Artur Lemba (helilooja Eduard Bornhöhe (kirjanik) 2 Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja)
1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö" Pjotr Tšaikovski 7. mai 1840– 6
Härma elust. 5) Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis 6) Osales seltside asutamises, juhtimises ja töös 7) Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas 8) Algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 23.Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 24.Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 25.Laulupidude avalaulu autor. Mihkel Lüdig 26.Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat. 1) Rudolf Tobias 2) 27.3 fakti R.Tobiase elust. 1) Pärines Hiiumaalt 2) Kuueaastaselt oskas juba orelit mängida 3) 1885. Kolis pere Kullamaale, kus ta hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja võttis klaverimängus eratunde. 28.3 fakti R.Tobiase kuulsaimast teosest (nimi ka).
üles Tartu lähedal Kõrvekülas, algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 22) Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 23) Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 24) Võrdle Tallinna ja Tartu kultuurielu 20.sajandi I poolel (tähtsamad nimed, sündmused). 25) Laulupidude avalaulu autor. Mihkel Lüdig 26)Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat. R. Tobias, A. Kapp, M. Saar. 27) 3 fakti R.Tobiase elust. Pärines Hiiumaalt, kuueaastaselt oskas juba orelit mängida, 1885. kolis pere Kullamaale, kus ta hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja võttis klaverimängus eratunde. 28) 3 fakti R.Tobiase kuulsaimast teosest (nimi ka). Oratoorium `'Joonase lähetamine''-tekst koostatud piibli ainetel, aluseks vana testament ja
kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a
*eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kuuder *proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal *realistlikud romaanid: Eduard Vilde *luule: Juhan Liiv *1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Fridebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika *Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) *Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) *Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater *24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") *1906. kutselise teatri sünd Film *Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst *Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal *August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed
eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") 1906. kutselise teatri sünd Film Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka"
-eelistab instrumentaalseid suurvorme -teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming : 1) 5 sümfooniat ( kuulsaim "Noortesümfoonia") 2) avamäng sümfooniaorkestrile "Don Carlos" 3) oratoorium "Hiiob" 4) Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) 5) kantaat "Päikesele" (1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) 6) Soolo -( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator -Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. -1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. -1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! -Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna.
teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.Veel eesti romantikuid: Theodor Altermann (näitleja, lavastaja) Eduard Bornhöhe (kirjanik) Villem Kapp (helilooja) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise tegelane) Artur Lemba (helilooja) Mihkel Lüdig (helilooja) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik)
pillimängijat. Pidu toimus Risenkampfi platsil praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda 1.7 Seitsmes üldlaulupidu VII üldlaulupidu toimus 12.–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgasÜlem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis.Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. KOKKUVÕTE Üldlaulupeod on eestlaste kui rahavuse jaoks üks tähtsamaid sündmusi kogu meie ajaloo vältel,
värvinguga. Aluseks ,,tuhande ühe öö muinasjutud" ,,Meri ja Sinbadi laev", ,,Printss Kalenderi fantastiline jutustus", ,,Prints ja printsess", ,,Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut." · Oli muusikateoreetik. Töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis · Tänaseni kannab konservatoorium tema nime · Tema juures on õppinud järgmised Eesti heliloojad: Rudolf Tobias, Artus Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1912) · Andekas. 6-aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima kuuldud lugu · Isa eeskujul pidi temast saama sõjaväelane o Õppis Moskva kadettide koolis · 1888 asus õppima Moskva konservatooriumi. Püüdles täiuslikkuse poole tagajärjesk käe ülemängimine · 1892 lõpetas konservatooriumi klaveri erialal · LOOMING: üritas pageda argielust, kaldudes muusikasse ja sümbolismi
arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema
10.detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, mis kestis kuni 1908. aasta 15. septembrini. Selle aja jooksul toimusd Eestis massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees". Pea kolme kuu jooksul viidi läbi karistusoperatsioon, mille käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli kuskil 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala. Punklaulupidu Punklaulupidu oli 7
Tegeles ka termineite mõtlemisega (helilooja, heliredel..). Tema teoste koguarv küünib umbes tuhandeni . Ta töötas koorijuhina Vanemuise seltsis, oli laulupidude üldjuhiks. Ta algatas rahvaviiside kogumise. Ta oli tahtnud astuda Peterburi konservatooriumi, aga teda ei võetud vastu. K: ,,Oh laula ja hõiska" , ,,Mingem üles mägedele", 1908 kirjutas ta lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Lõpus kõlab ,,Kungla rahvas" Mihkel Lüdig 1880 1958 Helilooja organist dirigent ja innukas muusikaelu eestvedaja. Õppis Moskva ja Peterburi konservatooriumis. 1919 võttis ta osa Tallinna kõrgema muusikakooli ehitamisest ehk praegune eesti muusika ja teatri akadeemia ja oli selle kooli direktoriks kolm aastat. Looming : Tema kõige tuntum koorilaul kannab pealkirja ,,KOIT" traditsiooniline laulupidude avalaul. Rudolf Dobias 'Sündis Hiiumaal . 1893 sundus peterburi konservatooriumisse. Orel ja kompositsioon. Pärast
Vivaldi-klaveri tsükkel 40) ,,Loomine"-F.J hydn- oratoorium 6. Eesti muusika Otsi YouTube`st üks endale rohkem meeldiv muusikapala järgnevate heliloojate loomingust. Põhjenda oma valikut. 1) Aleksander Saebelmann-Kunileid Aleksander Eduard Thomson Friedrich August Saebelmann Karl August Hermann 2) Johannes Kappel Miina Härma Konstantin Türnpu Aleksander Läte 3) Rudolf Tobias Artur Kapp Mihkel Lüdig Peeter Süda Artur Lemba Link: 4) Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Link: 5) Adolf Vedro Tuudur Vettik Eduard Tubin Link: 6) Gustav Ernesaks Villem Kapp Eugen Kapp Link 7) Veljo Tormis Eino Tamberg Arvo Pärt Link 8) Lepo Sumera Rene Eespere Alo Põldmäe Link: 9) Peeter Vähi Sven Grünberg Urmas Sisask Alo Mattiisen Link:
lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel. · Iseloomusta repertuaari. Milles seisnesid Jannseni ja Jakobsoni erimeelsused repertuaari osas? Repertuaaris oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Esitati Soome rahvaviise koos saksa heiloojate kirjutatud lugudega (sõnad eesti keelsed). Jannsenile heideti ette saksameelsust. · 6. Milline tähtsus on laulupidude ajaloos järgmistel lauludel: · Mihkel Lüdig / Fr. Kuhlbars ,,Koit" · Aleksander Kunileid / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm · __ ,, __ ,,Sind surmani" · Gustav Ernesaks / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm" Millal ja miks kirjutas G. Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm" 7. Eesti vabariigi hümni autorid ja SÕNAD (tuleb lünktekstina) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele ka...
märgib, et "tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma". Enam-vähem õnnestunud numbrid (avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor. K. A. Hermanni "lauleldus" oli esimene muusikaline algupärand, millega Tartu asjaarmastajate näitetrupp 1908. aastal Peterburi külalisetendusele sõitis. Nii teos ise kui ka ettekanne said piiterlaste terava arvustuse osaliseks. Peale nimetatud heliloojate üritas ooperi loomist Mihkel Lüdig. Libreto kandis pealkirja "Kalevipoeg ja Tuuslar" (1908). Helilooja suutis realiseerida aga ainult ühe numbri- "Linda laulu". Kalevipoja- teema haaras ka Rudolf Tobiast, ent temagi plaan jäi teostamata. EVALD AAV "VIKERLASED". E. Aaval oli ooperiloominguks mitmeid eeldusi. Olles konservatooriumis A. Kapi õpilaseks, tutvus ta põhjalikult klassikalise vokaal-sümfoonilise literatuuriga ja omandas teadmisi ja kogemusi kompositsioonitehnika vallas. Kauaaegne töö
eriala. Muusikaga elatist teenida oli üldiselt raske: muusikaõpetajaid oli tarvis vähe, koorijuhid tegid oma tööd enamasti tasuta. Ainult orelimängijatel oli loota kindlamat teenistust. Lähim muusikakõrgkool asus Peterburis (asutatud 1862) ning ka enamik eesti esimesi kutselisi muusikuid õppis Peterburi konservatooriumis orelit.[1] Väga oluliseks sündmuseks oli Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamine, selle esimene direktor ja ühtlasi asutajaliige oli helilooja Mihkel Lüdig (1880-1958). Samal aastal asutati ka Tartu Kõrgem Muusikakool. Rahvusliku helikeele põhimõtteid arendasid edasi Saare, Kreegi ja Elleri õpilased Tallinna ja Tartu kõrgemates muusikakoolides, näiteks Eduard Tubin, Villem Kapp, Leo Normet, Ester Mägi. [1] 6. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. a alguses,
Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt
Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1909. aastat tähistab eesti muusika päev Tartus, kus orkestri kavas oli juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. 1910. aastal anti Tallinnas laulupeo ajal tervelt kolm sümfooniakontserti. Eesti esikolmik: E. Tubin, R. Tobias, A. Kapp, A. Läte, M . Lüdig, 12. Interpreeriv helikunst Eestis- seda helikunsti aitasid erinevad asutused aedsi arendada nagu näiteks. Eesti akadeemiline helikunstnike selts, tartu helikunsti selts, eesti helikunsti suhtkapital. Nendest asutusetest tulid ridamisi noori harituid professionaalseid interpreete. Nemad kujundasid eesti muusikaelu näo. Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots. Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist.
Võimas rühm" "Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajalo...
Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob"). Teosed: oratoorium "Hiiob", kantaadid: "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng `Don Carlos'. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika, kammermuusika, koorilaulud(`Mu süda'), soololaule (`Metsateel'). Mihkel Lüdig mitmekülgne. Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eest...
poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu 3 Laulupeo ühendkoori laulud Koit Muusika: Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7. mai 1958. Ta oli eesti helilooja , koorijuht ja organist. Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17. august 1841 ja suri 28.jaanuar 1924. Ta oli eesti kirjanik ja koolmeister. Sõnum videost : Laulu algus on suure energiaga. Kogu rütm on punkteeritud väga erksalt. Lõpus sõna "Lootus" on jäetud punkteerimata. Alguses on vaja nn plahvatust , et laul algaks õigesti. Uhke karakter peab püsima koguaeg mitte ainult alguses
· ,,Kuldrannake" meestekoor, kurb, meretemaatika · ,,Pilvedele" meeskoor, Ülesse sõnume, üleval kaugel... 9. Rudolf Tobias · ,,Joonase lähetamine" segakoor · ,,Varas" segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig · ,,Koit" Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal... 12. Peeter Süda · ,,Linakatkuja" fugato, Linnu kakken, likkes saie... · ,,Scherzino" orel, sõnadeta 13. Mart Saar · ,,Põhjavaim" segakoor, Mets mühab ümberringi... · ,,Lindude laul" kammerkoor, Tsirr-tsirr... · ,,Perepoeg peab kõrtsinaista" soololaul Tiit Kuusiku esituses, Kõrr-kõrr... 14. Heino Eller · ,,Männid" klaver + viiul · ,,Kodumaine viis" e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
