Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3
Tartus 16. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani Oskan nimetada eesti rahvalaule kunglarahvas, kadrilaul, mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada-ajamise laul 17. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel 18. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? Eesti Pärimusmuusika keskuses 15. Koorilaulu traditsiooni tekkimine ja esimesed Eesti laulupeod. 1. Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. Eesti laulu - ja pillikoorid hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid
esines siiski üldjuhina V (1894) ja VI (1896) üldlaulupeol. Aastal 1916 kutsuti ta vastasutatud Tallinna Meestelaulu seltsi koorijuhiks. Sellestpeale lõi ta eesti muusikaelus innukalt kaasa. Tema initsatiivil pandi 1921.aastal alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse kuulus - vaatamata aina süvenevale kopsuhaigusele - ka Konstantin Türnpu. Looming Tema looming piirdub eranditult vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu kõrval kuulub sellesse ka 7 soololaulu. Laulude tekstid põhinevad enamasti Anna Haava (Miina Härmal samuti), Martin Lipu, Elise Auna ning Eduard Wöhrmanni sulest, hilisemas loomingus lisanduvad Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Villem Grünthal - Ridala jt. Kuigi Türnpu praktiline tegevus oli seotud aastaid saksa ringkondadega, on saksakeelsele tekstile loodud vaid paar laulu. Suurema osa oma lauludest kirjutas ta esmalt meeskoorivariandis, kuid hiljem on neist tehtud ka segakooriseadeid
valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939).Looming:Ligi 200 koorilaulu , ,,Pilvedele" , ,,Kuldrannake" , ,,Malemäng" , ,,Laul rõõmule" . Sümfooniline avamäng ,,kalevala";Keelpillikvartett;Soololaulud ,,Primula veris" , ,,Kiigelaul".
Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased. Nad kandsid hoolt rahva hariduse eest - õpetasid lugema, kirjutama, laulma. Koguduse laulu elatamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu, milleni jõuti 18. sajandi lõpul. 18 saj. teine pool - Baltisaksa kultuuri tekkimine 1784 rajati esimene asjaarmastajate teater Tallinnas. Esitati laulumänge ja ballette. Külalisesinejad - Madam Tilly. 1804 Tallina professionaalse trupi asutamine. 1860 toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperi etendus. Gertrud Elisabeth Mara Mitmehäälse koorilaulu tulek Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule, oli Kanepi kihelkonnakool. Rajati 1804.
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate
Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskoguduslaste koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi
Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal
I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse · Edendas kõiki kultuurivaldkondi
aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms tublisti õpetusi. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning arenes kiirelt. Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18
*olulisel kohal laulmine, laulud oli rahvale meelepärased ja mõistetavad. Lihtsad, rahvalikud, liikuva meloodiaga, neis valitses tundelisus ja härdameelsus. *laulsid mehed, naised ja lapsed *kujunes mitmehäälne koorilaul *laule hakati pillidel saatma *koorilaul sai alguse kihelkonnakoolidest nagu Laiuse, Põltsamaa ja Torma koolides. 3. Baltisakslaste mõju eesti koorimuusikale *rahvalaulude kirjapanemine *koguti vanu rahvalaule *rajasid Eestis koole, kus õpetati 4 häälset koorilaulu ja orelimängu. *vanimad Pilistvere ja Tännassilma. *1818 asutati esimene pasunakoor, 1820 Kambjas asutati esimene lastekoor. *asutati lauluseltse: Revala 1863, Estonia 1865 *laulupidude toimumine Tallinnas ja Riias innustas ka eestlaste endi laulupidu korraldama 4. Ärkamisaega kujundanud isikud *David Otto Wirkhaus- Väägvere pillikoori orkester, õpetas pilli mängu, laulsid mitmel üldlaulupeol, tema eeskujul loodi ka teisi pillikoore
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni
Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil.. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi. Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad.
Lauldi vaimulikke laule, mis olid vendade poolt eelkõige Saksamaal kirjutatud, ja kirikulaule, mis tõi kaasa hoopis teistsuguse laulutraditsiooni. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumises põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning traditsiooniliste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus
Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. 1869.aastal Tartus toimunud I üldlaulupeol ( kus Kunileid oli Jakobsoni kõrval II üldjuht) kõlasid ainsate eestikeelsete
populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega. Milline areng eelnes laulupeole? Koorilaulu ristiisaks on vennastekogudused ehk täpsemalt hernhuutlik liikumine. Saksamaalt saabunud pedagoogid pöörasid tähelepanu koguduseliikmete lauluoskuse suurendamisele. Samuti õpetati vaimulikke laule lastele, nii et 1794 tegutses Kambjas juba esimene lastekoor. Ka õpetati nii lastele kui talupoegadest vanematele pillide käsitsemist(näit.orel,viiul,klarnet) ja ka valmistamist
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega
Elu lõpp Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares. Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. MUUSIKALINE KARJÄÄR Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud. "Leeloga" algavad kõik laulupeod.Teame "Hällilaulu", "Jaan läeb jaanitulele" jt..Ta on loonud ligi 130 klaveripala, umbes 140 soololaulu ja üle 300 koorilaulu, mis kuuluvad eesti rahvusliku muusikakultuuri raudvarasse. KOKKUVÕTE Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate Eesti
“, sest häälestatus oli nii ideaalne ja see kõlas võimsalt ja madalalt natuke hirmuäratavana. Kui koor istunud oli, mängis Uusberg klaveril üksikuid noote. Kavast võis leida, et „Kus na nüt lätsi“ oli mälestuseks tema kadunud sugulastele. Ning seejärel esitati minu poolt kõige rohkem oodatud laul „Muusika“. See pala toob mulle alati meelde imelised mälestused viimasest üldlaulupeost. Kõige ilusam laul oli „Õhtul“, see tekitas mõnusaid külmavärinaid. Nii ilusat koorilaulu tahaksin isegi laulda. Peale loo „Valgusele“ esitati viisiga „Meie isa palve“, sellist asja pole ma varem kuulnud, see oli huvitav, kuigi viis oli lihtne. Lisalauluks esitas koor uue loo „Õhtu ilu“, mis oli taaskord väga ilus laul, veidi uinutav ja rahustav. Kogu kontserdi jooksul oli vaid üks asi mis mulle üldse ei meeldinud. Silma riivasid nimelt tahvelarvutid osade lauljate käte vahel. See on täielkult minu arvamus, kuid tahvelarvuti klassikalise
-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert Wagner Verdi Sibelius Grieg 8.Nim. 3 vene heliloojat . Šostakovitš Mussorgski Tšaikovski 9. Nim. 3 nn. asjaarmastajat heliloojat Eestis. Kunileid Hermann Saebelmann 10.M.Härma loomingu iseloomustus, 2 koorilaulu . Kirjutas üle 100 koorilaulu ja palju soololaule. Armastas kasutada rahvaviise. „Tuljak“ „Ei saa mitte vaiki olla“ 11.Tobiase tähtsus eesti muusikas, nim. 2 teost. Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos,
Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka · 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku ,,Maa ja Rahwa salongides. lauljatte römuks ja kasuks", kus oli avaldatud ka Paciuse laul, hilisem eesti hümn. MITMEHÄÄLSE KOORILAULU SÜND. ESIMESED LAULUPÄEVAD EESTIMAAL. PILLIKOORIDE ARENG Andmed eestlaste mitmehäälse koorilaulu ulatuslikuma harrastamise kohta on pärit 18. Sajandi lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. · Laulude saatmisel kasutti 18.sajandi lõpu poole viiuleid, flööte
eest, tegeles poliitilise tegevusega kui ka kooli haridusega. Muusikaline tegevus: tema muusikaline haridus piirdus põltsamaa khelkona koolis saadud haridusega ja tallinnas ja peterburis saadud eratundidega. Suurim soov oli minna õppima peterburi konservatooriumisse klaveri peale, aga tema muusikkalised teadmised ei võimaldanud seda. Andis välja esimese muuskaaakirja laulu ja mängu leht. Eesti esimene komponeerimise õpetamise raamatu, esimese iiuimngu õpeamse raamatu, koostas ning kogus koorilaulu kogumikke, kogus rahvaviise, kutsus rhvaloomingut säilitama. Musikalised saavutused: eesti esimene ooper, kuid ei tulnud eesti esimest tõeslist ooprit, mille nimetas laulelduseks ja nimeks oli uku ja vanemuine; Ta on loonud ligi 300 koorilaulu, lihtsameelsed, üks tuntuim on kungla rahvas. Eesti kuulus vene alla, tema muusikat ja tegevust kritiseeiti, kuna ta oli valgustuslik MK: Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus, Kungla rahvas, Munamäel
Aleksander Thomson (1845-1917) ,,Kannel". Teinud peamiselt rahvaviiside seadeid. Lüüriline tundelaad. Kappel ,,Ööbik". Aleksander Läte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Sai muusikalise kõrghariduse preeznevis. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. 1900 asutas Tartus esimese sümfooniaorkestri. Soovis Eesti kontserdi publikut muusikaliselt harida. Muusikakriitikuna tegi tööd Postimehele. Avaldas eesti koorilaulude kogumikke. Ligi 150 koorilaulu, 15 soololaulu, veidi instrumentaalmuusikat. Tuntuim koorilaul on ,,Kuldrannake" - lüüriline. ,,Malemäng" lõbus. Vahelduva iseloomuga looming. Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, organist ja dirigent. Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium
* kirjutas ja kirjastas raamatuid Muusikaline haridus piirdus eratundidega. Liiga vähesed oskused ei võimaldanud pääseda Peterburi konservatooriumi klaveriklassi. Ometi ei takistanud see tegutsemist muusikaalal: * andis välja ,,Laulu ja mängulehte" * kirjutas esimese komponeerimisõpiku * andis välja viiuliõpiku * kirjastas noote * kogus rahvaviise Kuigi K. A.Hermannil puudus muusikaline eriharidus, kirjutas ta ligi 300 koorilaulu. Nendest tuntumad on ,,Oh,laula ja hõiska", Isamaa mälestus", Munamäel". Ta proovis ka ooperit luua. Ise nimetas ta selle laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine". Sealt on pärit laul ,,Kungla rahvas", mida lauldakse sageli laulupidudel. I Üldlaulupidu toimus Tartus 1869. aastal. Peo korraldamise mõtte algatas J. V. Jannsen. Teda aitas Lydia Koidula. Ettevalmistuskomitee esimeheks valiti küll pastor Willigerode, kuid praktilise korraldustööga ta peaaegu ei tegelenud.
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema
Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt
armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne · Kirjelda noodikirja arengut Vanim säilinud üleskirjutis on pärit 8.-9. Saj, 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, 13.saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Aeg ei ole täpselt teada, millal keskaegsed kirikukoorid hakkasid vaimulikke laule laulma mitmehäälselt. · Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Need olid neumadega kirja pandud, ja põlvest põlve on need levinud. · Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Kuidas suhtuti muusikutesse?
,,Ave Maria“, ,,Gigue“, fuuga f-moll ja ,,Pastoraal“ PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 5. Miks peetakse erandlikuks Peeter Süda koorilaulu ,,Linakatkuja“, põhjenda. Esimene koorifuuga Eesti muusikas. Nii viis kui sõnad pärinevad rahvaloomingust. 6. Millise uue suuna tõid Mart Saar ja Cyrillus Kreek koorimuusikasse? Kuidas see on seotud Eesti rahvamuusikaga? Mart Saare ja Cyrillus Kreegi kooriloomingus välja uudne rahvaviisikäsitlus. Varajasemad heliloojad, kes kasutasid oma koorilauludes rahvaviise (Miina Härma, Konstantin Türnpu) sidusid need klassikalise harmooniaga
Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Jõhvi seltsielu algus · 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar. Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise · Laulupühad Jõhvis 1865- Friedrich Ferdinand Meyer oli peamine õhutaja. · 1978. aastal avati Jõhvi Kultuurikeskus. Elanikke oli 1969. a 14 000.
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument
Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? 19.sajandil kujunes välja baltisakslus-mitte üksnes poliitilis-geograafiline, vaid ka rahvuslik identiteet. Just emamaast eraldatuse läbi tekkinud vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele.7. Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. 1. Missugune oli hernuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? Läbi hernuutlaste kaudu levis see rahva hulka2. Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees. Õpetati oreli ja viiulimängu3. Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? Ta kirjutas eesti folkloorist, etnograafiast ning ta huvitus eesti ajaloost. Ta oli saksa keeles kirjutav literaatm eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis
· Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 ning õppematerjalide eest 1015 rubla. Õpetust
1795 esitati "Don Giovanni" ja "Võluflööt". 19 sajand 1804 Tallinnas asutati professionaalne teatritrupp. 1860 toimus Eesti publikule mõeldud etendus, Weber "Nõidkütt". Carl Friedrich Korell, pärit Hagerist, Eesti esimene kutseline muusik viiuldaja, organist/orelimängija, ooperilaulja, kapellmeiste/orkestrijuht, muusikaõpetaja. Töötas Peterburis, tema käe all õppis Tsaikovski. Tema vend oli Philipp Jakob Korell, oli 30 aastat tsaari ihuarst. Mitmehäälse koorilaulu tulek Esimene teadaolev kool kus 19 sajandi teisel aastakümnel neljahäälseid laule lauldi oli Kanepi kihelkonnas. Muusikaõpetuse seisukohalt kerkisid esile veel Laiuse kihelkonnakool, Torma(?) ja Põltsamaa koolid. Laiusel asutati hea tasemega meeskoor, oli suuteline laulma Bachi ja Handeli loomingut. Koor oli suuteline laulma noodi järgi. I laulupidu 17.06.1869, Tartu Seotud rahvusliku ärkamisega. Ilmus eestikeelne ajaleht Perno Postimees 1857, 1857-1861 ilmus
· Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk-Läte" LOOMING: · U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts
Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://www.youtube.com/watch
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid
Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. rahvamusast enesest tuletatud töötlemismoodust, rahvuslikku 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist vormi, mis ei satuks vastuollu rahvamuusika olemusega. Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid . Modernse ja arhailise süntees on Saarel oma kaasaegseist on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika 1943-56 Ta on konservatooriumi kompositsiooni õppe-jõud. kõige loomulikum. 1921-põleb saare tartu kodu ja noodid
Kolleegium 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad (kiitis heaks või lükkas tagasi vaemate nõukogus vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. lakooniline kõneviis Spartiaadi sõjamehed Lahingurivi Faalanks Relvastus kiiver rinnakaitse suurt ümmargune kilp oda lühike mõõk
klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale. Sügisel sooritas pianisti ja dirigendina kontsertturnee Saksamaale ning Hollandisse ja alles järgmise aasta alguses esines ta Praha publiku ees. Smetana saabumine kodumaale langes kokku kolme tähtsa sündmusega : 1) Kooriühingu ,,Hlagol" asutamine 1861. aastal. See kujunes Tsehhi koorilaulu organiseerivaks keskuseks. 1862 oimus Prahas esimene ülemaailmne kooriühingute kongress. Esindatud olid 87 organisatsiooni. Järgnesid suured koorilaulu festivalid. Aastail 1863 1865 seisis ühingu eesotsas Smetana. Siit ka tema suur huvi koorilaulu zanri vastu. 2) Veelgi tähtsamaks sündmuseks kultuurilis-poliitiliseks kujunes nn. ,,ajutise teatri" avamine 1862. aastal. Uus kunstitempel pretendeeris ainult ja üksnes emakeelsetele etendustele
kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus · Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool. · Johannes Heinrich Rosenplänter esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit. ESIMESED LAULUPÄEVAD · Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saadi baltisakslastelt · Esimesed laulupäevad toimusid Põlvas (1858), Saaremaal Ausekülas (1863), Jõhvis
Esimene üldlaulupidu ja laulupidude traditsioon Jane Jürisson Kirti Lill Üldiselt 18 20.06.1969 Tartu J. V. Jansenn A. Kunileid Vanemuine Adalbert Hugo Willigerode 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga 822 lauljat Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text sty...
haridus Töötas õpetajana erapansionis Peterburi konservatooriumis oreliklassi õpilane Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming Piirdus kooriloominguga Kirjutanud u 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www.youtube.com/watch?v=pIJdaCCFkh0 Eluaja lõpp Haigestus 1907
tildlaulupidu, pillikoore k6ikjal Eestis(Toilas,Holstres,Kursiljm) - kokku iile saja. Saaremaal viis oma laulukoori k6rgele tasemele David otto (irkhausi juhatuselmiingisid pillikoorid mitmel i.ildlaulupeol. S6rvemaapastor Martin Kiirber (1817-1873) Anse- kiilas. Tema laulukoor oli tiks esimesieestikoore. kelle Koorilaulu ja pillimuusika arengule aitas r6husalt kaasa Valga koolmeistrire kohta avaldasid kiiwaid arvustusi tolleaegsedsaksaaja- seminar.Aastal 1839 asutatudja 1849 VaimierastValka tile toodud seminaris,mida lehed Kuressaares, Thllinnas, Thrrus ja mujalgi. 1862. aastail1839-i881 juhatassaksamaal6ppinud letlaneJanis cimze (1814-lssl),
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4
Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,,Kyrie" , ,,Lauluke" , ,,Õrn hella neiu" , ,,Mull' lapsepõlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse hommikul" , ,,Võõral maal" , ,,Vana Tallinn" ...
Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks. Varasem looming kuulub tema noorpõlva. Neist lauludest ta ise hiljem ei hoolinud. Need lood olid lüürilised, ka vaimulikud, mis olid algselt naiskoorile kirjutatud. Teine periood, küps periood sisaldab isamaalisi laule, loodustemaatilisi laulud.
Mis hääleliigile Händel oma loomingu kirjutas?-kontratenorile(kastraatlauljatele) Mis stiili arendas Bach täiuseni?- Polüfooniat. Bach on tuntud organist. Mis on passioon?-Oratoorium Kristuse kannatustest.Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele.Bachi uuendused:HTK-hästi tempereeritud klaver; helihark 144Hz, pöial, pedaal, kõnelev muusika. JOHANN SEBASTIAN BACH(21.03.1685-1750). 1721 Bach BRANDENBURGI KONTSERDID, pühendatud markkrahvile. Tooma kiriku kan...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
