3. Miks teie arvates on Eesti maksebilansi jooksevkonto viimastel aastatel positiivse saldoga? Mida see näitab? 4. Miks on maksebilansis rida vead ja täpsustused? (milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit.
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud
sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme koguaeg teistele riikidele võlgu. Inkassofirmade suured onud tulevad varsti ukse taha. Meie tööjõud muutub aegadega kallimaks ja nõnda otsivad välisinvestorid juba vaikselt võimalusi odavamates riikides. Välisinvestoritele tundub meie riigis atraktiivne ettevõtte tulumaksu puudumine. Tulu ei pidanud riigile ära maksma! Tekkis aga probleem euroopa liiduga
tervishoius, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning kalanduses. Metsamajanduses süvenes tooraine nappus ja nõudlus kasvatas hindu, millest tulenev tulu lubas palku tõsta. Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal. Kõige suurem keskmise palga langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimus finantsvahenduses,mille põhjuseks oli heade majandusnäitajate tulemusena erakordselt kiire, 30 protsendiline palkade kasv 2003. aasta I kvartalis. Samuti oli suur palgalangus 8 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 kaubanduses. 2005. aasta riigieelarve maht oli 52,4 miljonit krooni. Riigieelarve kulud olid tuludega kaetud ja üldise valitsussektori eelarve positsioon oli tasakaalus. 2005
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
Eesti Statistika 23 Sisemajanduse koguprodukt 2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot. Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest. Neljandas kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala. Eelmisel kahel aastal tingis SKP kasvu eeskätt töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012
ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu. 6 Rootsi SKP US$ on 544.716 mld (2010 prognoos). SKP elaniku kohta (PPP) on US$ 39,100 (2010 prognoos). Gini koefitsent on Rootsil 23 (Eestil 31.4), mis asetab ta ühiskonna tulude jaotuse kohaselt taaskord maailmas riikide edetabelis üsna etteotsa. Rootsi SKP jaotub sektoriti nii, et põllumajandus moodustab sellest 1.9%, tööstus: 26.6% ning teenindus suurima osakaaluga tervelt 71
rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. 4. , export/s - 5. , import/s - 4. Eksport, export kaupade väljavedu riigist 6. - 5. Import, import kaupade sissevedu riiki 7. - 6. Kaubandussaldo, trade balance Ekspordi ja impordi vahe 8. 7. Kaubakäive, trade turnover ekspordi ja impordi summaarne maksumus 8. Rahvusvaheline tootmisfaktorite jaotus - international division of factors,-
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K AU B AN D U S B I LAN S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss – Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
veelgi kinnitab võimalust müüa siia Eesti kaupu ja teenuseid. Lätis kasvas tarbimine 2004.a. 14%. Läti rahvusvaluuta latt (LVL) seoti euroga. Läti sidus alates 01.01.2005.a. LVL euroga, valmistudes sel viisil eurotsooniga liitumiseks aastal 2008. Fikseeritud kurss on 0,702804 LVL/1 EUR. Läti Keskpank lubab latil kõikuda kuni 1%. Läti soovib end vastavusse viia kõigi euroga liitumiseks vajalike eelnõuetega 2007. aasta keskpaigaks. SKT Läti SKT kasvas 2004.a. 8,5%. 2004.a. I kvartali kasvuks oli 8,8% ja II kvartalis 7,7%, III kvartali kasuks oli muljetavaldav 9,1% ja IV kvartali kasvuks 8,6%. SKT reaalhindades moodustas 2004. aastal 7,36 miljardit LVL SKT per capita 2004. aastal oli 3182 LVL e. 72 74 000 EEK. 2004.a. lõikes moodustasid kaubad ca 27,3% ja teenused vastavalt 72,7% SKT-st. 2004.a. SKT kasvule aitasid enim kaasa ehitussektori (kasv 13%), transport ja side (kasv 12,9%) ja kaubandussektori (kasv 10,1%) tubli areng. Antud sektorid moodustavad riigi SKT-st
Eestis (jõustunud 13.09.2002) 1.2.3 Kaubavahetus Kahepoolsed majandussuhted Saksamaaga arenevad järjepidevalt, siiski jagub arenguruumi nii Saksamaa otseinvesteeringutele Eestis kui ka kaubavahetuse kasvuks. Saksamaa on juba kolmandat aastat järjest Eesti jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner. 2016. a moodustas Eesti kaubavahetus Saksamaaga 8,6% kogu Eesti kaubavahetusest ehk 2,2 mld , mis võrreldes 2015.a tähendab üle 7% kasvu meievahelises kaubavahetuses. Eesti eksport Saksamaale oli 696 mln ja import Saksamaalt 1,48 miljard . 1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eestisse tulnud otsestest investeeringutest 31.12.2016. a seisuga oli kogusummas 257,2 mln EUR pärit Saksamaalt. Saksamaa on osakaalult kuueteistkümnes välisinvesteerija Eestisse (1,4% kõigist välisinvesteeringutest). 6
intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsis viimase aasta jooksul tugev ning võib väita, et kindlustussektori riskid on hästi juhitud ja kasumlikkus suur. Lisaks ei ole Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk suurenenud pankade kohustusliku reservi nõude alanedes 2010. aastal. Finantsturud Rahvusvaheliste finantsturgude arengut mõjutas 2010. aasta IV kvartalis ja 2011. aasta I kvartalis jätkuvalt ekspansiivne rahapoliitiline keskkond. Peamiste majanduspiirkondade majandusnäitajate paranemine suurendas pikemat aega madalate intressimäärade taustal turuosaliste riskihuvi. Aktsia- ja võlakirjaturgudel vähehaaval tärganud valmidus rohkem riske võtta sai aga tagasilöögi 2011. aasta veebruari lõpus, kui vallandusid geopoliitilised pinged mitmes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigis. Euroala rahapoliitika püsis 2011. aasta esimesel kolmel kuul muutumatu
Suurimad Leedust tehtud välisinvesteeringud on Hollandisse - 25,8% (LTL 1,405.8 milj.), Lätti -17,4% (LTL950.3 milj.), Küprosele - 10,5% (LTL574.4 milj.), Poola - 8% (LTL 434.9 milj.) ja Venemaale -7,4% (LTL 403.7 milj.) Aastases arvestuses vähenesid Leedust tehtud investeeringud 2010. a. 1,8%. Väliskaubandus Suuremaks mudatuseks Leedu väliskaubanduses oli 2010. a. ekspordi kasv SRÜsse, mis moodustas koguekspordist 26,9%, kasv võrreldes 2009. a. oli 52,9% ja eriti elavnes eksport Venemaale (kasv 56,8%) ja Valgevenesse (47,7%). Majanduse tõusuga tugevnes eksport pea kõikide olulisemate partneritega johtuvalt ka madalast võrdlusbaasist. 2011. aastal oli Leedu ekspordi kasv võrreldes eelmise aastaga 27,6%, millest enamuse andis kütuste eksport, kuid ka väetiste, mööbli, plastmasstoodete ekspordi kasv oli märkimisväärne. Eksporditi Venemaale, Lätti, Saksamaale ja Poola. Leedu päritolu kaubad läksid eelkõige Saksamaale, Hollandisse, Lätti, Poolasse ja Eestisse
vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline
9 7 Kaupade ja teenuste impordi kasv - (suhe SKP-sse) -1,3 3,7 6,8 6.9 8,7 9,4 3,8 15, 17 -2,9 7 2.1 Majanduskasv Rootsi majandus kasvas 2011. aasta esimeses ja teises kvartalis hüppelise kiirusega. Aasta teist poolt iseloomustas aga kasvutempo aeglustumine, mistõttu aastane SKP kasv oli 3,9% - mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011.aastal oli SKP Rootsis 538,1 mld USD, mis on ühtlasi ka Rootis ajaloo kõige kõrgem.
võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP-st. . Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes III kvartaliga 0,9%. Majanduskasvu suurim mõjutaja oli IV kvartalis info ja side, veonduse ning kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv. Joonis SKP kasv Allikas: Rahandusministeerium
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus..........................
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on
8 miljardi USA dollarini. Venemaal tegutsevate firmade väiksemõõtmelisus rahvusvahelisel tasandil ei ütle midagi nende turujõu kohta kodumaisel turul. Ilim Pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas. Kontserni tehastes valmib 65% Venemaa puidumassitoodangust ning 25% papi toodangust (Mäkelä 2009). 2009. aasta esimeses kvartalis vähenes kõikide Venemaa metsatööstuse sektorite toodang, kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning puidupõhiste plaatide tootmine vähenes pea 40% (UNECE/FAO 2009). 2.1. Okaspuupuidu saematerjal
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).
2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused.
välisturul; aitab kaasa elanikkonna ostuvõimele; · Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk; Majanduse nõrgad küljed: · Vaatamata valitsuse pingutustele uute töökohtade loomiseks on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus; 16 · Prantsusmaa eksport on liigselt orienteeritud traditsioonilistele turgudele, samuti on mureks suurenev tööstuse riigist välja kolimine. · Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust. Eesti - Prantsusmaa majanduslepingud · Maanteetranspordileping. · Vastastikuse mõistmise, sõpruse ja koostööleping. · Investeeringute vastastikuse kaitse leping.
valitsussektori eelarvepositsioon oli 2,4%. Puudujäägiga lõpetasid eelarveaasta nii Läti kui ka Leedu valitsussektor (vt tabel 3). Euroopa Liidu liikmesriikidest oli valitsussektori eelarve ülejäägis veel Saksamaal 0,7%, Luksemburgil 1,6% ja Rootsil 0,2%. Eesti majanduskasvu väljavaated aastal 2016 ja lähitulevikus on varem prognoosituga võrreldes halvenenud 2015. aasta suvel ootas Rahandusministeerium, et aastal 2016 kasvavad märkimisväärselt kaupade-teenuste eksport ja investeeringud ning majanduskasv kiireneb 2,6%ni. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori koondeelarve pidi prognoosi kohaselt pärast vahepealset puudujääki taas ülejääki jõudma aastal 2017, aastaks 2019 pidi võlakoormus vähenema ning reservid taas suurenema. 2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate
kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv
Jaapan suuresti väliskaubandusest. (Jaapan impordib ligikaudu poole vajaminevatest toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002
erinevate muutujate kohta. Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal toob parema selguse ekspordis toimuvast. 1. MUUTUSED EESTI EKSPORDIS 2008-2011 Eksport on lihtsalt ja ülevaatlikult öeldes kaupade ja/või teenuste müümine välisriiki ehk Eestist välja.Kuna ekspordi puhul on tegu eelkõige käibemaksuseaduse mõistes majandustehinguga, siis õiguslikul tasandil reguleerib käibemaksuseaduse § 5 kauba ekspordi mõistet.[1] 1.1 Eksport aastal 2008 Aasta 2008 oli Eesti majanduses küllaltki raske aeg, kuid ekspordis see ei kajastunud. Välja müüdud teenuste ja/või kaupade protsent oli kasvanud 5,4% võrreldes eelneva aastaga. Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus
maksumaksjaga seotud isikule (v.a kui kahjult on makstud tulumaks § 48); 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. FIE ERIKONTO: Konto lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis. TINGIMUSED (mõlemad peavad olema täidetud): 1. Kontole kantakse ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja toetused kümne tööpäeva jooksul nende laekumisest 2 Summa kasv maksustamisperioodil ei ületa sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat (ehk ainult dokumentaalselt tõendatud kulud)
Jaapanis 2,7 protsenti. USA-s oodatakse intressitõusu sügisel, euroalal aga 2005. aasta alguses. USA dollari kurss euro suhtes püsib endiselt madalal. Eesti majandust iseloomustas 2003. aastal maailmamajanduse olukorda arvestades kiire, ligi 4,8-protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon. 2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%. Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse. Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal. Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s
poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
