(Kõrg-Eestile) aega pikemaks arenguks kui madalamale osale (Madal-Eesti). Seetõttu on Kõrg- Eestis kujunenud viljakamad mullad ja need alad on ammused tihedama asustusega põllumajanduspiirkonnad. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik-Põhja-Eesti e. Soome lahe rannikumadalik koos rannikulähedaste saartega kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Harju lavamaa- Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Viru lavamaa- Harju lavamaaga sarnane Viru lavamaa paikneb võrdlemisi kitsa ribana Loobu jõest Narva linnani
soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3. Viru lavamaa maastikurajoon
· Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel alal, liiv, saviliiv ja viirsavi), liustikujõesetted (moodustavad sandureid, oose, mõhnu ja deltasid, liiv ja kruus), liustikusetted · 08.10 Eesti maastikud Ida-Eesti maastikuvaldkond Tunnusjooned · Tuumalaks on veekogu: Peipsi-Pihkva järv · Osa maasitkuvaldkonnast on väljaspool Eestit · Taigavööndi ääreala · Peipsi nõoga seotud paleogeograafiline areng · Tektooniliselt suuremas osas langev ala Peipsi järv valgub lõunasse · Lähiskontinentaalne kliima (ka Pepsi järve mõju) · Aastaaegade selge vaheldumine · Suur soostumine · Kõrgeimad sisemaised luited
kõrgematele aladele (Kõrg-Eestile) aega pikemaks arenguks kui madalamale osale (Madal-Eesti). Seetõttu on Kõrg-Eestis kujunenud viljakamad mullad ja need alad on ammused tihedama asustusega põllumajanduspiirkonnad. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: 1. Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik Harju lavamaa Viru lavamaa Kesk-Eesti tasandik Pandivere kõrgustik 2. Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa Saaremaa Lääne-Eesti madalik Liivi lahe rannikumadalik 3. Vahe-Eesti maastikuvaldkond Kõrvemaa Võrtsjärve madalik Soomaa 4. Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa Vooremaa Haanja kõrgustik Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Sakala kõrgustik Valga nõgu Võru-Hargla orund 5. Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse
annaabi.ee 
