EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku ...
Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena. Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne. Eesti keele kõnelejaid on vähe, aga seda reostab släng, argikeel taab me emakeele. Argikeelt ei tohi kasutada koolis, vastuvõtudel ja kõnepuldis. Kasutatud allikad http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/eest i_murded.html https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel https://prezi.com/exnpt08ucr__/eesti-keel-teiste-keelte-seas/ https://prezi.com/zy8gfbu5drxm/eesti-keel-teiste-keelte-seas-kokkuvote/ Aitäh!
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Eesti keel on eestlaste emakeel ja see on oluline keel meie jaoks. Eesti keel tuleb kasuks neile, kes elavad Eestis, kuna muudes kohtades seda ei kasutata. See keel pole kõige olulisem maailmas, kuna pole kahtlustki, et tänapäeval ei saa inglise keelest enam üle ega ümber. Eesti keelt on oluline õppida selleks, et see ei kaoks. Eesti keele tundmine on vajalik, sest seda kasutatakse kõikjal Eestis. Eesti keel on Eesti riigikeel ja üks Euroopa Liidu keeltest. See keel on eelkõige kasulik enda jaoks. Keelel on mitmeid omaette olulisi väärtusi ja tähendusi, aga keele teadmises on kõige olulisem osa suhtlemisel. Keel on huvitav ja äratab teistes inimestes huvi. Paljud inimesed arvavad, et see keel on ilus, huvitav ja samas ka raske. Eesti keelt on vaja enda teadmiste arendamiseks. See on hea, kui tead mõnda sellist keelt, mida välismaal ei räägita. Kuna inglise keel on muutun...
Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused Eesti keel on väga vana keel. Meie keel hakkas läänemere-soome keelte seas eristatavaks muutuma juba peaaegu 2500 aastat tagasi ning eesti keeleks võis nimetada seda juba eelmise aastatuhande alguses. Tollest ajajärgust alates on meie keel palju muutusi läbi teinud. Keele arengut suunavad nii välimised kui sisemised tegurid – maailmas toimuvad muutused tingivad ja eeldavad, et ka keel muutuks. Keelt ohustavad probleemid ja asjaolud on läbi aegade olnud ikka ja jälle enamvähem samad, ainsana on muutunud nende vorm. Viimastel aastakümnetel on aina suuremaks probleemiks muutunud släng. Ka see on eksisteerinud aegade algusest peale, kuid läbi ajaloo on käitumis- ja eetikareeglid olnud alati tambina peal ning släng ei ole pääsenud võimule. Tänapäeval arvavad inimesed, et kõik peaks olema vabam, igaüks tehku, mis ise tahab, tihtilugu eetikareeglid üldse puuduvad, niisiis,...
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja- aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik....
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. ...
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Maris Lott 10. BH klass SAAMI KEELED Referaat Juhendaja:Reet Sai eesti keele õpetaja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE.......................................
Haridus ja Eesti püsimine Eesti Vabariik, mis paar aastat tagasi tähistas oma 90-ndat sünnipäeva on maailmas väga silmapaistev innovaatiivsusega. Nimelt on siin laialdaselt kasutusel erinevad e- teenused nagu: e- riik, e-kool, e-valimised ja nii edasi. Veel on Maarjamaal leiutatud Skype, mis on populaarne suhtlusprogramm terves maailmas, aga ka näiteks e-paber ja elektrooptiline klaas, millest esimene on paberi sarnane ekraan, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindel, painduv ja odav ning suudab muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti ja suure tõenäosusega hakkab see tulevikus asendama metallist liiklusmärke, raamatuid, ajalehti ja muudki. Inimene, kes vaataks praegust Eesti Vabariiki ja ei ole kursis meie maa ajalooga, ei usuks suure tõenäosusega, et kõigest paar sajandit tagasi polnud meie rahvas muud, kui lihtsad talupojad, kes harisid mõisnike maad ning ei osanud un...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..............................
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keele...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine Abiks CD 1. Mida tähendab kultuuriline globaliseerumine? Kultuurilises globaliseerumises toimub kultuuride segunemine nt eri riikide keeltesse tulnud erinevad rahvusvahelised sõnad (eriti inglise keelest), filmidesse ja muudesse kultuuritegevustesse kaasatakse eri riikide tegelasi. Rahvustoidud levivad nt itaalia, hiina jm riigi toit. 2. Missuguseid riike (ühiskondi) nimetatakse monokultuurseteks, missuguseid multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks? Monokultuursed riigid on nt tiibetlased Tiibetis, islandlased Islandil ja mitmed rahvad Vaikse ookeani saartel, on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri. Teistes ühiskondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides, on segunenud paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühisko...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomad...
Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks et...
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Suurbritannia ülemvõimu kehtestamine Indias 16. sajandil tekkis Põhja-Indias Suurmoguli riik. Padisahh Akbar Suure valitsemisajal saavutas riik õitsengu, mis kestis kogu 17. sajandi. Vallutati peaaegu kogu India. Arenes nii majandus kui kultuur. Samal ajal alustas Suurbritannia India hõivamist. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Sõduriteks olid kohalikud- sipoid. Kohalike vürstidega sõlmitud kokkulepete ja sõjalise jõu abil laiendati Suurbritannia mõju ja nõrgendati Suurmoguli riiki. India Inglise Ida-India Kompanii võimu all India valitsemise üldised alused määras kindlaks Suurbritannia parlament. Kuid parlament ja Briti valitsus ei sekkunud konkreetsetesse probleemidesse. Need jäeti Ida-India Kompanii direktorite nõukogu ja India kindralkuberneri hooleks. Ida-India Kompanii oli Indias huvitatud eelkõige kohaliku tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja puuvilla, kanepit, salpeetr...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
WL MESSENGER Referaat Pärnu 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Interaktiivsel võrgul on tohutu potentsiaal, kuid et ta ka edaspidi väljavaated säilitaks, ei tohi talle pandud lootusi liiga kõrgele kruvida. Interneti ja kommerts-võrguteenuste CompuServe'i, America Online'i ja Microsoft Network'i (MSN) kasutajad moodustavad rahvastikust ainult väikese osa. Samas on võrguteenuste juures amortisatsioonitase üsna kõrge: paljud abonendid kukuvad juba enne aasta möödumist pettunult välja. Teised kasutajad vaatavad ringi ja vahetavad iga paari kuu järel teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujund...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, ...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liiv...
JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud v...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,k...
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
annaabi.ee 
