Uurali keelte teke ja areng (1)

UURALI KEELTE TEKE JA ARENG
Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult „saldejumps“’i. Miks on see nii?
Uurali keelkond koosneb soome- ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli. Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. (1;2;3;4)
Alates hetkest kui hakati uurima uurali keeli on valitsenud arvamus et ligi 8000 aastat tagasi elasid uurali keeli rääkivate rahvaste esivanemad Uurali mäestiku lõunaosas, kus räägiti uurali algkeelt. Paljude erinevate keelte teket põhjendati väljarände ja keelte mitmekordse jagunemise tulemusena. See keelte tekkimise mudel põhineb darvinistlikul teoorial, et keeled muutuvad rahvastiku eraldatuse tõttu sarnaste keelte rääkjatest. Seda teooriat iseloomustavad ka keelesugupuud koos algkeelega. (1;4)
Viimasel kümnendil on mitmete uute asitõendite tõttu hakanud viimane teooria vankuma lööma. Üheks põhjuseks on väide, et inimesed ei teinud suuri väljarändeid põhjuseta massilisi väljarändeid (nagu oli uurali algkeelt kõnelenud rahva ränne läände) Uurimused on näidanud, et keeled ei muutu mitte pideva eristumise, vaid pigem pideva ühtlustumise tõttu. Keeled muutusid „iseseisvalt“ vaid siis kui võeti kasutusele uusi sõnu, mis kaasnesid uute tehnoloogiatega (nt. põllumajandus), juhul kui selle tehnooloogiaga ei tulnud kohe kaasa sellega vajalikke sõnu. Teistel juhtudel arenevad keeled pigem pidevalt üksteisega samastudes. (4)
Selle keeletetekkemudelil põhinev uurali keelte tekkimise teooria väidab, et viimase jääaja kõrghetkel elas palju rahvast Ukraina aladel, mis olid veel asustuskõlbulikud. Kuigi puudus ühtne algkeel, toimus seal suur keelte samastumine. Kui jääkilp taanduma hakkas järgnes sellele ka osa rahvastikust taasasustades põhjepoolsemaid alasid. Nende seas eestlaste ja soomlaste esivanemad. Põhjuseks, miks eesti ja soome keel on säilinud just sellistena nagu nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja pidid meie esivanemate kombel küttideks ja korilasteks, võttes seega üle eesti keele. (4)
Uurali keeled on ainsad Euroopas kastusel olevad mitteindoeuroopa keeled peale baski peele Püreneedes. Me peaksime olema uhked , et räägime üht neist keeltest ja säilitama seda suurema hoolega, kuna paljud uurali keeled on väljasuremiseäärel.
KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled

Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Samojeedi_keeled

Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled

Ago Künnap www. fillu .edu.ee/sisu.php?id=53&teema=3