20 Statospoorid on krüsofüütidele iseloomulikud puhketsüstid [krüsofüütidele iseloomulikud tsüstid] 21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu; 23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33
35. Reastage kalaliigid inkubatsioonimperioodi pikkuse järgi. V: meriforell-peipsi siig-rääbis-haug+särg-roosärg+linask Sügisel: meriforell, peipsi siig, rääbis, (vara)kevad: haug, särg, suvel: linask, roosärg 36. Eesti sisevetes on enamlevinud kalaliikideks võrgupüükide alusel (7tähtsamat) V: Haug, särg, ahven, kiisk, latikas, viidikas, roosärg 37. Kes antud kaladest elavad avavees, kes aga kaldavööndis e. litoraalis? V: Kaldavöönd-roosärg, haug, linask(särg); Avavees-koha, rääbis, mudamaim, viidikas, latikas, peipsi tint, särg 38. Milline kalaliik koeb Eesti sisevetes talvel? Kes koevad sügisel? V: talvel-luts, sügisel-rääbis, siig, forell, lõhed, 39. Kalamees püüdis 39cm pikkuse latika või nuru sarnase kala. Kirjelda kuidas on võimalik teha vahet ilma lahkamata. 40. Värskel peipsi tindil on... V: kurgi ...lõhn. 41. Kes on pildil? 1pisimudil 2koha 3rpeipsi tint 4must mudil 5lest 6koger... 42
Ülemiste keskmine kõrgus merepinnast on 35,7 meetrit. Kaldajoone pikkus on 15,3 km, laius 3,2 km ning pikkus 4,8 kilomeetrit. Kaldad on madalad, liivased või turbased. Järve vee hulk on ligikaudu 33 miljonit m 3. Põhjas asuv mudakiht on keskmiselt 2 meetrit paks. Ülemiste vesi on rikas erinevate orgaaniliste ainete poolest. Vesi vaheldub järves keskmiselt 1,2 aasta jooksul. Järve suubuvad Vaskjala-Ülemiste kanal, Kurna oja, Katku oja ning Ruunaoja. Ülemiste järv ja selle kaldavöönd on külastamiseks suletud sanitaarkaitseala. Ülemiste järv on tekkinud umbes 8000 aastat tagasi merest eemaldumisel. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas. Järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Veemahu suurendamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mis saab alguse Kesk-Eestist Pärnu jõe ülemjooksult ning mis hõlmab Jägala, Pirita ja Soodla jõgikonna, kokku 1864 km 2
18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32
pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinnav sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30 maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) loodusliku väljavoolu koht maapinnal või 40% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda pinnaveekogu eraldiseisev ja oluline veekogu põhjas on allikas. Allikad on kohtades, kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on
majanduslik tegevus keelatud ning seal tohivad viibida ainult keskkonna järelevalvega, seirega, tervisekaitsega, veehaarde teenindamisega ning hooldamisega seotud tööülesandeid täitvad isikud. Samuti on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud maavarade kaevandamine. Põhjavee kasutamise puhul joogiveena tuleb moodustada puurkaevu ümber 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Seisuveekogude puhul on sanitaarkaitseala kogu veekogu akvatoorium ning seda ümbritsev 90 m laiune kaldavöönd. Veehaarde sanitaarkaitsealade moodustamise ja projekteerimise kord on kehtestatud keskkonnaministri poolt. Veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamine, konserveerimine või likvideerimine toimub vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ehitiste rajamisel, mis võivad mõjutada põhjavee seisundit tuleb tagada vee kaitse reostuse ja liigvähendamise eest ning kindlustada joogiveevarustus, arvestades teiste maaomanike ja veekasutajate huve.
Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Biotsönoos - üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1
keemilise keskkonna. Elus ja eluta loodus. päike, maa vesi, tuli, kivi jne. (füüsikalised ja keemilised nähtused), elusloodus on aga kõik mis hingab, areneb, sureb. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla-
(karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökosüsteem - on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega. Täpsemini, ökosüsteem on mingi ala organisme ja nende keskkonda haarav suhete ja interaktsioonide võrgustik. Ökotoksikoloogia - on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. Ökoton - on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline põimeala, siirdeala, piir (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana) jms. Ökotoop - on taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoophõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingim usi.
keskkonna. Elus ja eluta loodus- elus ja eluta looduse koosmõju on süsteemne kontseptsioon. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Biotsönoos- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton- kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed: Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened.
ilutiikidest, piirdekraavidest, veejõujaamadest jne. Jõgikond- vee ärajuhtimine nt. Piusa jõgikond. maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo-riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) Pais- veevoolu takistamiseks ja vabaks laskmiseks, paisuga saab paistada veetaset ka osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel. Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel Paisutustase- veepinna tase pinnav maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) pinnaveekogu eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või rannikuveeosa)
elementaarosa, milles üks biotsönoos, koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. 31. Biotoop ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir, mis sisaldab mõlema elemente (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana), jt. Ökotone iseloomustab suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi liikide kooseksisteerimine nende piirialal. 33. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid,
mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e
Temast sõltub pöördvõrdeliselt vee viskoossus, sellest omakorda vetikate settimise kiirus või püsimine veekihis. t mõjutab orgaanilise aine mineralisatsiooni kiirust, seega ka biogeenide taastumise kiirust veekogus. Füüsikalised faktorid on peamine tegur sesoonse ja ööpäevase dünaamika kujunemisel. Ökotoobid veekogus - Pelagiaal e avavesi. Elustik: plankton e. hõljum ja nekton, mis koosneb kaladest Litoraal kaldavöönd suurtaimede kasvualal, taimestikuta kaldal tinglik: sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Eesti järvedes ulatub 3-5 m sügavuseni. Jõgedes ripaal. Bentaal veekogu põhi, kus elab bentos e põhjaelustik enamuses põhjasette pinnal, aga osalt ka sette sees. Fütobentos: mikrofütobentos mikrovetikad lahtiselt sette pinnal, makrofütobentos makrovetikad kinnitunult põhjale või esemetele. Meie tingimustes esineb makrofütobentost vaid litoraalis. Zoobentos: kirju
annaabi.ee 
