.................................................... lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................... lk.7 Plankton: *Bakterplankton ..................................................................................... lk.8 *Fütoplankton ........................................................................................ lk.8-9 *Zooplankton .............................................................................
Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268 metazooplanktoni taksonit: keriloomi 172, vesikirbulisi 47, aerjalgseid 14, ainurakseid ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomastik ehk zoobentos hõlmab selgrootuid loomi, kes vähemalt osa aega oma elutsüklist elavad põhjasette sees, selle pinnal või veekogu põhjas olevatel esemetel ja veetaimedel Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost loomi, kelle pikkus on üle 1 2 mm, sest neid saab ka palja silmaga näha Submikroskoopiliste, väikseimate hulkraksete loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed puuduvad PÕHJALOOMASTIK Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid ehk oligoheedid
Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273 Õhne jõgi 94.0 573 Tänassilma jõgi 34.0 454 Rngu jõgi 25
Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalanduspiirkonnas on registreeritud 143
kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb aga peale esmakordset kudemist. Väikeste tintlaste suurimaks vaenlasteks on kohad, kuid ka paljudele teistele näljastele röövkaladele on tindid ihaldatud saak. Tähtsamaks toidukonkurendiks peipsi
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso
Järve maht (ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Ainus Võrtsjärvest välja voolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar ja Tondisaar. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud.
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad
Koha Pikkus/kaal Koha kasvab harilikult 40-50 cm pikkuseks, harvem võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja 19 kg raskuseks. Tal on pikk süstjas keha, mis on selja pealt rohekashalli värvi, külgede ülaosa kollakate triipudega. Seljauim on jagunenud kaheks osaks. Elupaik Kohad on elupaiga suhtes valivad . Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Nad võivad elutsevad kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Toit Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti Peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Koha on ka kannibal ja sööb oma liigikaaslasi
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline,
Koha Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed.
Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt väheneud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone.
tuur harjus tõugjas säga KALAPÜÜGI KEELUAJAD JA KEELUALAD Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu. Aastaringselt on keelatud kalapüük: kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool. KALASTUSLUBA Õngepüük Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikult kasutataval veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega
- üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad
Põdrala valla asukoha iseloomustamine Meie rühm valis uurimisobjektiks Põdrala valla Valgamaal. Ülesande sisuks oli kirjeldada valla asukohta erinevatest aspektidest lähtuvalt ning anda vallale üldhinnang. Valla keskuse Riidaja absoluutne asukoht, ehk koordinaadid minuti täpsusega on B 58° 5' ja L 25° 53'. Valla asukoht Eestis ja Valgamaal on ära toodud joonisel 1. Asub Võrtsjärve lõunatipus, valla juurde kuulub ka Võrtsjärves olev Pähksaar. Vald asub Sakala kõrgustiku ida nõlval ning Väikse-Emajõe vesikonnas. Valla idaosa on kaetud okasmetsadega ning esineb ka soostunud alasid. Valla territooriumil on turba- ja kruusavarud, muud majanduslikult olulised loodusvarad puuduvad (Maa-amet). Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on
Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi.Latikas on meie teiste töönduskaladega võrreldes keskmise kasvutempoga: viiaastaselt kaalub ta tavaliselt 130-180 g.Kümmneaastaselt 0,6-0,8kg, viieteistkümnneaastaselt 1,3-1,7 kg.Latika väljapüügil on alammõõt 30 cm, mille ta saavutab tavaliselt 8-10 aasta vanuselt.Ent Võrtsjärves, mõnes Vooremaa järves ja mujal, kus teda on ülearu palju,on alammõõdu nõue tühistatud ja seal võib seda kala püüda ükskõik missuguses mõõdus. E LUPAIK JA ELUVIIS On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s) jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes. Noorelt elab kaldalähedases rikkaliku taimestikuga vees, hiljem
Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug. Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele.Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Looduskaitse alla ei kuulu. Ent Võrtsjärves, mõnes Vooremaa järves ja mujal, kus teda on ülearu palju, on alammõõdu nõue tühistatud ja seal võib seda kala püüda ükskõik missuguses mõõdus. Käsiõngega on lubatud püüda aastaringselt, teiste vahenditega kehtib keeld 1. maist 20. juunini. Kasutatud materjal: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ABRBRA2.htm http://www.hot.ee/kalandus/kalandus_files/kalad_files/latikas.htm http://www.looduskalender.ee/node/368
Mineraalsed setted -kruus, liiv ja viirsavi Elutekkelised -turvas ja muda setted Pinnamood -maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest http://www.abiks.pri.ee Mandrijäätekkelised pinnavormid Pinnavorm -maakoore pealispinna osad Jääkünde nõgu -esineb Peipsi, Pihkva ja võrtsjärves Kalju voored -mandrijää kulutusel kristalseisse või settekivimiteisse tekkinud ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm (Lihula ja salevere mägi, Kessulaid suures väinas) Voored -kõrgendikud (Saadjärve voorestik) Moreentasandik -liustikutekkelised kuhjevorm (Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikel)
kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. · Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. · Rohkesti on Võrtsjärves kakoha, haugi ja latikat. · Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? · Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. · Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. · Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). · Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime.
Möödunud 11 000 aastaga on enamik väikseid ja madalaid järvi kas täielikult või osaliselt kinni 3 kasvanud. Paljud Eesti järved on jõudnud arengujärku, kus neid ääristavad soo- ja õõtsikuribad ning nende põhja katab paks mudakiht. Näiteks Väimela Alajärves on muda kuni 18 m, vett aga vaevalt 2 m. Rohkem põhjasetteid kui vett on ka Võrtsjärves. Järvede toitelisus ja järvevee segunemine Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest
Elustik- taimed, loomad Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki, neist 56 vahetult järvel. Järves elab 35 liiki kalu. Peamisteks kaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik. Angerja üliväike looduslikku vähesuse tõttu Võrtsjärves on seda pidevalt täiendatud. Foto 2: Võrtsjärve angerjas Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed. Järve läänekaldal on pidev ja lopsakas pillirooriba, ning läänepoolt puhuvate tuulte poolt tekitatud lainetuse tõttu on idakallas rohkem avatud ja liivane. Lõunaots on üleni täis vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat ja teisi veetaimi.
Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette vetikatoksiinid, mis mõjuvad hävitavalt maksale või närvisüsteemile. Paljud toksilised vetikaõitsengud põhjustavad kalade massilist hukkumist, ette on tulnud ka kariloomade, mereimetajate, lindude ja ka inimeste hukkumist mürgituste tagajärjel. 28. Veeõitsenguid Läänemeres põhjustavad Nodularia spumigena, Aphanizomenon sp., Planktrothrix agardhii, Microcystis aeruginosa. 29. Veeõitsenguid põhjustavad Peipsi järves ja Võrtsjärves peamiselt perekonnad Microcystis, Aphanizomenin, Dolichospermum, Planktothrix ja Gloeotrichia echinulata. 30. Hepatoksiinid ehk maksamürgid, neurotoksiinid ehk närvimürgid, dermatotoksiinid ehk nahamürgid. 31. Sinivetikate toksiinid satuvad vette eelkõige vetikate lagunedes, mida põhjustavad halvenenud valgustingimused või ilmaolud, toitainete ammendumine või enesemürgitus mõne ainevahetusprodukti liigse kogunemise tõttu. 32
Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Sissejuhatus Jõed on väga oluline osa keskkonnast. Nad on elupaigaks loomadele, taimedele, kaladele ja paljudele putukatele. Kuid kahjuks varitsevad ka jõgesid ja nende elustikku väga palju probleeme, üheks suurimaks on reostatus. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade Eesti jõgedest ning neid ohustavatest probleemidest. Eesti jõgede ajalugu ja kasutusalad Sademeterikka kliima ja üldiselt soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgedevõrk tihe: loendatud on üle 7000 vooluveekogu üldpikkusega 31 000 km. Jõgedel on oluline vee-, kala-, ja puhkemajanduslik tähtsus, samuti esteetiline väärtus kui maastiku ilmestajana. Eesti sisemaa asustusloos, eriti varasematel etappidel, on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendatud jahu- ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute kä...
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad
Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. AJALUGU 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere
ohustatud linnuliikide, nt hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt väga oluline ka just läbirändavatele linnuliikide, tänu põhja-lõuna suunalisele asendile, suurusele, ümbritsevatele põllumajandusmaastikele ning vee-elustikule. Maavarad Piirkonna tähtsaim maavara on turvas. Turbaliikidest on enam levinud keskmiselt ja hästi lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja järvemuda. Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3 (Haberman, 1995). Territooriumil esineb maavaradest, ka suurel hulgal liiva ja kruusa. Põhja ja pinnavesi Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood)
Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone.
palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis). Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad
Üheks vahendiks prügikalade arvukuse piiramisel on röövkalade sissetoomine. Sellist viisi vähem väärtuslike kalade arvukuse piiramiseks kutsutaksegi biomelioratsiooniks. Röövkalade biomelioratiivne tegevus sõltub suurel määral liigi spetsiifikast ja veekogu ning selle kalastiku iseärasustest. Näiteks hakkavad haug ja koha kalamaime neelama juba mõne kuu vanuselt. Ahven ja luts lähevad üle röövtoidule aga teisel-kolmandal eluaastal või hiljem. Peipsis ja Võrtsjärves on parimaks biomelioraatoriks luts, kes sööb põhjakalana peamiselt kiiska ja väikest ahvenat. Haug varitseb saaki kaldataimestikus ja tema saagiks langevad särg ja samuti väike ahven. Ahven ise sööb väiksemaid liigikaaslasi ja kiiska. Koha on võrreldes teiste liikidega küll halvem biomelioraator, sest sööb lisaks viidikale ja tindile ka näiteks ka rääbist, kes on vääriskala. Siiski eelistatakse koha tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma liha tõttu.
..180 grammi ulatuses. Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. 11 KOHA. (kitsas pea, süstjas keha, seljauimel piklikud laigud, 2 seljauime) Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. KIISK. (keha tüse, kehal ja seljal tumedad täpid, 2 seljauime kokku) Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
Kala kehakuju on võimalik modelleerida arvutis 43 Kalapüügieeskiri §14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. (11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.
Eesti selgroogsed Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................................1 KALAD...........................................................................................................................................................................2 ANGERJAS....................................................................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED......................................................
ühte otsa. Vastusena tekib kompensatsioonivool, mis kihistunud järves kulgeb piki termokliini ja kihistumata järves mööda põhja. Tuulehoovust koos talle vastassuunalise kompensatsioonivooluga nimetatakse Ekmani spiraaliks. Tuule suunas kaugemas kaldas veepind tõuseb, tuulealuses langeb. Vastupidise kalde saab termokliin, mida laskuvad sooja vee vood pidevalt erodeerivad (vt. joonis 16). Äravooluhoovused on tingitud tavaliselt veetasemete vahest järve sisse- ja väljavoolu vahel. Võrtsjärves veepinna kõrguse erinevus Väike- ja Suur-Emajõe suudmete vahel näiteks vaid 6 mm. Olenevalt jõe ja järvevee tiheduste vahest võib sissevool avalduda ülevooluna e. pinnavooluna, põhjavooluna või vahevooluna. Järvest välja voolab tavaliselt soe pinnavesi. Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C,
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi ...
Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask, mudamaim, luts koger ning ka luukarits. Rääbise esinemine Saadjärves on tähelepanuväärne. Peale Saadjärve leidub rääbist vaid Peipsi järves, Võrtsjärves ja Ülemistes. Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig, koha, sevani hramulit, järvelõhe ja forell, koger, hõbekoger ja riipus. Siberi päritoluga peled on hästi kohanenud Kuremaa järves (Remmel 1978). 9 Vooremaa järved moodustavad sisevete rühma, kus suhteliselt väikesel pindalal pesitseb liigirohke linnustik (suure isendite arvuga). Sellele lisaks leiavad Vooremaa järvedel häid
Oluliselt lihtsustades võib öelda, et nn. piirteoreemid ja nende üks eriliik, suurte arvude x seadused väidavad, et katsete arvu (lõpmatul) kasvamisel lähenevad mõõtmistulemuste jaotused ja arvkarakteristikud teatud teoreetilistele jaotustele ja väärtustele. 44. Üldkogum ja valim. Üldkogum (populatsioon) on kõikide meid huvitavate nähtuste või objektide kogum. Näiteks kõik Võrtsjärves elavad angerjad, kõik teatud katseklaasis olevad bakterid jne. Valim on antud üldkogumist teatud viisil eraldatud objektide kogum (üldkogumi osahulk, statistiline kogum). NB! Selleks, et valimi uurimise alusel teha tõepäraseid järeldusi üldkogumi kohta, peab valimi moodustamisel üldkogumi igal elemendil olema võrdne võimalus (tõenäosus) valimisse sattuda. Valim peab olema esindav ehk representatiivne.
Juured on siis eelkõige oluliseks merelised, kinnitumisorganiks. 41 % mageveelised, · Vooluvete taimestik oleneb 1% siirdekalad peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, selle profiilist ja setetest. Seisva · Eesti vetes on teada 75 kalaliiki. veega soodid e. koolmed sarnanevad Võrtsjärves ja selle voolavates jõgedes 34, eutroofsete järvedega. Kiirevoolulistes Peipsis 37 liiki. mägijõgedes saavad ainult vähesed liigid Võrreldes õhuga on vesi 800 korda (samblad, vetikad) kasvada, soontaimed tihedam ja 65 korda viskoossem. Vee enamasti puuduvad. Ka tasandikujõgedes tihedusest tulenevalt kalad hõljuvad vees ja võib märgata taimeliikide erinevust ei vaja seetõttu tugevat skeletti
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Tõivud (tõotused) on väge sisaldavad esemed, mille inimene ümber puu köitis, nii et leping mõne vaimu või haldjaga sõlmiti. Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel)
need juba vee ülemistes kihtides. Pinnakihis elutsevate organismide kehasuuruse ja leviku ning koosluse struktuuri ning kogu allpool oleva ökosüsteemi dünaamika, aga ka biogeokeemiliste ühendite transpordi vahel on keerulised seosed. Orgaaniline aine hakkab juba lagunema ülemistes kihtides. LAO-d kasutavad toiduks bakterid. Veesambas ülalt alla tulev kontroll Erinevused mere ja magevee keskkondade vahel. Magevees: ülemised kiskjad mõjutavad kogu ökosüsteemi. Näide: Võrtsjärves söövad lepiskalad (särg) zooplanktoni ära fütoplanktoni õitseng = eutrofikatsioon. Kui kiskjad sisse lasta, siis söövad nad lepiskalad ära zooplankton hakkab paljunema, fütoplanktoni arvukus langeb == kõik muutub – vesi muutub läbipaistvaks jne. Ülalt alla kontroll on praktilise tähtsusega. Mereveekogudes: sellist tendentsi pole. Aga mingi kontroll on. Pärast II MS-i oli Põhjameres intensiivne kalapüük, osad populatsioonid hävitati
rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid. Ainuraksed – viburloom, ripsloom Käsnad Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Ainuõõssed – hüdraloomad Lameussid Kalades ja veeselgrootutes nugivaid paelusse on Eesti siseveekogudes kindlaks tehtud vähemalt 17 liiki. Valmikuna inimese sooles nugiva laiussi vastsed (vageltanud) nugivad Peipsis, Võrtsjärves ja teistes veekogudes eriti haugi, lutsu ja ahvena lihastes ja siseelundites. Ümarloomad – keriloomad on zooplanktoni tähtsaks komponendiks Kärssussid – elavad valdavalt meres, magevetest leitud üks liik Rõngussid Kaanidest on tavalisemad pisikaan, hobukaan, kalakaan ning perekondade ahaskaan ja lamekaan liigid. Haruldane on Punasesse raamatusse kantud apteegikaan. Limused – kiil-labatigu, harilik keeristigu, manteltigu, järve ematigu, punntigu, ribitigu, mudatibu, suur
dimiktilisteks). Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on 4 ºC. Mõnes järves (näiteks Verevi järves) vesi kevaditi ei segune, vaid seguneb ainult sügiseti, kuid nii ei ole see igal aastal. Suvel võib veesamba temperatuur olla kihiti vägagi erinev. Suurtes ja madalates tuultele avatud järvedes (näiteks Peipsis, Võrtsjärves, Ülemistes, Vagulas, Ermistus) on veetemperatuur suhteliselt ühtlane. Kihistunud väikejärvedes on pinna- ja põhjakihtide temperatuuride erinevus tihti 15– 20 kraadi. Eriti tajutav temperatuurikihistus on tumedaveelistes järvedes, kus suvekuudel on pinnakihi temperatuur 20–25 ºC, kuid 3–4 m sügavusel hakkab langema kuni 10 kraadi meetri kohta. Osas järvedes (näiteks Kooraste Linajärves, Holstre Linajärves, Kaussjärves) ei
tervisemuda varud ja mineraalvee allikad. Võrtsjärv hõlmab Eesti keskosas asuvas suurimas kulutusnõos umbes 11 000 aastat tagasi olnud suure järve alt maakerke tõttu vabanenud alad. Võrtsjärve alale on omane tasane pinnamood ja laialdane soostumine, eriti järvest ida suunas. Soostunud tasandikke läbivad looklevad ja aeglase vooluga jõed. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Väljavool on järvest Suurde Emajõkke. Võrtsjärves on mitmeid saari. Eesti suuruselt neljas järv Mullutu-Suurlaht on Saaremaal Kuressaarest 2 km kaugusel asuv, merest umbes 1000 aastat tagasi eraldunud endine merelaht, nüüdne kaksikjärv. Riimveeline järv koosneb kahest osast: idapoolsest Suurlahest ja läänepoolsest Mullutu lahest. --- 85 Neid ühendab Kurguks nimetatav järvekael, mille lähedalt voolab välja Nasva jõgi. Kõrge merevee seisu ajal on Mullutu ühenduses merelahega ja merevett toob siis endaga ka Nasva jõgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
