2 Kronoloogia 1935 juuni-juuli Riigi Ringhäälingu laboratooriumis valmisid katsesaatja ja vastuvõtuseadmed uue saatejaama asukoha selgitamiseks. juuli Riigi Ringhääling alustas Joonis 1. Raadiomasti ehitus 1937 kiirgusvälja uurimisi Paides, Türil ja Põltsamaal. sügis Uus saatejaam otsustati ehitada Türile. detsember Raadionõukogu kinnitas uuele saatjale esitatavad tehnilised tingimused. 1936 veebruar Joonis 2. Masti ehitus 1937 Pakkumised olid saabunud NSV Liidust, Saksamaalt (Telefunken), Inglismaalt (Marconi), Prantsusmaalt (SFR), Hollandist (Philips) ja Lätist (VEF). veebruar Saatejaama aparatuur otsustati tellida firmalt "Marconi Wireless Telegraph Co". 3 Mai Määrati kindlaks...
liikmeteks on kesoleval hetkel Eesti Rahvusringhling, Eesti Ringhlingute Liit, Tri Vallavalitsus, AS Levira ja Ringhlingumuuseumi Toetajate hing (AS Kanal 2 , AS TV 3 , AS Trio LSL , AS Taevaraadio). Kokkuvteks Eesti Ringhlingumuuseum on mittetulundushing, mille 29. aprillil 1999.a. asutasid Eesti Ringhlingute Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Ringhlingu Saatekeskuse AS ja Tri Linnavalitsus. Muuseumi asukohaks valiti Tri, linn, kus aastatel 1937-1941 asus Riigi Ringhlingu saatejaam , mille 196,6 meetri krgune antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim. Kasutatud materijal www.rhmuuseum.ee Arno Muldikis...
aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonest...
Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad. Ka tehnilise olukorra parandamist võib vaadelda propagandast lähtuvalt: kuulajaskonna arvu kasv tähendas j seda, et sõnum jõuab võimalikult paljudeni. Kuigi pärast riigistamist mitmekesistus raadio saatekava ning hakati parandama ka tehnilisi tingimusi, tõi riigistamine kaasa eelkõige kindla poliitilise suundumise. 1937. sai valmi 197 meetri pikkune Türi saatejaam , mis oli Baltikumi kõrgeim. 1.3. Saatekava 1927. moodustati Ringhäälingu Eeskava Järelvalve komitee, hiljem nimetati see ümber saatekavakomiteeks. Eesmärk kokku panna RH saatekava. RH esindus esitas saateplaani, mille komitee läbi vaatas. Komiteesse kuulus algselt kolm, hiljem ligi 10 inimest (valitsustegelased, ajakirjanikud, kultruuitegelased). 1931. aastaks oli abonente 15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi....
Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio 1924 ostis Tartus esimese saatja EÜS, 18. detsembril 1926 alustas regulaarset edastamist Tallinna Kopli saatejaam , sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil. 9 Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka...
Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Takisti Osade ülesanded: 3,4 võnkering. Saame valida erinevaid saatejaamasid 5 ,,kustutab" moduleeritud kõrgsagedusliku voolu alumise osa Laseb voolu läbi ainult ühes suunas 6 ,,silub" tekkinud katkendliku voolu ühtlaseks Raadio häälestamine erinevatele saatejaamadele Raadioantennis tekkinud eml poolt erineva sagedusega voolusid Saatejaam toimub resonantsi meetodil. Võnkeringi omasagedus peab ühtima eml voolusagedusega w0 võnkeringi omavõnkesagedus w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti õppesuund Arvutid ja arvutivõrgud Diana Lõhmus AV-11 2,4 GHz WIFI Juhendaja: Kaido Kivioja Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4. Puudused 6 5. Tulevik 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjalid...
Tegevusse astus Riiklik Propaganda Talitus, piiras ajakirjanike sõnavabadust. Palju igasuguseid ajakirju. Poliitils-kultuurilised ja üldkultuurilised ajakirjad „Odamees“, „Tänapäev“, „Akadeemia“, erialased „Põllumees“, „Sõdur“, „Kaitse Kodu!“ ning meelelahutuslikud- „Maret“, „Nädal Pildis“. 10 1926 algasid raadiosaated. Raha napilt algul, hiljem raadio riigistati – Riigi Ringhääling ja ehitati võimas saatejaam Türile (1937). 1939.aastaks raadiokuulajate arv 100 000. Üheksa tundi ööpäevas saateid. Populaarne kõnetehnika virtuoos raadio-onu feliks Moor, tema eestvõttel kuuldemängud. Kasutusele magnetofonid ja reportaažiauto....
Nõukogude perioodi I pool Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus. Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei, komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide. Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud. Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin. Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast. 1949-1950 valmis esimene raadiomaja. 1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee. Prooviti hakata üles ehitama oma kindlaid saateformaate. Televisiooni algusjärk...