Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saatejaam" - 10 õppematerjali

saatejaam – muudetakse telepilt vastava sagedusega elektrivooluks.
Türi Raadiojaam
6
doc

Türi Raadiojaam

suursaatjat lahtimonteerida ja NSVLi vedada, õhati ta justkui kiusu pärast [5]. 2 Kronoloogia 1935 juuni-juuli Riigi Ringhäälingu laboratooriumis valmisid katsesaatja ja vastuvõtuseadmed uue saatejaama asukoha selgitamiseks. juuli Riigi Ringhääling alustas Joonis 1. Raadiomasti ehitus 1937 kiirgusvälja uurimisi Paides, Türil ja Põltsamaal. sügis Uus saatejaam otsustati ehitada Türile. detsember Raadionõukogu kinnitas uuele saatjale esitatavad tehnilised tingimused. 1936 veebruar Joonis 2. Masti ehitus 1937 Pakkumised olid saabunud NSV Liidust, Saksamaalt (Telefunken), Inglismaalt (Marconi), Prantsusmaalt (SFR), Hollandist (Philips) ja Lätist (VEF). veebruar Saatejaama aparatuur otsustati tellida firmalt "Marconi Wireless Telegraph Co". 3 Mai Määrati kindlaks

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Ringhäälingumuuseumi referaat
4
txt

Ringhäälingumuuseumi referaat

liikmeteks on kesoleval hetkel Eesti Rahvusringhling, Eesti Ringhlingute Liit, Tri Vallavalitsus, AS Levira ja Ringhlingumuuseumi Toetajate hing (AS Kanal 2 , AS TV 3 , AS Trio LSL , AS Taevaraadio). Kokkuvteks Eesti Ringhlingumuuseum on mittetulundushing, mille 29. aprillil 1999.a. asutasid Eesti Ringhlingute Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Ringhlingu Saatekeskuse AS ja Tri Linnavalitsus. Muuseumi asukohaks valiti Tri, linn, kus aastatel 1937-1941 asus Riigi Ringhlingu saatejaam, mille 196,6 meetri krgune antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim. Kasutatud materijal www.rhmuuseum.ee Arno Muldikis

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Elektromagnetvõnkumised--lained
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

Kondensaator 7. Takisti Osade ülesanded: 3,4 ­ võnkering. Saame valida erinevaid saatejaamasid 5 ­ ,,kustutab" moduleeritud kõrgsagedusliku voolu alumise osa Laseb voolu läbi ainult ühes suunas 6 ­ ,,silub" tekkinud katkendliku voolu ühtlaseks Raadio häälestamine erinevatele saatejaamadele Raadioantennis tekkinud eml poolt erineva sagedusega voolusid Saatejaam toimub resonantsi meetodil. Võnkeringi omasagedus peab ühtima eml voolusagedusega w0 ­ võnkeringi omavõnkesagedus w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi ­ konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
2 4 GHz WIFI
7
docx

2,4 GHz WIFI

laialt levinud ja hind on suhteliselt madal. 2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit): · 802.11/a-kanal- kiirus 11Mbit/s · 802.11/b-kanal- kiirus 54Mbit/s · 802.11/g-kanal- kiirus 108Mbit/s · 802.11/n-kanal- kiirus 1000Mbit/s Reaalsed kiirused on siiski ligi poole madalamad. Praegu on kõige levinumad b- ja g- kanaliga levialad ja seadmed, aga suund on siiski n-kanali poole. 2,4 GHz WIFI on jagatud 14 kanaliks 5Mhz vahedega,saatejaam võib olla võimsusega kuni 100mW. Kuna protokoll eeldab 25MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult antud vahemikus vaid 3 iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1 kuni 13. Jaapanis tohib kasutada ka 11b lisale vastavat 14., teistest veidi eraldiseisvat kanalit. USA's lubatud vaid 11 esimest kanalit. Joonis 1 2,4GHz WIFI kanalid 2. Teised sagedused 3,6 GHz sagedusalad on lubatud ainult USA's. Saatejaamade võimsus võib olla kuni 20W.

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
10 allalaadimist
Ringhäälingu ajalugu
4
doc

Ringhäälingu ajalugu

Patriotsimi sisaldasid ka lastesaated. Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad. Ka tehnilise olukorra parandamist võib vaadelda propagandast lähtuvalt: kuulajaskonna arvu kasv tähendas j seda, et sõnum jõuab võimalikult paljudeni. Kuigi pärast riigistamist mitmekesistus raadio saatekava ning hakati parandama ka tehnilisi tingimusi, tõi riigistamine kaasa eelkõige kindla poliitilise suundumise. 1937. sai valmi 197 meetri pikkune Türi saatejaam, mis oli Baltikumi kõrgeim. 1.3. Saatekava 1927. moodustati Ringhäälingu Eeskava Järelvalve komitee, hiljem nimetati see ümber saatekavakomiteeks. Eesmärk kokku panna RH saatekava. RH esindus esitas saateplaani, mille komitee läbi vaatas. Komiteesse kuulus algselt kolm, hiljem ligi 10 inimest (valitsustegelased, ajakirjanikud, kultruuitegelased). 1931. aastaks oli abonente 15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi.

Meedia → Meedia
29 allalaadimist
Eesti ajakirjanduse ajalugu
14
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kui nõukogude periood oli selle Eestis kõik ära lõhkunud siis saksa tõi tagais. Nõukogude perioodi I pool Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus. Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei, komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide. Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud. Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin. Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast. 1949-1950 valmis esimene raadiomaja. 1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee. Prooviti hakata üles ehitama oma kindlaid saateformaate. Televisiooni algusjärk

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Türi linn
5
doc

Türi linn

koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus.

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Tegevusse astus Riiklik Propaganda Talitus, piiras ajakirjanike sõnavabadust. Palju igasuguseid ajakirju. Poliitils-kultuurilised ja üldkultuurilised ajakirjad „Odamees“, „Tänapäev“, „Akadeemia“, erialased „Põllumees“, „Sõdur“, „Kaitse Kodu!“ ning meelelahutuslikud- „Maret“, „Nädal Pildis“. 10 1926 algasid raadiosaated. Raha napilt algul, hiljem raadio riigistati – Riigi Ringhääling ja ehitati võimas saatejaam Türile (1937). 1939.aastaks raadiokuulajate arv 100 000. Üheksa tundi ööpäevas saateid. Populaarne kõnetehnika virtuoos raadio-onu feliks Moor, tema eestvõttel kuuldemängud. Kasutusele magnetofonid ja reportaažiauto.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Eesti kultuur 19 -20-sajandil
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio 1924 ostis Tartus esimese saatja EÜS, 18. detsembril 1926 alustas regulaarset edastamist Tallinna Kopli saatejaam, sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil. 9 Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka

Kultuur-Kunst → Kultuurilood
197 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

funktsiooni ja võimalust teha propagandat. Sellele osutavad selgesti raadio saatekava muutused: suund võeti rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele, peeti loenguid Vabadussõjast, võidupühast, kaitseväest. Patriotismi sisaldasid laste- ja noorteprogrammid. Ka valitsuse esindajad hakkasid raadios esinemas käima. Raadio tehnilise kvaliteeti parandamist võib samuti seostada propaganda osana, sest oldi ju huvitatud sõnumi viimisest laiema kuulajaskonnani. 1937 valmis Türi saatejaam, mis oli Baltikumis kõige kõrgem, aga hiljem lasid põgenevad vene väed selle õhku. Türil asuvasse ringhäälingumuuseumisse soovitan sisse astuda. Peale selle, et raadio andis võimaluse kodunt lahkumata kursis olla kultuurielu ja -tegelastega, sai kooliraadiost ka õppetöö osa. 1935 anti ööpäevas saateid eetrisse 8 tundi. Raadiokuulamine nõudis aga aparaati, see omakorda eeldas elektri või patareide olemasolu. Maapiirkondades oli raadiokuulamine kallis lõbu. Peale selle pidid

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun