*Matemaatika- Erinevaid pilte või muid meediaesitlusi uurides ja tehnikat kasutades on võimalik: loendada, rühmitada, järjestada pildil olevaid asju. Materjaliks sobivad seejuures supermarketite reklaamlehed, mida on võimalik piltide kaupa lahti lõigata ning hinna, toote, värvuse vms alusel rühmitada ja järjestada 16. Mis on ja mis ei ole ristmeedia? Kus on piirid? Ristmeedia on lugu, mis kulgeb ja areneb üle erinevate meediaplatvormide. Näiteks ühest raamatust saab film, internetis lisanduvad filmile uued, uut sisu pakkuvad maailmad, milleks võivad olla näiteks algse loo baasil loodud arvutimängud või mobiilirakendused. Isiklik kirjavahetus ei ole meedia. 17. Milliseid kogemusi loob ristmeedia? Iga uus osa annab uusi kogemusi nt. Matrix on film triloogia + videomängud. jms Jutustan suurt lugu, mille sees on väiksemad lood. 18
Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab
paaristööna Teksti vastuvõtt Creative Commonsi litsentsi kohta internetist info otsimine 19. Ristmeedia 1 ristmeedia, Õ lk 98–101, uudiste- Suuline suhtlus Õpilane prosuumer portaal või ajalehe vee- päeva vastukajalisima uudise levik oskab põhjendada, millistel põhjus- LÕIMING biväljaanne ristmeedias tel on ristmeedia nähtused esile
ja emotsionaalsed. Pigem on oluline konflikt ja osalejate tuntus kui sündmuse ühiskondlik ja personaalne mõju Nt: Kultuur, sport, teadus, sotsiaalprobleemid Tsensuur avaldavate materjalide eel- või järelkontroll Meedia avatus sõltub riigikorrast ja teenib valitseva ideoloogia huve Mittedemokraatlikes riikides liigub info ülalt alla ehk võimust rahvani Meedia liigid: · Ajalehed · Ajakirjad · Raadiojaamad · Telekanalid · ,,uus meedia" · Ristmeedia Allikas inimene, kes annab ajakirjanikule olulist infot Juhuslik ehk ühekordne allikas näiteks õnnetuse pealtnägija Püsiallikas reporter saadab pidevalt infot. Oht, et võib manipuleerida. Objektiivsus reporter ei esita oma arvamust, järeldusi, vaid fakte Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud Tasakaalustatus sõna saavad kõik osapooled Erapooletud (õiglus) lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse.
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev õppeasutus, kus saab omandada televisiooni-, filmi- ja meedia- alast kõrgharidust. Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja erinevatest koostööprojektidest, mis annavad võimalusi saada teadmisi filmi- ja meediatööstuse toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal
Ta loobus lehest 1998. Ja müüs selle Schibstedi kontsernile. Nii läks aadete ja traditsioonide leht suure Norra ettevõtte kätte, kuni Eesti meedia selle tagasi ostis. AS Ühinenud Ajalehed (Pärnu PM, Sakala, Virumaa Teataja jt) Eesti Ajalehed AS ehk Ekspress Grupp (Päevaleht, Ekspress, Maaleht, Delfi). Erastamise tulemusel on meil kujunenud selline süsteem, et ringhääling on rahvuslik ja riiklik ning jagunenud perioodika-maastik. Liigitus – uudismeedia, sotsiaalmeedia, ristmeedia Ajakirjandus väga kaasav, personaalne (isikul endal võimalus ajakirjandust toota, tarbida, luua) Meelelahutuse pealetung, alternatiivsete väljaannete tekkimine (teaduse väljaanded jne) , ajakirjanduslike kanalite paljusus Näitajad arvudes – ajalehed 57-60 ; ajakirju 170 ; raadiojaamu 34. Ajakirjandus väljaspool Eestit kuni 1940 – pole tekkinud nõukogude ajal vaid juba varem. Nt rahvuslik väljaanne 1897 USAs, NY Ameerika Eesti Postimees. Riias – vaimulik, usu levitamine .
annaabi.ee 
