perioodiliste väljaannete kirjastajaks. G.E.Luiga – peatoimetaja, kes lasi end tegelt „teistel jõududel“ kontrollida ja lehte juhtida. 1917. a muudatused 1917. a veebruari revolutsioon, ajakirjandus hindas seda vabadusena. LÜNK LÜNK LÜNK LÜNK Eesti Vabariigi aeg : ajakirjandus kui avaliku arvamuse looja ja „seltskonnaelu peegel“ 1920. a põhiseadus oli väga demokraatlik ja postuleeris sõna- ja trükivabaduse mõtte. Esimese põhiseaduse meeles sünnib ka 1923. a trükiseadus – ajakirjandust piirati ainult riigikaitse küsimuste piires. Väga demokraatlik, liberaalne, muid keeldusid polnud. ’23 trükiseadus loob fooni, milline on 20ndate ajakirjandus Eestis. Ajakirjandus uskus ja aitas kaasa oma riigi ülesehitamisele. Kümnendi algus: majanduslikud, sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel). Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?) 1921
2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust Stalini aeg 1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www) Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär. «Päevaleht» ja «Vaba
Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil,
Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); I Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Eesti Tööerakonnast, Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus. Riigikogu valiti 27.29. novembril 1920. Kestis 1920-1923 Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta
Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); I Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Eesti Tööerakonnast, Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus. Riigikogu valiti 27.–29. novembril 1920. Kestis 1920-1923 Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta
Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus... ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806.aastal. 19saj ilmusid Perno Postimees (Jansen), Sakala (Jakobson), esimene päevaleht Postimees (1891 Tõnisson toimetaja). 1901 K. Pätsi Teataja, mille revolutsioon ära keelas ja hiljem ilmus Peterburis Tallinn nime all. 1920-1940 ilmusid maakondlikud ajalehed: Postimees, Vaba Maa, Rahva sõna. 1940 Rahva Hääl, Noorte Hääl. 1938 trükiseadus, totaalne Nõukogude tsensuur GLAVLIT. 10. Metroloogia Uurib minevikus kasutusel olnud mõõtühikuid ja arvestab nende väärtuse ümber tänapäeva mõõtühikutesse. Etalon- eeskuju, metroloogias nn küünar(mõõduga). Eesti etalonid meetri, kg ja grammietalon hoiul füüsika instituudis. Jalaetalon- mõõeti 10 mehe jälje keskmine ja sellest tehti etalon. 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu- ja mõõduseaduse, mille
teha. Ainus, mida teha said, olid RK-s kõnede pidamine, kriitika tegemine. Seda võimalust ka kasutati. Info opositsiooni tegevusest pm ei levinud. Ajakirjandusel oli keelatud avaldada opositsioonilisi kriitilisi sõnavõtte. Rk-le esimene esitatud seaduseelnõu oli kalandusseadus. Vahetult enne RK kokkuastumist, 19.04, oli Päts andndud dekreedina 4 väga olulist seadust (ühingute ja nende liitude seaduse, kutseühingute ja nende liitude, koosolekute ja trükiseadus). Hiljem dekreediandlus vähenes. Väga olulised seadused kehtestati presidendi dekreetidena, ebaolulised Riigikokku. RK seadusandlik initsiatiiv jäi pm olematuks. Riigivolikogus võeti vastu 70 seadust, aga need kõik olid esitatud valitsuse poolt. RK-l ei olnud võimalust anda hinnangut valitsuse tegevusele. Umbusalduse avaldamise muutis võimatuks, see et valitsusele ei saanud esitada arupärimisi. Valitsus omalt poolt tegi kõik selleks et riigivolikogul poleks võimalusttema tegevust
süüdistas valitsus, et just ajakirjandus on kujunenud olukorras süüdi, õhutades valitsusvastaste meeleolude teket. Valitsus põhjendas eeltsensuuri kehtestamist usalduse taastamise vajadusega. Eeltsensuur ei tulnud ajakirjandusele üllatusena, see kehtis 2 kuud. Ajakirjandus pääses küll eeltsensuurist tänu Tõnissoni valitsuse tagasiastumisele ning kaitseseisukorra tühistamisele, kuid pidi arvestama valitsuse ettekirjutistega ka hiljem. 1938 ilmus trükiseadus, mis tähendas ajakirjanduse lõplikku tasalülitamist. EAL tegevust hinnati nõrgaks, mistõttu poliitika sai korrumpeerida ajakirjandust. (ÕT 12.) Ühtset opositsiooni valitsuse ja tema ajakirjanduspoliitika suhtes EALis ei kujunenud. Kõik EALi reageeringud olid sõnavabaduse piiramise suhtes ettevaatlikud. Siiski nimetati viimases ilmunud Õitsituledes (17.) valitsuse trükivabaduse piiramist kui mürkseente levitamist, millel vaba rahva hulgas puudub toiduväärtus
erinevus peitus selles, et nüüdsest oli taas olemas parlament. Kuigi RK tegevuse aluseks olnud dokumendid ei näinud ette mingite fraktsioonide moodustamist, moodustusid nad ometi. Ülejäänud eluvaldkonnad: jätkusid kõik varasemad autoritaarsele olukorrale iseloomulikud tendentsid. Kaitseseisukord püsis. Poliitiline organiseerumine jätkuvalt keelustatud. Jätkusid sõnavabaduse piirangud (koosolekute korraldamise regitreerimine politseis, kirjalikku sõnavabadust piiras trükiseadus). Tegevust jätkas Riiklik Propagandatalitus. Jätkus ka mitmesuguste institutsioonide tasalülitamine (Haldusterritoriaalne reform – likvideeriti kõik alevid, enamik neist muudeti linnadeks; suur valdadereform – kõik senised vallad likvideeriti, nende asemel loodi uued vallad; valdade piiride ja nimede muutmine, eesmärgiks valdu suurendada ja majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile.
annaabi.ee 
