valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega, asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus 18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd,
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
• Maaelanike arv – 6 833 485 • Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem. • Linna elanikud liiguvad linnast eeslinnadesse.(Eeslinnastumine) Linnastumisega kaasnevad probleemid • Kuritegevus • Õhureostus (tihe liiklus, tööstus, soojussõlmed) Äitah!
ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond|
Aastat. Põhja-Ameerikasse ja Kanadasse suundub kõige rohkem immigrante. Lähis-Ida naftariikides on väga suur võõrtööjõu osakaal, sinna tulevad peamiselt oskusteta töölised geograafiliselt lähedastest piirkondadest. Riigisisene ränne: Inimesed liiguvad enamasti samas kultuuriruumis. Arengumaades suundutakse maalt linna (töö- ja haridusvõimaluste otsingud). Arenenud riikides vastupidi, asutakse elama eeslinnadesse või maale puhtamasse keskkonda. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände tagajärjed: Sihtriikidele Positiivne: Mitmekesistub tööjõuturg Odavam tööjõud Suurenev sündimus, sest migrandid on enamasti noored ettevõtlikud inimesed Majandusaktiivsuse kasv tarbimise läbi Negatiivne: Tööjõupuuduse suurenemine sihtriigi elanike hulgas Kohanematute sisserändajate läbi kasvab kultuurikonfliktide oht Lähteriikidele Positiivne:
Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis linnavõime 19.sajandi lõpus mõtlema rohkem sellele, kuidas liiklust ning elamu ja tööstusrajoone ratsionaalselt paigutada. Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast välja asuvate eramute ehitusse. Kehvade elutingimuste, saastumise ja kuritegevuse eest lahkuti ärilaid ümbritsevatest agulitest eeslinnadesse. Agulid lagunesid veelgi ja neist kujuneisd kuritegevuse pesad, mis omakorda peletasid eemale korralike elanikke. Linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunes planeerimisest ja sotsiaalsetest protsessidest tingituna sektoriliseks nii funktsionaalses (tööstuse ja elurajoonid) kui ka elurajoonide (sissetulekute jaotuse ja etniliste tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine.
protsessil tulnud vastandumisest sakslastele undeutsch. Sõna eestlased kasutas esimest korda J. V. Jannsen oma pöördumises Perno Postimehe 1857. aasta avanumbris: ,,Terre, armas Eesti rahwas" Selle teksti/ekskursiooni eesmärk on anda ülevaade maarahva eluolust, osatähtsusest ja tegevusaladest keskaegses Tallinnas. Teemakohaselt puudutatakse neid eestlasi, kes elasid Tallinna linnamüüri sees, kui ka neid, kes elasid linnasarasesse või eeslinnadesse jääval territooriumil. Risto Sulu Maarahvast linnaelanikkonna kujunemine: Keskaegsed linnad rajati juba iidsete kaubanduslike sõlmpunktide juurde. Tallinn oli juba varem olnud hooajaliselt asustatud rävalaste poolt (Lindanise linnus Toompea mäel). Siin toimus sadama kaudu aktiivne ülemerekaubandus. Asukoht kaubanduslikuks tegevuseks oli
KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKAD SAGELI KUURIS. • REBASEID ELAB ISEGI SUURTE TÖÖSTUSKESKUSTE VAHETUS LÄHEDUSES. TOITUMINE. • REBANE ON KÕIGESÖÖJA. ENDISE NSV LIIDU ALADEL ON REBASE TOIDU HULGAST LEITUD ÜLE 300 LIIGI LOOMI JA KÜMNEID TAIMELIIKE. • TA SÖÖB PÕHILISELT NÄRILISI, ERITI URUHIIRI. JUST HIIRTE ROHKUSEST SÕLTUB REBASTE KÄEKÄIK. • LISAKS HIIRTELE SÖÖB REBANE JÄNESELISI NING TEISI VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA SELGROOGSEID. TALIUINAK.
ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda. Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni
· Iibe suurenemine · Kesk-Aafrikas Teine etapp · Sündimus hakkab langema · Rahvaarvu kasv aeglustub · Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia Kaasaegne rahvastiku tüüp · Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk
infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1.
Neljas tase Viies tase Ränne ehk migratsioon Rändeiive:sisse (immigratsioon) ja väljarände (emigratsioon) vahe 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta 3% maailma rahvastikust 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) Riigisisene Rahvusvaheline Liigutakse enamasti Lõuna riikidest Põhja linnadesse või riikidesse eeslinnadesse Lk.102 kaart too välja peamised rände suunad Kestvus Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. Transpordivajaduse kasv Loodusalade hävimine Kuritegevuse kasv Rännet mõjutavad faktorid Tõmbetegurid Tõuketegurid Suur töökohtade ja Väike töökohtade ja
Pendelränne – liikumine alalise elukoha ja töökoha vahel. 11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS
11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000. aastal oli neid ligi 400. · Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 12 TÖÖSTUSAJASTU LINNAD · Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinnadesse: 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja Lääne - Euroopas linnade rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980. aastatel algas vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) paljud linnaelanikud asusid elama maale. Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse
Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3
kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks. Linnaplaneerimisest sõltub linna konkurentsivõime, määrab seda, kui hästi meelitab ligi investeeringuid. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur. Linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu, linnarahva osatähtsuse kasv Eeslinnastumine inimeste kolimine suurlinna keskusest eeslinnadesse Ülelinnastumine olukord, kus vähem arenenud riikide linnad kasvavad nii kiiresti, et ei suudeta tagada kõigile inimestele vajalikke elu- ja töötingimusi Slumm ülerahvastatud linnaosa, iseloomustavad juhuslikust materjalist (nt pappkast) ehitatud ilma kanalisatsiooni, puhta vee ning sageli ka elektrita hurtsikud, sageli elavad seal vaesed immigrandid. Linna sisestruktuur linna jagunemine sektoriteks, kus igal sektoril on oma ülesanne, iseloomulik hoonestus ja erinev maa hind
jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega. Ei ole väga suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 7. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades. 8
● Enam arenenud riikides elab linnades üle 75% rahvastikust. ● Vähem arenenud riikides umbes 40-50% rahvastikust. ● Kõige vähem arenenud riikides isegi alla 30% rahvastikust. LINNASTUMISE TASE ERINEVATES MAAILMA PAIKADES ^ LINNASTUMISE ETAPID: LINNASTUMISEGA SEOTUD MÕISTED. 1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e
Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Rooma, Marseille, Veneetsia, Toscana, Lombardia ja Flandria. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnad polnud kuigi rahvarohked. Linnad olid piiratud müüridega. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Aadlisuguvõsad püstitasid linnadesse oma kindlustatud majad. Linn sõltus maalt tulevaist uusasukaist, kuna abielluti suhteliselt hilja. Linnades oli laialdaselt levinud kirjaoskus, arveldamine rahaga ning prostitutsioon. Sotsiaalsete pingete ja vastuolude tõttu peeti tänavalahinguid. Linnaelu oli kirev pidustuste poolest. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed
● liigne vee ● töökohtade ● kodutus tarbimine puudumine ● kultuuri ● suurte ● tööstusettev kadumine prügikoguste teke õtted kolivad ● väikeste eeslinnadesse ● õhu poodide, koolide saastumine ● kvalifitseeri kadumine tud tööjõu puudus ● maapinna ● personaalse saastumine ● suur teeninduse ● müra kuritegevus vähenemine
osatähtsus. Näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus, mille eesmärk on mõjutada rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja painemist. 3. ASUSTUS Mõisted: Linnastumine- linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus. Eeslinnastumine- suburbanisatsioon on inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse eeslinnadesse. Ülelinnastumine- ehk globaliseerumine, kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku intregreerumise protsessist, mille tulemusel suurenebmaailma eri piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme
Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp 19 20 saj algus Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side. *Linnastute e aglomeratsioonide kujunemine lähestikku paiknevad linnad hakkavad infrastruktuuri kaudu koos toimima(transport, side). *Hiidlinn e megapolis suurel maa-alal kokku kasvanud ja koos toimivad linnastud.
Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 3. Iseloomusta linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus
Üldiselt hakati uutes majades ehitama pisut suuremaid kööktube ning elamistingimusi püüti parandada sellega, et keedukolle eraldati toast kas säärvandiga või laeni ulatuva vaheseinaga omaette köögiks. Kui ruum lubas, jaotati köögipool veel vahekardinatega köögi- ja toaosaks. Veevärki eeslinnades algul polnud. Vett saadi õuel asuvaist pumbakaevudest, joogivesi tuli osta veevedajatelt või tuua kesklinna veevõtukohtadest. 1890. aastail hakati veevärki ka eeslinnadesse paigaldama. 1915. aastaks jõudis see peaaegu kõigisse linnajagudesse. Töölisrajoonides ühendati veevõrku ainult õuel asuv pesuköök, vähestes majades toodi kraan ka alumise korruse koridori. Kanalisatsioonivõrguga ühendati eeslinnades üksnes õuel asuv lampkast. Enne seda oli must vesi viidud õuenurka solgiauku. Siseviimistluselt olid tööstusasulate tööliskorterid üsna sarnased: tubade lagi altpoolt
1970.aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid, algas seal aktiivne majandustegevus. Võeti kasutusele uusi nafta leiukohti, rajati teid, haiglaid ja lennujaamu. Paljud võõrtöölised tulid riiki, enamus ehitajateks. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Türgi - Saksamaa Positiivne mõju Türgile : väheneb tööpuudus paranevad migrantide tööoskused, mida saab hiljem kodumaal kasutada osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi, muusikat. Negatiivne mõju Türgile :
* Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18-19. Saj *tänapäeval osades väga mahajäänud maades 2. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega *linnade arvu kasv aeglustub ( osatähtsus umbes 70%) *Euroopas ja Põhja-Ameerikas 20.saj 1. Poolel *tänapäeval enamikes arengumaades 3. Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga *linnad oluliselt ei kasva, pigem minnakse elama eeslinnadesse või linnalähedale maale *toimuvad: 1.eeslinnastumine 2.vastulinnastumine 3.valglinnastumine *arenenud riikides alates eelmise sajandi 80.-ndarest, Eestis algas sajandivahetusel *see etapp on võimalik alles teatud elatustaseme juures, inimestel peab olema võimalus lihtsalt liikuda 10.Ülelinnastumine arengumaades, selle tekkimise põhjused ja tagajärjed. Põhjused: Põllumajanduslik tegevus ei võimalda äraelamist ; maakohas pole koole, kus õppida ; linnas
Linnade välisilme Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste vastu või ka oma senjööri võimalike kallaletungide eest. Linna kasvades tuli ka müürivööndit laiendada. Sellegipoolest ei mahtunud kogu elanikkond sageli müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma elama eeslinnadesse, mis vaenlase rünnaku korral jäid kaitseta ja vahel ka kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust. Samal ajal ei olnud müüride sisse jääv ala alati päris tihedalt täis ehitatud: vahel paiknesid seal linnaelanike puu- ja köögiviljaaedu. Linna traditsioonid Linaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide
Nii inimene kui maailm on seotud 4 elemendiga : maa vesi õhk tuli.Katolik kirik tõi välja 7 surma pattu, mis on kõige räigemad jumala vastu hakkamised : Uhkus ; kadedus ; viha ; laiskus ; kitsindus ; prassimine ; liiderlikkus KESKAEGSE LINNA VÄLISILME Keskaegse linna välisilme sõltus linna jõukusest. Tallinn ja Tartu suutsid linnatuumiku ümber ehitada kivimüüri. Selle sees elasid jõukamad linnakodanikud. Vaesemad koondusid eeslinnadesse e agulitesse. Linnahooned olid algul puidust, kuid tuleohu tõttu lubati alates 15.saj vaid kivimajade püstitamist. Tänavad olid kitsad ja üsna räpased. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille äärde püstitati tavaliselt raekoda. Suurt ohtu kujutasid nakkushaigused (katk, pidalitõbi), nakatunuid püüti hoida linnast eemal asuvates seekides. Elanikke oli Tallinnas ca 8000, Tartus ca 6000, Viljandis ca 1000.
Kehtestati alkoholi seadus-üle 1,5% alkoholisisaldusega jookide müük, tootmine ja kauplemine keelati. Ameeriklased jätkasid joomist ja alkoholiga seotud kauplemine muutus varimajanduseks. Vägijookide müüki hakkasid kontrollima bandiidid. Kokkupõrked bandiitide vahel. 1920. a olid USA õitsengu aeg. Levis organiseeritud kuritegevus. Auto muutus tavaliseks liiklusvahendiks. Levis masstootmine, tänu konveier tootmise kasutusele võtule. Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised. Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway. Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas. 6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele
oli Saksamaa neist ees reaktiivlennukite ja rakettide loomises. Reaktiivlennuk Messerschmitt 262 tegi esimese lennu 1942 ja Vergeltungswaffen (kättemaksurelvad), raketid VI ja V2 tabasid Londonit 1944. aastast peale. Märtsiks olid USA viienda diviisi väed Oppheimi juures ületanud Reini ja viinud sillapea jõe idakaldale. Nõukogude armee sisenes Austriasse aprilli algul, okupeerides 14. aprillil Viini. USA seitsmes armee hõivas 21. aprillil Nürnbergi. Nõukogulased olid jõudnud Berliini eeslinnadesse, kusjuures paljud väeosad ilmutasid metsistunud raevu. Kahe võitjapoole väed kohtusid 25. aprillil Elbel lõuna pool Saksamaa pealinna. Berliini vallutamine jäeti Nõukogude vägede hooleks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta 7.-8. mail. 1945. aastal tuli ilmsiks ka natsismi tõeline pale: jaanuaris vabastasid Nõukogude väed Auschwitzi (O wi cimi) koonduslaagri Poolas, mille gaasikambreis oli hukatud miljoneid juute. Kindral George Pattoni kolmas armee vabastas 11. aprillil Weimarist
· Linnastumisaste jõudis 30% · P-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks · Hoogustus eeslinnastumine Eeslinnastumine- on protsess , kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastumine toimub kõikjal maailmas ning kulgeb väga erineval. Põhja riikides, kus maal linna asumine on peaaegu peatatud ning ka linnaelanike loomulik iive on oluliselt vähenenud , asuvad suurlinnadest eeslinnadesse elama eelkõige suurema sissetulekuga ja paremat eluskeskkonda soovivad inimesed .Lõuna riikides on kõrge loomulik iive . Suurte linnade ümbrust kujundavad aga ebasanitaarsed agulid . Seal elavad vaesed kes on tulnud maalt linna paremat töökohta otsima . Aga see pole leevendanud maapiirkondade probleeme .Põhjus on , et maal on endiselt kõrge sündimus. Kolmas etapp 20 saj keskpaik · Linnaelanike arv kasvab · Kiire linnastumine Lõuna riikides
Infoajastulinnas väheneb tööstustöökohtade osakaal, Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osatähtsus suureneb. Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Infoajastu linnadest kaob keskklass, kelleks on töölised. Elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalideks ja madala sissetulekuga teenindustöötajateks. Tootmisettevõtted, ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse, et juurdepääs autoga oleks lihtsam. Uued töökohad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö- ja elukohtade hajumist. Üha enam inimesitöötab kodus. Pendelrände ja transpordi intensiivsus väheneb oluliselt.
Hispaaniasse. Kümne päeva jooksul toimetati 10 000 natsionalisti Sevillasse. Ülejäänud vägi tuli meritsi, dessanti toetas Itaalia õhuvägi. Mässulised võtsid suuna Madriidile. (s7) Oktoobris 1936 ähvardas Madriidi natsionalistide sissetung. Lõunast tuli Aafrika armee ja põhjapoolt kindral Emilio Mola poolt juhitud natsionalistlikud väed. Vabariiklastele tulid appi vabatahtlike väed. Mässuliste pealetung jõudis juba Madriidi eeslinnadesse, valitsus põgenes. Linna pommitati nii maast kui õhust aga vabariiklaste kaitseliin pidas vastu. Madriid jäi piiramisrõngasse kuni sõja lõpuni. (s8) Märtsi alguses 1937. võitlesid vabariiklaste väed edukalt Franco vastu ja pealetung Madriidi lähedal jäi toppama. Itaallased otsustasid appi tulla ja rünnata Guadaljara linna, mis asus Madriidist 85 km kirdes. Linna äravõtmine oleks andnud hea positsiooni Madriidi ründamiseks
ruumistrateegiaid. 11A. Ruumistrateegiaid linnaregioonides: Pesad (valglinnastumine), I vöönd Uued tänavad (linna füüsiline kontsentriline laienemine, uusehitus linna külje all). I vöönd Eeslinnastumine. I/II vöönd Kohalike keskuste kasv. II vöönd Uuslinnade teke. II vöönd. II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. Kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. 11B. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid: Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine Kasvu- ja arengupoolused ning –keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine
Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused. Suhteliselt väikest haapsalu piiras 1,4 km pikkune müür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse ehk agulitesse. Nagu ka mujal olid ka Eestis hooned põhiliselt puust, mis tähendas ka kestvat tuleohtu. Alles 15. sajandi algupoolel kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivist linnad. 16. sajandil jõudsid nii kaugele ka Narva ja Viljandi. Võrreldes teiste Euroopa linnadega hakati Tallinnas suhteliselt varakult, juba 14. sajandi keskpaigas, ka tänavaid sillutama. 1370. aastal kaeti turuplats ehk raekojaplats 10 100 paeplaadiga.
17. sajandist on PõhjaAmeerika olnud isserännupiirkond. Praegusajal suundub sinna enam kui pool maailma väljarändajatest, kõige enam Mehhikost, Kariibi mere saartelt ja LadinaAmeerikast, Aasiast. 1970ndatel tõusid naftahinnad ja tõusid sissetulekud LähisIda naftariikides. Miljonid võõrtöölised leidsid nendes riikides tööd. Arengumaades on ülekaalus suundumine maalt linna. Paljudes arenenud riikides asuvad inimesed elama suurlinnadest väiksematesse eeslinnadesse või isegi maale. Siseränne on peammine linnastumise mõjutaja. 2.5 Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise ja välisrännet. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist,
urbaniseerumine Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik. Võib jagada mitmeks etapiks: I etapp algas industraliseerumisega tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust II etapp algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine (kolitakse eeslinnadesse, kesklinnas ettevõtted), vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon minnakse elama maale, eeldus väga hea transpordi ja side areng), lähilinnastumine Maa-asulad: küla, alevik Linna-asulad: linn, linnastu, hiidlinnastu Esimesed linnad tekkisid jõgede jm veekogude äärde -> hea transport. Head põllumajanduslikud eeldused (viljakas pinnas) Mesopotaamias, Indias, Hiinas, Egiptuses Linnastumise aste võib olla ka riigi arengutaseme näitajaks
võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad
kingin? Laseks õige mõnel käsitöölisest puunikerdajal talle midagi teha. Need käsitöölised on üldse üks kole tõug, ei lase ausatel kaupmeestel müüa sissetooduid riideid ja muid asju, ütlevad et nemad tahavad ka elada. Ah, olgu õnnelikud, et me [kaupmehed] neid veel linnadest välja pole ajanud. Ajad on võrreldes varasematega muutunud. Kui vanasti tervitasid sind pikalt rännakult kodulinna jõudes toredad kaitsetornid ja võimas ringvall, siis nüüd on ennast parasiitidena eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita! Need mõisnike käest pagenud talupojad arvavad, et saavad linna tulles hea elu peale, siis nad eksivad. Raad on küll kuulutanud, peale aasta ja päeva linnas viibimist ei pea enam isanda juurde tagasi minema, aga kas selle peale on mõeldud, mida need talunikud siin linnas küll tegema hakkavad
mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja ajal) Lõunaosariikides aga viidi vastukaaluks Jim Crow' seadusega sisse rassieraldus bussides, rongides, hotellides, restoranides, haiglates, puhkeasutustes ja tööhõives.KULTUUR JA ELUOLU: *Sõjajärgne beebibuum(1946-1964). Paljud linlased elama nn Päikesevööndi linnadesse või linnakeskustest eeslinnadesse Nn Levitti masstootmises rajatud uued elurajoonid.Telerite arvu kiire kasv: 1946.a alla 17000 1949- 250 000 1960 ¾ peredest teler, telerireklaami kasv. Hollywoodi filmid ujutasid üle Euroopa ja lõid pildi USA-s kui maapealsest paradiisist,Üldiselt valitses filmitööstuses peal IIms kriis, Traditsiooniliste soorollide taastamine, milles telel suur roll. Odavate pehme- kaaneliste raamatute (paperback books) laialdane levik, Osa kirjanikke
1. orjenteeritud varanduse kulutamisele- äraandmisele - aristokraat 2. ojenteeritud varanduse kogumisele- raha teeb raha, investeerimine mehed on mõistetud produktiivsesse tootvasse konstruktiivse hoidmisse Balzac, lood vene uusrikastest. ,,Baby boom"(demograafiline kasvatus) 1946 - 1964 , sündis suur osa rockmuusikaga seonduvaid tegijaid/kuulajaid. Aastaks 1964 oli 40% elanikke alla 20-aastased. Muutus tollaste noorte elukeskond, kasvatus muutus vabamaks. Koliti eeslinnadesse, kus oli lapsi kergem kasvatada. Järjest enam oli kokkupuuted lastega emad, mis muutis kogu kasvatussüsteemi naiselikuks. Algas ameerikas nn probleemikas naistereziim et poisse kasvatasid ainult emad hakati küsima, et kas see on hea? FILM ,,Käopesa" 1975. J.Nicolas hullumajas, kus on mehed, kelle on naised/emad hulluks ajanud. ,,Psycho" A.Hichcock poiss tapab oma ema, kuna ei ole nõus et ema abiellub uue mehega.
Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said. Linlikkus tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid on asendunud individualistlike normide ja käitumisstiilidega. Linnastumine tähendab linnadesse ja eeslinnadesse koondunud elanikkonna tasakaalu tõusu rahvastikus tervikuna. Loomulik eksperiment sama populatsiooni uurimine enne ja pärast sündmuse loomulikku toimumist, millel oli eeldatavasti situatsiooni muutev iseloom. Loomulik iive sündide ja surmade arvu vahe. Maagia käitumine, mille abil soovitakse manipuleerida nähtamatute jõududega. Maailmapaljastus olukord, kui teadvus asendab uskumused ja fantaasia.
Transpordiviiside ja vahendite arenedes ei olnud võimalik efektiivselt kasutada varem ehitatud multifunktsionaalseid terminaliladusid. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Ladustamine siirdus kesklinnas asuvatest raudteesõlmedest üle eeslinnadesse, kus maa oli odavam. Kuni 1970-date aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee. Arvestati, et ühe võimaliku viisina tuleb klientidele pakkuda alati ka võimalust vedada kaupu raudteel. Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud palju ladusid ja terminale, mida teenindatakse ainult maanteetranspordi poolt. Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud võimalikuks vähendada oluliselt ladude paigutuse tihedust. Kui kindla regiooni
suurenenud lõunanaabrite lähimat ,,lääne" tüüpi välismaa linna külastada soovijate arv. (Ibid.) Suur liin on öko- ja loodusturism, mis aitaks seni linna arengutest maha jäänud kaugemad maapiirkonnad jalule. Puutumatu looduse ja isegi naturaalse taluelu nautimise sihtturg on ennekõike ülilinnastunud Kesk-Euroopa. (Ibid.) 9 Pärnumaa eluruumis toimub hajumine eeslinnadesse ja kaugemale maakonda, mis viib pärnakad kortermajadest minema. Linnamajad asustatakse väljast tulnud suvitajate ja eriti pensioniealiste uuskodanikega. Pärnumaale saab seega prognoosida kindlat kasvu kinnisvara- ja ehitusturul. Pärnu kesklinnas kui ka rannikul ja jõekallastel on kasvav oht rikkuda keskkonda sobimatute ehitiste ja mitmesuguste meelelahutusprojektidega. Tihenev keskkond kasvatab konfliktide hulka kohalikku päritolu ja uute pärnakate, ravi- ja lõbuturistide vahele
ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954.a.) jne. Paljud linlased asusid elama nn Päikesevööndi linnadesse või 6 linnakeskustest eeslinnadesse. Toimus telerite arvu kiire kasv, 1946.a alla 17000 1949 aastaks 250 000 ja 1960 aastal ¾ peredest teler, sellega kaasnes ka telereklaamide levik. Hollywoodi filmid ujutasid üle Euroopa ja lõid pildi USA-s kui maapealsest paradiisist. Üldiselt valitses filmitööstuses peale teist maailmasõda kriis. Tänu televisioonile toimus traditsiooniliste soorollide taastamine. Hakkasid levima odavate pehme- kaanelised raamatud (paperback books)
Tänapäeva maailma demograafilised põhitendentsid on järgmised: vanusestruktuuri muutus elanikkond vananeb, sest sündivus väheneb ja keskmine eluiga pikeneb; muutused perekonnas abiellutakse hiljem, perekonnas on vähem lapsi, emad töötavad, muutunud on rollijaotus perekonnas; geograafilised muutused jätkub linnastumine (urbanisatsioon), kuigi viimasel ajal on veidi märgata vastupidist tendentsi toimub linnaelanike ümberpaiknemine kesklinnast eeslinnadesse; haridustaseme tõus; teenistujate osakaal kasvab, tööliste osa väheneb. Suuremaid kasvusid on oodata arvutustehnika, andmetöötluse, teaduse ja sotsiaalteenuste vallas. 4.6 Poliitiline Poliitiline keskkond (valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine ELga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide roheliste liikumine, tarbijakaitse tegevus jne). Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad
Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e.
ka riiki sisserändajate arvelt. maalt linna kolivate inimeste arvel. Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused teke. Iseloomulik eeslinnastumine ja suuremad linnad. Iseloomulik vastulinnastumine. Kolitakse eeslinnadesse ülelinnastumine, tekivad slummid. ja linnalähedale maale. Linnastumisega Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kaasnevad haldamine. kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, majanduslikud ja Üldjuhul jõuab infrastruktuuri areng linna elektri puudumine slummides, suur sotsiaalsed probleemid kasvuga sammu pidada
(eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets.
10.Ruumistrateegiaid linnaregioonides. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid. Ruumistrateegiad linnaregioonides: 1) Pesad (valglinnastumine), I vöönd 2) Uued tänavad (linna füüsiline kontsentriline laienemine, uusehitus linna külje all). I vöönd 3) Eeslinnastumine. I/II vöönd 4) Kohalike keskuste kasv. II vöönd 5) Uuslinnade teke. II vöönd. 6) II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. 7) kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd 8) Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. Rahvuslike asutussüsteemide ruumistrateegiad: 1) Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine 2) Kasvu- ja arengupoolused ning keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine
annaabi.ee 
