toetuseks. Nad ühendasid Pechorini mõtteid paljude tundidega, mida Lermentov väljendas oma luuletades. Pechorin kajastab Lermontovi romantilisi Kaukaasia kirjeldusi ja tema vene ühiskonna kriitikat. Lermontovile ei meeldinud võrdlusi. Teises tema romaani väljaandes lisati eessõna neile ja teistele väidetele vastamiseks. Eessõna väidab ta, et Pechorin esindab pigem korrumpeerunud põlvkonda kui üksikisikut. Ta pöörab tähelepanu ka kriitikutele, kes uskusid, et romaan on ebamoraalne. Ta ütleb neile, et romaan kujutab endas üksnes oma ühiskonnas tunnistajaks olevaid puudusi ja et neid ei tohiks tõekspidamisi segi ajada.
Charles Pierre Baudelaire oli 19. sajandi prantsuse soost luuletaja, tõlk ja kriitik. Tema teost ,,Kurjuse Lilled" peetakse prantuse kirjanduse klassikaks. Ta sündis Prantsusmaal, Pariisis1821. A ja kaotas lapsepõlves oma isa. See-eest olid tal oma emaga väga lähedased suhted. Talle ei mõjunud hästi internaatkoolis emast eemal veedetud aastad. Noorena oli ta küünik ja ebamoraalne. Sellisena kirjeldatakse ka tema loomingut: see oli äärmuslik, vastandlik ja erakordne. Ta kirjutas muuhulgas skandaalseteks teemadeks peetud seksist, lesbismist ning surmast. Baudelaire oli aeglane kirjutaja ja elas oma eluviisi tõttu vaesuses. Küllaltki suure päranduse saamisest hoolimata elas ta võlgu ja oli koguni sunnitud oma emalt lunastust paljuma ja raha laenama. Mingil perioodil ta ei suhelnudki oma armastatud emaga, kuid ema siiski halastas talle
(Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile. Carina Peek 9.klass
Minu arvates on teost ,,Dorian Gray portree" kõige paremini iseloomustavamaks tsitaadiks ,,igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames". Selle lause hüüdis Dorian metsiku meeleheite liigutusel, kui Basil kommenteeris oma muutunud kunstiteost, õeldes et Dorianil on seal maalil kuradi silmad. See lause iseloomustab teost kõige paremini, sest peategelasel, Dorianil oligi kaks poolt. Üks, mis oli selline hea ja süütu ning teine, mis oli julm ja ebamoraalne. Ehk siis tema südames olid need Taevas ja Põrgu eriti selgelt välja toodud. Kuigi Põrgu paistis suuresti ülekaalus olevat oli temas kindlasti ka natuke Taevast tunda. Näiteks siis, kui ta vaese Hetty maha jättis, tahtis ta südames ikkagi head ning sügaval sisimas tahtis ja püüdis ta ikka olla hea inimene. Kuid sellegipoolest leidus kuradit temas rohkem. Näiteks lõi see välja, kui ta vihahoos Basili tappis ja üldse siis, kui ta elas oma ebamoraalset ja kohusetut elu ning tegi
et sinust ei räägita" - ,,Ma tean, et sa hakkad minu üle naerma," kostis kunstnik,"aga ma tõesti ei saa seda näitusele panna. Olen pannud sellesse liiga palju iseennast." - Koledate ja rumalate osaks saab parim selles maailmas. - Ka kõige tavalisem asi on veetlev, kui see on varjatud. - Südametunnistus ja argus on tegelikult üks ja seesama asi. - Sulle meeldivad kõik inimesed, see tähendab, et sa oled kõigi inimeste suhtes ükskõikne - Igasugune mõju on ebamoraalne ebamoraalne teaduslikust seisukohast. - Tänapäeval kardavad inimesed iseennast. Muidugi on nad suuremeelsed. Nad toidavad näljaseid ja riietavad kerjuseid. Kuid nende enda hing nälgib ja on alasti. - Ainus viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. - Kui koopainimene oleks osanud naerda, oleks ajalugu olnud teistsugune. - Naised loovad meie loomuses armastuse. Neil on õigus seda tagasi nõuda. - Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt.
edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et
Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda
Too näide, kus religioon nõuab midagi, mis on moraalsest aspektist taunitav? Miks see on moraalselt taunitav? Mina arvan, et on ebamoraalne usulistel põhjustel minna inimõiguste ja vabaduste kallale. Üheks heaks näiteks on poisslaste ümberlõikamine, mis on traditsiooniline mitmetes religioonides(islam, judaism, tatarlased). Judaismis lõigatakse poisid ümber kaheksa päeva pärast tema sündi. Imikud puutuvad juba veidi rohkem kui nädala vanuselt kokku ebamoraalse ja inimõigusi piirava käitumisega. Pojmani kirjeldatud Jumaliku käsu teooria kohaselt ei ole sellises rituaalis aga midagi halba ega ebamoraalset
Kokkuvõtteks saab järeldada, et Eesti ebastabiilset sisepoliitilist olukorda ära kasutades viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner ellu riigipöörde, mis tõi kasu neile ja Nõukogude Liidule ning kahju Eesti rahvale ning ka vabadussõjalastele. Mina arvates leidis 1934. aastal aset ääretult ebaõige samm, sest demokraatiat ei saa kaitsta mittedemokraatlike vahenditega nagu seda on inimõiguste piiramine ja ainuvõim. Riigi juhtimine lähtuvalt enda huvidest on ebamoraalne ning lõppkokkuvõttes ka hukatuslik, seda on meile näidanud näited ajaloost natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Mina nõustun täielikult Winston Churchilli ütlusega: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud."
Heaks näiteks on siin Tõnu Prillupi kurb lugu ,,Mäeküla piimamehest", sest ka tema suureks unistuseks ja sooviks oli omada maad ja saada rikkaks, selle nimel oli ta valmis müüma isegi oma naise mõisnikule. Algselt väga hea plaanina tundunud tehing osutus hiljem aga väga valeks otsuseks. Mõnes mõttes ei saa seda Tõnu Prillupile väga pahaks panna, sest sellisele võimalusele kiirelt oma elujärge parandada ei suudaks paljud vastu panna. Samas on oma naise maha müümine suhteliselt ebamoraalne tegu. Paraku saigi Prillupile saatuslikuks liigne rahaahnus ja seetõttu tegi ta mõtlemata Mari soovidele rumala lepingu. Lisaks sellele, et Prillup jäi ilma heast ja tublist naisesest, kaotas ta ka oma eneseväärikuse. Kergekäeliselt sõlmitud lepingul olid omad tagajärjed, millega Prillup tegelikult üldsegi rahul polnud. Ta sai küll selle, mida ammu soovis ja ihkas, kuid sattus kõrtsis teiste pilkamise ja norimise alla
ning seetõttu põhjustas maal elamine temas masendust ja vastumeelsust. Armastus Anna vastu sundis teda mitmetest asjadest loobuma ning, nagu Annagi, oli ka tema mõtetes kahtlev ning kohati soovis, et asjaolud poleks nii läinud, nagu nad läksid. Siiski võib ka teda pidada siiraks ning kohusetundlikuks inimeseks, kes üritas enda lubadustest alati kinni pidada. Teose põhiprobleemid: · Abielurikkumine kui sotsiaalne nähtus abielurikkumine kui äärmiselt ebamoraalne tegutsemisviis oli tolle aja viisakas ühiskonnas üsna levinud, põhjustades seega mõningast vastuolu. Lisaks Stiivale ja Annale oli märgata sama tegutsemisviisi ka näiteks Betty juures. · Igavus ja tüdimus tollel ajal ei leidnud inimesed sobivat väljundit ja levis üldine tüdimus, mis oli omakorda paljude probleemide, ka näiteks abielurikkumise alguseks. · Anna otsustusvõimetus kas valida omaenese onn, kired, anda ihadele järele või rahulduda
pretendeerivad universaalsusele. Moraalinormide kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuslikkusega või kasulikkusega. MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami kultuuris isegi pereliige võib tappa teise pereliikme ja seda ei peeta ebamoraalseks), häbi (Hiina kultuur enda maine kaotamine on väga suur häbi ja on ebamoraalne). Moraaliprintsiipe iseloomustavad 5 tunnust: 1. preskriptiivsus need oma olemuselt etteütlevad või ettekirjutavad, neid väljendatakse enamasti käskudena (imperatiivsus ära tee seda või teist!) 2. universaliteeritavus kõigile sarnases situatsioonis (kui ma pean ühte tegu heaks, siis pean pidama kõiki sarnaseid tegusid heaks) 3. ülimuslikkus st. moraaliprintsiibid on ülimuslikud teiste printsiipide suhtes näiteks
Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks.
kahtlemata on see printsiip väärt arutlemist). 2.3. Osav teemavahetus. See on poliitilise retoorika põhivõte - ei vastata küsimusele, vaid ajatakse oma joru. Paljud autorid ei esitanud meie näitejuhtumis väiteid abordi moraalsuse üle, vaid esitasid oma seisukoha ning vahetasid kohe teemat. Nt. 2.3.1. Mindi kohe erandite kallale. „Abort on üldiselt ebamoraalne, aga esineb ka erandeid.... tervis, vägistamine vms.“ Arutelu erandite üle võib olla relevantne, kuid põhitees on ju avamata! 2.3.2. Vahetatakse arutluse valdkonda. Hüpati moraali valdkonnast õiguse valdkonda. „Abort on ebamoraalne, kuid seda ei tohiks seaduslikult keelata....“ Loomulikult võib olla filosoofiliselt oluline näidata, et kõiki ebamoraalseid tegusid pole vaja seaduslikult keelata,
ilutsemist, · Eelisautoriks oli Ibsen oma ühiskonnakriitiliste draamadega. KRIITIKAT JA · Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest: ÕPETUSSÕNU Palemoondamine miimika · Tagasiside oli oluline, Vastukombekohaline eriti ajaleheartiklid ebasünnis, ebamoraalne Kiidulagin · Eduard Vilde aplaus, plaksutamine Sisselitsimised muljed, otsene tõlge saksakeelsest die Eindrücke Priitahtlik näitleja isetegevuslik näitleja, taidleja Näpunäited näitlejatele Adolf Rühka avaldas 1904. aastal ,,Lühikese näitemängu
Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks seadusevastane kasutada toiduks, kui nende vastu puudub igasugune austus. Ta tegeles ka majandusliku eetikaga, taunides liigkauvõtmist. Thomas väitis, et on ebamoraalne tõsta hinda sellepärast, et tootele on suurem nõudlus. Aquino Thomas on mõjukaim keskaja filosoof ja usuteadlane, kelle õpetused on aluseks Katoliku kiriku filosoofiale ja teos „Summa Teologica“ on lääne kirjanduse suur mõjutaja. Selle keskaja iidoli eetika ja käistumisnormid on eeskujuks võetud ja kasutusel tänapäevani. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Thomism http://www.google.com/url?
Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4. POOLT VASTU Ühiskond ei arene Tasuta tööjõud kaob Talupojad töötaksid paremini Kartis kas suudab mõisat üleval pidada Turvatunne Äkki talupojad haaravad võimu enda kätte Ei pea talupojale süüa andma Traditsioon, harjumus Ebamoraalne 4. USA põhja- ja lõunaosariikide võrdlus. Õpik lk. 41 tabel. PÕHJAOSARIIKIDES LÕUNAOSARIIKIDES Tootmine põhines vabal palgatööl Tootmine põhines orjatööl Toodeti tööstuskaupu ja teravilja Toodeti peamiselt puuvilla, aga ka riisi, kanepit, tubakat ja suhkrut Tööjõu puuduse ja kalli palgatöö tõttu hakati Orjatööjõu najal püsis traditsiooniline
.. *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane on lollpea, napakas või võhik => huvi kaob *väide on ebamoraalne, silmakirjalik, hullumeelne => huvi kaob *!Järeldused tuleb teha siis kui olete sõnumit kuulnud. 6) Unelemine *vestluskaaslase lausekatke vallandab terve tulva seoseid *situatsioon => vestluskaaslane teatab, et on vallandatud =>enda vallandamine, kuna mängis kaarte => kunagised kaardimängud poistega jne. *”Ma teadsin, et sa mõistad mind” 7) Samastumine *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud
Väidetav tulu prostitutsiooni legaliseerimisest jääb saamata: prostituutide seas läbi viidud küsitlused näitavad, et ainult 10-15 % nendest oleks nõus olema legaalsed, kõik ülejäänud jätkaksid küll tegevust, kuid juba illegaalselt ja nii jääks riik oodatud maksudest ikkagi ilma. Legaliseerimise moraalne aspekt on eriti tõsine - riik ei saa ennast seada kupeldaja rolli. Raha, mis prostitutsiooni maksustamisest laekub, on kuritegeliku päritoluga ja ebamoraalne on seda kasutada pensionide, toetuste ja muude kulude katteks. Eriti ohtlik on legaliseerimise ja amoraalse tegevuse lubamise mõju noortele - andes neile selge sõnumi, et see töö on nagu iga teine, vastuvõetav ja tulus. Tahaks siiralt loota, et meie riik seda teed ei lähe. Prostitutsiooni keelustamine on väliselt atraktiivne nendele, kes taotlevad ühiskonnas kõrget moraali. Keelustamine oleks ju kõige lihtsam sest tundub, et ühe käeliigutusega saab raskest probleemist lahti
juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1
*Ei ole tähtis palju te midagi olete proovinud, kui pakutakse proovige uuesti, sest miski ei ole endine. *Ära esita kunagi küsimust, mille vastusest midagi ei sõltu. *Joomine on aeglane surm, aga kuhu meil kiiret. *Piltidel on illustratiivne tähendus. Toode võib erineda piltidel kujutatud isikust! *"Meil on liiga vähe tekiilat ja liiga palju tube, selleks et sa saaksid ööseks siia jääda" *Kõik, mis mulle meeldib teha, on kas illegaalne, ebamoraalne või paksuks tegev. *Kui ma olen hea, siis olen ma hea. Ja kui ma olen halb, siis olen ma veel parem...
vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse olemust, täpsustama, kes on nende põhikliendid ja millised eesmärgid peaksid suunama nende strateegilist ja tegevusplaneerimist (vrd: ladina keeles missio = saatma). Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile. Seetõttu kohaldatakse sõnapaari "moraalne - ebamoraalne" üldiselt inimeste isiklikele käitumisnormide ( või nende puudumise) kirjeldamisele. Nende mõistete kasutus ei piirdu ainult privaatsfääriga, kuna mistahes perekonna või kogukonna moraal toetub universaalsematele kultuurilistele, etnilistele, religioossetele või ideoloogilistele uskumustele (vrd: ladina keeles moralis =komme või tava).
jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest. Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta peaks mehe maha jätma enne kui see tema tundeid lämmatab, mis oleks ebamoraalne. Sonja saadab Marina külameestega rääkima. Astrov on pahane, et ta ilmaasjata pika tee maha sõitis professorit vaatama, et nüüd tuleb välja, et vanatoiga on kõik korras. Tahab öömajale jääda. Ilja on seal majas inimestele nagu ,,parem käsi". Vanja on vihane, et ta on raisanud oma aega nii mõttetult ning enam ta ei saa tegeleda asjadega, millega ta kunagi oleks tahtnud tegeleda. Tal palutakse vait olla
2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast? Kas poliitilistest kaalutlustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? 4. romaan “Keisri hull” - LATIFA (pseudonüüm) 1. romaan “Röövitud nägu” - Elu Afganistanis Talibani võimu all pidevas hirmus noore neiu silmade läbi, lootus sellest pääseda.
Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine Negatiivne stimulatsioon (jätkuv) Võlg mõjustatavale on juba midagi antud, võimaldatud (nt X peab midagi tegema, sest keegi on tema heaks juba midagi teinud) Vastumeelsuse tekitamine - karistamine (nt. millegi keelamine, ei võimaldata positiivset kogemust) Moraalile rõhumine - kui ei kuuletu, siis oled ebamoraalne (nt. millegi tegemine on moraalselt vale) Enesetunne (pos) millegi tegemine paneb mõjustatava hästi tundma (kui teed X, siis oled enda üle uhke) Enesetunne (neg) enesetunne on halb, kui ei kuuletu Positiivsetele v negatiivsetele omadustele viitamine nt. arukas inimene teeks nii, ainult hoolimatu inimene teeks seda Altruism kuuletumist vajatakse väga, nt. mulle on väga vaja, et sa selle töö hästi ära teeksid, minu jaoks on väga oluline sel kevadel lõpetada kool
olemasolust müüdid loodusjõududest. Juttude kohaselt ehitas iga linn oma kaitsejumalale templeid ja tavaliselt peeti tema auks regulaarselt ka pidustusi. Peod hõlmasid kunste- Võistlesid poeedid ja näitekirjanikud, ning sporti, alates kettaheitest lõpetades maadluseni. Kreeklaseid ei pidanud oma jumalaid moraalseks eeskujuks ega oodanud neilt juhatusi, kuidas elada. Nende arvates olid jumalad selle jaoks liiga kapriissed (Tujukad, ettearvamatud) ja amoraalsed (Kõlblusetu, ebamoraalne, reeglitevastane). (Wilkinson, Philip&Philip, Neil, 2007. Mütoloogia. Antiikmaailm. A Penguin Company. Lehekülg 34) Hesiodos lõi tohutu, keeruka sugupuu arvukate harudega, et selgitada jumalate ja jumalannade omavahelisi suhteid. Jumalate suguvõsa idee teema oli antiikajal täiesti tavaline nähtus. Samuti oli tol ajal tavaline sugulastevahelised abielud ja nende järel sündinud koletuslikud järeltulijad. Võib eristada kolme erinevat tasandit
N: kui ma tahan moraalselt käituda siis ma ei või Nelele ütelda, et mul on suva ta tränalauludest! Aga kui mind jätavad tõepoolest need laulud ükskõikseks, kas on siis moraalne talle valetada et nii kift, mind väga huvitavad need laulud?? 3. Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika? Teoreetiline eetika ütleb, kuidas oleks üht või teist asja õige teha ning mainib, et kui sa nii ei tee, siis oled ebamoraalne ja ebamoraalseid ootab karistus või ootavad teda sanktsioonid. Praktiline eetika on see, kui ebamoraalse teo teinud inimest ka karistatakse. Näiteks trahvi, vangla, füüsilise karistuse näol. Teoreetiline (nt. metafüüsika, keelefilosoofia) eetika ütleb, mis on ja praktiline (nt. moraalifilosoofia, ), mis peaks olema. Teoreetiline tegeleb üldiselt eetikareeglitega ja praktiline otsib konkreetseid lahendusi konkreetsetele olukordadele. 4
Kui pedagoogika aheneb individuaalsuse rõhutamiseks, kaotatakse võimalus ära kasutada ühtmoodi mõtlevate inimeste rühmi ja kollektiivne ning mõjuvaks põhimõtteks saab jaga ja valitse. Jättes inimliku arenguprotsessi kollektiivsuse tagaplaanile, annab individualism näilise õigustuse enesekesksele moraalsele hoiakule. Enda minust saab nii elutöö eesmärk kui ka vahend. Põhimõtteliselt on võimalik, et isik on eriti iseseisev, kuid ikkagi täiesti ebamoraalne. 14. Klassideta õpetus Soome koolis Individuaalsust rõhutav kasvatusvaade on 1990ndate algul Soome haridussüsteemis kõige väljapaistvam ja ulatuslikum olnud siiski klassideta õpetuse ehk klassivabaduse katsetes. Klassivaba katsetuse lähtekohaks on osaliselt olnud poliitikute tahe. Kindlatest lasterühmadest loobumine tähendavat eelkõige seda, et õpilased paigutatakse eri aineid õppima võimetekohastesse rühmadesse, mitte põhiõpperühmadesse, klassidesse.
FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8
FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad – näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8
Kolmandaks, suures koguses lobitöö tegemine sisaldab endas rikkumisi ja mittemoraalseid võtteid nagu näiteks dokumentide võltsimised, väljapressimised ja altkäemaksud. Selline tegevus peaks olema keelatud. Olenemata sellest kas need süüdistused ja järeldused olid paikapidavad või mitte, toodi lobitöö avalikkuse ette demokraatia raamistikus. Lobitöö kriitikud uskusid, et läbipaistmatu valitsemine ja ebamoraalne lobitöö seadis Euroopa Liidu demokraatia ohtu. Selles töös on kolm lobitöö raamistikku esiteks, alternatiivne hindamise raamistik , mis küsib kas erinevate huvirühmade ning nende probleemide lobitöö aitavad kaasa stabiilsemale EL otsuste tegemise süsteemile või mitte. Teine alternatiivne raamistik küsib kas lobitöö teeb EL ametnikele lihtsamaks otsustamise protsessi või mitte. Ning kolmas võimalik raamistik on adresseeritud
otsustada, kas ta tahab sinu mõtteid järgida või mitte. Mida kindlam sa oled selles, et sinu väärtushinnangud ja veendumused on universaalne tõde, seda suurem on sul vajadus neid lastele (ja teistele inimestele) peale suruda. Sellised katsed on harva edukad. Need tekitavad inimestevahelisi väärtuskonflikte. Küsi endalt: "Kas mul on ainukesena ligipääs tõele selle kohta, mis on hea või halb, sünnis või ebasünnis, moraalne või ebamoraalne?" Kui sa püüad teisi kuulata ja mõista, võid avastada, et nende väärtused ja veendumused hakkavad sind mõjutama. Sa võid avastada, et need sobivad sulle paremini kui su oma vanad väärtused. See annab sulle võimaluse areneda. Lapse aktsepteerimine Lapsel on õigus saada selleks, kelleks ta on võimeline saama, ükskõik, kui palju see erineb tegevuskavast, mille vanem on tema jaoks välja mõelnud. Vanem, kes võtab last kui eraldiseisvat
[51] 3)Õiguse vormid ei seleta sisulisi lahendusi. Käsk, norm või reegel on ehk küllaldased õiguse formaalse skeemi ja õigussüsteemi funktsioneerimise visandamisel, ent on ebapiisavad õigusreaalsuse adekvaatsel seletamisel, ennekõike õigusrelevantsete poliitiliste mehhanismide (nt võimude lahususe) seletamisel. 4)Õiguse ja eetika vahel on vaadeldav seos, mis on kirjeldatav vähemalt kalduvusena hinnangulisele ühtelangevusele. [MR: iga väärtegu on ebamoraalne; mõni kuritegu on eriti ebamoraalne; et mõni ebamoraalne tegu ei ole väärtegu ja et mõni väärtegu pole ebamoraalne, ei kummuta veel teatud vastavusseost õiguslike hinnangute ja moraalihinnangute vahel.] 5) Õiguspositivism viivat relativismi tõe (ja võimalik et ka õigluse) küsimuses. LISA: Relativism Protagoras: inimene on kõigi asjade mõõt. Üldine relativism ja erirelativismid (esteetika, eetika, sekundaarsete kvaliteetide käsitlused)
Kui riik satub kriitilisse olukorda, kus sellest pääsemiseks on vaja kasutada teistele riikidele kahjulikke võtteid, siis saab määravaks, kumb riik on tugevam. Kui ärakasutatav riik on nõrk, saab kriitilises olukorras olev riik teda lihtsasti ära kasutada. Kui teine riik on aga tugev, ei hakka raskustes rabelev riik oma olukorda arvatavasti veel hullemaks tegema. Ühele riigile aga ei tundu enda elushoidmiseks teise riigi ärakasutamine üldjuhul ebamoraalne. Kui mõni riik aga eksib selle nõndanimetatud moraalipõhimõtte vastu, ei ole ka olemas vastavat karistusmeetmestikku. Kes või mis on piisavalt pädev, et määrata karistust tervele riigile ning milline oleks õige sanktsioon teise riigi elu rikkumises? Rahvusvaheline areen on anarhiline, eneseabi süsteem, brutaalne areen, kus riigid otsivad võimalusi üksteise ärakasutamiseks. Ellujäämine sõltub riigi materiaalsetest võimetest ning liitudest teiste riikidega
- Mitte üheski klt’is ei arutlenud täiskasvanud prekonventsionaalsel staadiumil, kuigi lapsed seda tegid. Samas postkonventsionaalse arutluse kohta ei leitud kõikides kultuurides tõendeid ie on põhjust arvata, et see staadium on (lääne) kultuurispetsiifiline, mitte universaalne. Ethics of autonomy, community and divinity 1. Autonoomia eetika – moraali vaadeldakse individuaalsete õiguste ja vabaduste rikkumisena, rõhk on isiklikul valikul. Tegu on ebamoraalne kui rikub teiste vabadusi ja/või õiguseid. 2. Kogukonnaeetika – eetilisena vaadeldakse interpersonaalsete kohustuste täitmist. Tegu on ebamoraalne kui indiviid oma kohustusi teiste ees ei täida. 3. Jumalikkuse eetika – seotud pühaduse ning asjade „loomuliku korraga“. Tegusid nähakse ebamoraalsetena kui need põhjustavad enda või teiste rüvetamist (impurity) või alandamist
· Patandzali ehk 8-astmeline tee chakrad. · Jooga (ehk ühendus) · Karma jooga teod; usuliste kohuste täitmine, vabanetakse tegusid tehes - isetu tegu. · Bhakti jooga pühendumine ühele jumalale, sellest tekkinud ka Hare Krisna liikumine. · Dznjaani jooga tarkus, omandades veda tarkusi · Karmajooga kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne. · Raadza jooga inimesel tuleb saavutada kõigepealt kontroll oma keha ja seejärel vaimu üle. Selleks on kaheosaline tee - hatta jooga, mantra jooga. BUDISM 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil.
Kui vastane kaotab, annab järele või põgeneb, on konglikt lõppenud. Varjatud võistluse vahenditeks on intriigid, sabotaaz, tagarääkimine, lõksude seadmine, ootamatud rünnakud ja teised alatud võtted. Neid võtteid kasutatakse üldjuhul endast tugevamate vastaste puhal, kelle vastu avatud võistluses ei oleks mingeid väljavaateid. Kuigi varjatud võitlus on üsna levinud konfliktikäitumise viis, tõstutab selle moraalsuse küsimus. Üheltpool on ebamoraalne taga rääkida või püüda varjatult arveid õiendada. Varjatud võistluse eeliseks võib olla see, et on võimalik võita ka tugevamaid vastaseid. Konflikti külmutamine ehk vältimine valitakse juhul, kui tundub, et vähemalt esialgu on kõige parem mitte midagi teha. Lahendamisega lihtsalt viivitatakse, välditakse vastaspoole aktiveerumist, oodatakse kirgede jahtumist ning olukorra muutumist. Seda taktikat on soovitatav kasutada siis, kui on lootust, et aja jooksul lahenevad probleemid
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3
Juhtimine on delegeeritud mitmele eri Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik siin 3.alluvad kahtlustavad, et tippjuhtkond kahjustab firma troopikametsade haruldasi puiduliike ja müüb neid edasi tasandile, igal tasandil tuleb ka iseseisvalt otsuseid vastu leitakse, e tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ja omanike huve eksklusiivmööbli valmistamiseks. Sealjuures väidab võtta. Kuigi eri tasandite juhid peavad oma tegude ja otsuste eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega eest ise vastutama, on samas ka kõrgemate tasandite otsused 4
" Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta
" Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta
" Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta
Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki artikleid toimetaja otsustab mitte avaldada vms) 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9
juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1
Loomuseaduslik käsitlus Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Teonoomiline käsitlus Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Probleem · Jumala käsk, et Aabraham peab ohverdama oma ainsa poja Jumalale paistab olevat mõistusevastane ja ebamoraalne. · Küsimus: kas Jumal võib käskida meid teha asju, mis on mõistusevastased ja ebamoraalsed? · Mis on olulisem, kas Jumala käsk või inimese mõistus? Religiooni moraalinormid Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile (ilmutus, pühakiri) Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis, Jumala silm) ja sisemise motivatsiooniga (eesmärgiga austada Jumalat).
lubadus sõbrale > kohustus töö juurest). Kui võrrelda omavahel teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline s.t. teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms. 6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata. Kui vaadata minevikku, siis tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism: · erineva religiooniga ühiskonnad olid siis suhteliselt sõltumatud; · ühiskonnasisene moraal, seadus, religioon oli suhteliselt muutumatu, püsiv; · uued ideed arenesid ja küpsesid väga aeglaselt; · konfliktide loomulik lahendus oli sõda; · uus asendas vana vägivalla abil.
Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki artikleid toimetaja otsustab mitte avaldada vms) 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline lähenemine, sest moraalse absolutismi puhul on kaks võimalust - kas tegu on moraalne või ebamoraalne, tulemus võib olla küll hea või halb, kuid tegu on tegu ning see jääb faktiks. Moraalse absolutismi puhul kehtib näide: "Sa ei tohi tappa, mitte kunagi, mitte kedagi, mitte ühelgi tingimusel." Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9
Kohus leiab, et kahtlemata on artikli 10 lõige 2 mõeldud kaasinimeste ehk siis kõigi isikute reputatsiooni kaitseks ning see kaitse kehtib ka poliitikute puhul, isegi kui nad ei käitu eraisikutena, kuid sellisel juhul peab selle kaitse nõudeid kaaluma seoses avatud poliitilise diskussiooni huvidega. Kaebaja mõisteti süüdi, kuna ta oli oma kahes artiklis liidukantsleri Kreisky kohta kasutanud teatavaid väljendeid ("madal oportunism", "ebamoraalne" ja "ebaväärikas"). Artiklite sisu ja toon olid üldiselt üsna erapooletud, kuid mainitud väljendite kasutamine võis suure tõenäosusega kahjustada Kreisky reputatsiooni. Kohtu arvates tuleb aga teha täpset vahet faktidel ja väärtushinnangutel. Faktide olemasolu on võimalik tõendada, samal ajal kui väärtushinnanguid ei saa kuidagi tõendada. Kohus märgib siinjuures, et faktid, millele Lingens rajas oma väärtushinnangud, olid ümberlükkamatud nagu tema hea tahegi.
8 7. Väärtuste konfliktid ja dilemmad ajakirjanduseetika koodeki baasil. Koodeksite lugemine. Esimene on mõni kommunikatsioonieetikaga seonduv koodeks, teine konkreetselt ajakirjanduseetika kohta. 8. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Sotsiaalne vastutus. Moraalne vastutus on kirjas eetikakoodeksites. Ajakirjanik vastutab oma loo eest kogu ühiskonna ees. Ajakirjandusväljaanne aga selle eest, et ei ilmuks väär ja ebamoraalne lugu. Sotsiaalne vastutus puudutab kõiki ärieetika valdkondi: oma töötajate, nende töö- ja elutingimuste eest hoolitsemine nii kodu- kui ka välismaal, vastutustundlikkus investeeringute tegemisel ja tootmise planeerimisel, kogukonna vajaduste arvesse võtmine ja koostöö, tahe säästa keskkonda ning edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu. Laiemas tähenduses on sotsiaalne vastutus mis tahes eetiline piirang kasumi püüdlemisel; kitsamalt on see ettevõtte võetud kohustus
tööintervjuul vintis peaga. Oli oma hädas süüdi. Meil tavas juba ette alkohoolikuid ja prostituute tembeldada ebamoraalseteks inimesteks. publik ei tunne kannatanule kaasa, kui ohver ise süüdi või kaasvastutav. Siis kui kahju on väike ega siis, kui kannatanu ette projekteeritud halva inimesena. Viimase kohta teavad rääkida, kes seisavad prostituutide huvide eest. Avalikkust raske veenda prostile kaasa tundma, sest eelarvammus juba selline, et prost on ebamoraalne inimene, kes odava raha eest valmis müüma enda keha. Kikas näitab võsapetsi klippi pärnu prostist. Jälle ei tunne kaasa. Ta tundus oma eluga rahul olema. Tema jaoks polnud probleem alko ja petmne. Väga tihti on sots probl nõuded konstrueeritud nii, et need kutsuvad esile vihkamist publikus kas inimese või sots struktuuri, jõu vastu. Mis on probleemi põhjus, mis põhjustab kannatusi teistele inimestele? Filmis härra seletab, kuidas riik võtab tema tehased ära.
annaabi.ee 
