Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eetika alused I moodle ülesanne (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

  • Kus religioon nõuab midagi mis on moraalsest aspektist taunitav?
  • Miks see on moraalselt taunitav?

Too näide, kus religioon nõuab midagi, mis on moraalsest aspektist taunitav ? Miks see on moraalselt taunitav?


Mina arvan, et on ebamoraalne usulistel põhjustel minna inimõiguste ja vabaduste kallale. Üheks heaks näiteks on poisslaste ümberlõikamine, mis on traditsiooniline mitmetes religioonides(islam, judaism , tatarlased).
Judaismis lõigatakse poisid ümber kaheksa päeva pärast tema sündi. Imikud puutuvad juba veidi rohkem kui nädala vanuselt kokku ebamoraalse ja inimõigusi piirava käitumisega. Pojmani kirjeldatud Jumaliku käsu teooria kohaselt ei ole sellises rituaalis aga midagi halba ega ebamoraalset. Nimetatud teooria ütleb, et kõik on õige, mida jumal on käskinud. Minu hinnangu kohaselt on ümberlõikused vaatamata Jumala tahtele taunitavad. Esimene probleem on see, et inimene ei saa kontrollida seda, mida tema kehaga tehakse. Kaheksa päeva vanune laps ei oska lõikusest keelduda. Vanemad võivad lasta seda muidugi heast tahtest teha, kuid tegelikult on operatsioon ebavajalik ning seda võib julgelt nimetada ka kehaliseks väärkohtlemiseks. Mis saab siis, kui poisist sirgub mees ja ta ütleb, et ta ei ole rahul sellega, mis tema keha suhtes toime on pandud. Elu ei saa enam tagasi kerida, Brit Milah(ümberlõikuse rituaal) on juba läbi viidud .
Samuti on ümberlõikuse ebamoraalseks aspektiks see, et selle rituaali käigus pannakse vanemate poolt paika ka lapse usuline kuuluvus. Ümberlõikus sarnaneb selle koha pealt ka ristimisega. Paljud lapsed ristitakse juba beebieas ning nad kuuluvad automaatselt mingisse religioossesse koosseisu. Mis saab siis, kui juba ümber lõigatud või ristitud inimesest kasvab täiskasvanu ning ta otsustab, et on vaadetelt hoopis ateist? Mina arvan, et sellised rituaalid peaksid toimuma alles siis, kui inimene on jõudnud vanusesse, kus ta teab ise kes ta on ja mida elult ootab. Mina olen tänulik, et valik on jäetud minu teha.
Mina arvan, et kõik valikud , mis on seotud inimese kehaga, peaksid jääma tema enese teha. On mõistetav, et teatavad rituaalid on juba sajandite vanused ning traditsioone peab hoidma, kuid moraalsest aspektist ei ole need sageli vastuvõetavad. Mina usun, et religioossed nõuded inimestele peaksid olema moraalsed, seega ei usu ma ka Jumaliku käsu teooriasse. Pojmani kirjeldatud autonoomia tees sobib palju paremini tänasesse maailmapilti. Moraal ei tulene Jumala käskudest, kuid ta võib siiski inimeste jaoks olemas olla. Ka ateist võib olla moraalne ning ka jumalakartlik inimene võib käituda ebamoraalselt. Me ei ela enam maailmas, kus inimeste ohverdamine on tavaline ning igati moraalne tegevus, me ei tohiks sellisel juhul rituaalsetel eesmärkidel ohverdada ka osakesi inimestest.
Eetika alused I moodle ülesanne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sille Sündema Õppematerjali autor
Näide 3.3: Too näide, kus religioon nõuab midagi, mis on moraalsest aspektist taunitav? Miks see on moraalselt taunitav?

Sarnased õppematerjalid

Eetika alused
16
doc

Eetika alused

2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali ­ õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.

Filosoofia
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis
24
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

3) Müstika mõõtmisskaalade kasutamine ­ REEM skaala ja M-skaala. a. REEM ­ annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M ­ mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus. Selle abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas on need seotud usulise kogemusega tõlgendamisega. 15. Eetika kui religiooni üks dimensioon. Eetika religioonis tähendab seda, et peaaegu iga religioon maailmas sõnastab üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Inimeste moraalid ja käitumine ei ole sageli kooskõlas. Saadakse aru, et tapmine ja varastamine on halb; teiste aitamine ja inimeste austamine on hea. Religioon ei tee sinust head inimest ja kindlasti ei taga kõlbust ühiskonnas. Jah, religiooni

Psühholoogia
Üldine usundilugu
19
docx

Üldine usundilugu

ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis Eluviis ­ mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) ­ kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja

Kultuur
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused
Eetika loengute kokkuvõte
21
pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

Eetika
Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal
19
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal

Experience Episode Measure) ja M skaala(The Mysticism Scale). Esimene nendest skaaladest annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjeldust. Vastajate ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960) müstilise kogemuse kontseptsioonil ja mõõdab kolme faktori osatähtsust müstilises kogemuses. Need on väljasuunatud müstika, sissesuunatud müstika ja tõlgendus. 13. Eetika kui religiooni üks dimensioon. Eetika kujutab üldist käitumisnormide ja väärtuste süsteemi, millest usugrupis lähtutakse. Sageli on äärmusliikumistel oma eetikakäsitus. See võib olla kultuuris üldtunnustatud normidega nii kooskõlas kui ka suuremal või vähemal määral vastuolus. Üheks eetikat otseselt puudutavaks valdkonnaks on äärmuslaste suhted teiste inimestega. Suhteid on võimalik käsitleda kolmest

Religioonipsühholoogia
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
30
pdf

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960) müstilise kogemuse kontseptsioonil ja mõõdab kolme faktori osatähtsust müstilises kogemuses. Need on väljasuunatud müstika, sissesuunatud müstika ja tõlgendus. Skaala abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas need on seotud kogemuste tõlgendamisega. 14) Eetika kui religiooni üks dimensioon Religiooni üheks dimensiooniks on eetika. See tähendab, et erinevad religioonid sõnastavad üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Tavaliselt antakse nendele kategooriatele ka konkreetne sisu. Kuna moraali olemuseks on arusaamine õigest ja valest, on religioon ja moraal omavahel paratamatult seotud. Tegemist on psühholoogiliselt keerulise valdkonnaga. Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun