Venemaa 18. sajandil kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Ajaloo kokkuvõte

Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades

Ajalugu

24

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

President vahistati ja viidi koos perekonnaga Venemaale, kus ta 1956.a vangistuses suri. 1990.aastal maeti ta põrm Tallinna Metsakalmistule. 40.peatükk Elu Nõukogude Eestis Iseseisvast Eesti Vabariigist moodustati Nõukogude Liidu koosseisu kuuluv Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ehk Eesti NSV. Eestlased ei tahtnud okupatsiooniga leppida. Relvastatud vabadusvõitlejad ehk metsavennad avaldasid Nõukogude võimule visa vastupanu. Nõukogude Venemaa mõistis, et vastupanu mahasurumiseks tuleb inimesed ära hirmutada, selleks korraldati 1949.a massiline sundasumisele saatmine ehk küüditamine. Pärast ll maailmasõja lõppu oli elu Eestis raske. Paljud inimesed hukkusid sõjas, paljud põgenesid Punaarmee eest läände, paljud küüditati. Ka majandus oli laostunud, põllud harimata. Inimesi sunniti ühismajanditesse ehk kolhoosidesse astuma. Rajati siinsetesse

Eesti ajalugu

10

docx

10. klassi ajaloo kokkuvõte

Savinõusid kaunistati nüüd nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamikakultuuri nimetusele. Teine iseloomulik tunnus oli venekirves. Nöörkeraamika rahvastik tegeles loomakasvatuse ja maaviljelusega. 2.) Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sõja põhjuseks oli see, et Rootsi muutus tänu oma võidukate lahingutega tugevaks suurriigiks, ning hakkas oma võimuga häirima teisi naaberriike. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvaid riike. Venelased aga asusid oma väega Narvat piirama. Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Jõuti Pärnusse ning sealt juba Narva.. 30. novembril 1700 ründas Rootsi vägi Vene väge. Paar

Ajalugu

6

docx

Kokkuvõte Katariina II elust

millest alles 1754 sündis poeg (tulevane keiser PaulI) ja hiljem tütar Anna (1757­1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid

Ajalugu

22

docx

Uusaeg

protsessikorralduse lihtsustamisega. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Jätkus koolihariduse areng. ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus. Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia. Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused. Valgustuslikust monarhiast hakkas kujunema despootia. 10.Austria keisririik ja valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu Habsburgide suguvõsast keiser kaotas reaalse võimu ja Saksamaa killunes. Keisri võim säilis pärusmaades, millest tähtsaim oli Austria (Ungari ja Tsehhi, kes liitusid vabatahtlikult, et leida

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

1600. aastaks kasvas Euroopa rahvaarv 100­110 miljonini ning aastaks 1800 185­190 miljonini. 17. saj. oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas vaid 3%. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj. lõpul elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis rahvaarvult Prantsusmaa kannule Venemaa. Keskmine prognoositav eluiga ei ületanud varauusajal Prantsusmaal 30 ja Inglismaal 35 aastat. Keskmise eluea näitaja viis eelkõige alla laste kõrge surevus. Kolmandik lastest suri juba sünnitusel, teine kolmandik enne viie aastaseks saamist. Täiskasvanu ikka jõudsid vaid pooled sündinuist. 15- aastaste keskmise eluea prognoos oli juba märksa kõrgem: 16. sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel

Ajalugu

4

docx

10. klass Absolutism, valgustus

* hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga  * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes * Venemaa jagamine 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks * aadlikogud Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused: Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise heaolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. Kuigi monarhil on piiramatu võim, peab ta siiski rahvast teenima ja üldist heaolu suurendama.

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine. Teisel poolel hakkas arenema ka töölisliikumine. Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa

Ajalugu

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)