Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa 18. sajandil kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Veneriik
18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal

  • Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid , reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks.
  • Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse.
  • 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat .
  • 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine
  • Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone.
  • Kollegiume juhtis president , kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid.
  • 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex)
  • Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi (algul oli maa jaotatud 8. kubermanguks, hiljem arv pidevalt kasvas)
  • Peeter esimene lahutas kohtu- ja administratiivvõimu- maa jaotati 10. kohturingkonnaks, kus oli oma õue kohus, millele omakorda allusid provinsi- ja linnakohtud
  • Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju

Peeter
I

: „Venemaa valitseja on isevalitsev monarh , kes ei pea kellelegi
maailmas oma tegude üle vastust andma.”
  • 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks

2.
Paleepöörete ajajärk

  • Peeter I ajal loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal.
  • Uue valitseja valis ülemsalanõukogu. Selleks sai Peeter I vennatütar Anna Ivanovna, kes oli pandud mehele Kuramaa hertsogile Von Bührelile.
  • Anna I. õukonnas omandasid erilise mõju temaga kaasa tulnud ja mujalt saabunud sakslased , eeskätt Anna soosik Ernst Johann Von Bühren.
  • Järjekordsed paleepöörded toimusid Venemaal 1740 ja 1741 . Neist esimesega kukutati pärast Anna I. surma ajaealise keisri Ivan VI täisealiseks saamiseni regendiks kuulutatud Von Bührern. Teise viis läbi Peeter I tütar Jelizaveta Petrovna.
  • Jelizaveta P. valitses Vene keisririigi kakskend aastat. Sellega kaasnes sakslaste väljatõrjumine valitsemisest. Riigiasjadega tegeles ta siis kui tal tuju oli. Kuna lapsi tal ei olnud pärandas ta oma impeeriumi õepojule Peeter I noorema tütre Anna pojale Peeter Ulrichile, kes oli sündinud Anna abielust Holstein- Cottorpi hertsogiga aga Peeter U. oli vähe haritud ja ei osanud vene keelt ning 15 aastaselt pandi ta abiellu Sofia Frederike Augustega.

3.
Valgustatud absolutism

  • 1761 -aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad . Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta.
  • Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde.
  • Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti .
  • Troonile tõusis Katariina II
  • KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseksasutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole .
  • 1766 aastal ja järgmisel kutsus ta kokku Suurkomisjoni, mille koos4eisu kuulusid 28 riigiasutuste esindajat ja 536 valitut saadikut ülesandeks oli Ülevenemaalise seadustiku koostamine. Sellega soovis ta mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamist ja muud sellist.
  • Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes.
  • 1773-1775 viis PugatSovaläbi suure rahva ülestõusu. Pärast ülestõusu mahasurumist püüti kindlistada riigivõimu. Maa jagati 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks.
  • Kubermangude eesotsa seisid keisri määratud kuberneri ja viitsekubernerid.
  • Kindlustamaks aadlitoetust loodi 1785 aastal kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid -aadlikogud eesotsas aadli peameestega.
  • 1976 Kateriina II suri.

Venemaa 18-sajandil kokkuvõte #1 Venemaa 18-sajandil kokkuvõte #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor
Spikkri vormis

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Ajalugu 11 klass

Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju nähti

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism ­ manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused.

Ajalugu
thumbnail
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine. Teisel poolel hakkas arenema ka töölisliikumine. Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Absolutism ja valgustus ajastu

Ühe osa opositsioonist mood rootsi aadlikud, kel oli Soomes maavaldusi ja kes soovisid S eraldumist R-st; teise osa aga need, kelle sihiks oli valitseja absolutismi piiramine. Kuningal õnnestus vastased maha suruda,toetust leidis Riigipäeva enamuselt. *1789.a andis Riigipäev G III-le võimutäiuse,mida ta ei saavutanud 1772.a riigipöördega. Riiginõukogu lakkas olemast. *Loodi Ülemkohus , mis koosnes 6aadlikust ja 6mitteaadlikust(kõrgeim kohtuorgan) *1790.a Rootsi ja Venemaa vahel status quo tingimustel Värälä rahu. Oli puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon, mille suhtes G III oli teravalt vaenuliku hoiakuga. *G III ja Katariina II leppisid kokku ühistegevuses Pr rev vastu. *Enne plaanide teostamist K II-ga, tabas G III-t aadlike opositsiooni kättemaks. Teda haavas surmavalt vandenõulase püstolilask, mis tulistati maskiballi ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid

Ajalugu
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

· Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus. · Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse · Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte. Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun