I maailmasõda (1)

Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria ).
Tähtsamad kuupäevad:
28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand.
23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS.
26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing
14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung .
22.apr 1915 Ypresi lahing
31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa.
1.juuli- nov 1917 Somme lahing
14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks.
6.nov 1917 riigipööre Venemaal.
23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal.
3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga- Kaukaasiast .
9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik.
11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele.
30.dets 1922 moodustati NSV Liit.
Nimed:
Franz Ferdinand- Austria troonipärija
von Schlieffen - Saksamaa välksõja plaani autor
H.P. Petain - Prantsuse väejuht
Foch- Antanti väejuht
Wilhelm II- Saksamaa keiser
V.I. Lenin - bolševike juht
Aleksander Kerenski- Venemaa ajutise valitsuse juht
Lavr Kornilov- Venemaa sõjavägede ülemjuhataja, kuulutati mässajaks ja arreteeriti.
N. Judenitš- valgete väejuht Venemaa kodusõjas
A.Kotšak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas
A. Denikin - valgete väejuht Venemaa kodusõjas
L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas
Peter von Wrangel - valgete väejuht Venemaa kodusõjas.
A. Kork - Rinde komandör Venemaa kodusõjas.
A.Kukk- Rinde komandör Venemaa kodusõjas.
Sõja plaanid:
1) Saksamaa- välksõja plaan, lähevad läbi Belgia ja Luxemburgi ja suruvad prantslased vastu Lotringi liini. Peale seda kõik väed venemaa vastu.
2) Prantsusmaa- loodeti vaid oma kaitseliinile Lotring.
3) Venemaa eesmärgiks oli purustada saksa väed Ida- Preisimaal , ebaõnnestusid.
4) Inglismaa tahtis oma plaanid saavutada võõraste kätega finantseerides Prantsusmaad ja Venemaad.
Lääne rinne:
Sõjategevus algas sakslaste ootamatu sissetungiga Belgiasse ja luxemburgi, edutult. Augusti lõpus toimusid piirilahingud.Belgia Prantsuse piiril seisis sakslaste vastu inglaste ja prantslaste vägi kuid nad sunniti taganema. Septembri alguseks jõudsid sakslased pariisi lähedale. Peale Marne lahingut lüüakse sakslased tagasi nende välksõja plaan oli nurjunud ja algas positsiooni sõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lahingus kloori. 1916 veebr sakslased alustavad uut pealetungi lahing kestab 10 kuud, prantslased ei tagane nende juht Petain. Juuli-nov toimus Somme lahing kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke.
Ida rinne:
Venemaa plaan oli purustada saksamaa Ida-Preisimaal kuid Tannenbergi lahingus said venelased hävitavalt lüüa. Võitluses Austriaga hõivasid venelased Galiitsia ja Lvovi. Sakslasi saatis edu 1915a lõpuks rinne stabiliseerus. Venemaa ja saksamaa korraldasid kordamööda pealetungi edutult lõpuks 1917a vallutasid sakslased Riia, Saaremaa, Hiiumaa . 1918 vallutab saksamaa veel Eesti, Põhja-Läti, Valgeneve, Ukraina. 3.märts 1918 Bresti rahu millega Venemaa loobub ka Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabuvad Soomes ja aitavad võimule valged.
Sõda merel:
Suurim laevastik Inglismaal. 1915 kuulutab Saksamaa välja piiramatu allveesõja mille eesmärgiks oli plokeerida Inglismaa. Hävitati kõik laevad mis Inglismaale lähenesid. 31.mai 1916 toimus Taani ranniku lähedal Jüüti merelahing. Kumbki pool lahingut ei võitnud aga võim merel jäi inglastele.
Venemaa:
1917 alguses oli venemaal sisepoliitiline kriis haripunktis. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamises leivaga ja see põhjustas massirahutused, milles osalesid ka soldatid. 12.märts loodi Tsaari valitsuse asendamiseks riigi duuma komitee. Samal päeval moodustati ka Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Nende 2 organi läbirääkimiste tulmeusel moodutati ajutine valitsus.
15.märts Nikolai II loobub troonis oma venna Mihhaili kasuks too aga keeldub sellest ning sellega ongi lõppenud Romanovite dünastia. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks.
Tegelikult oli tol ajal venemaal kaksikvõim . Üheltpoolt ajutine valitsus ja teiselt poolt tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Bolševike eesotsas Lenin. Kevadel lenin naases maapaos ning koheselt püstitas loosungi kogu võim nõukogudele. Kuna ajutine valitsus ei suutnud lahendada põhilisi probleeme (sõda, maaliis, raske majanduslik olukord)siis juulis puhkesid petrogradis taas rahutused . Sõjaväe abil surus asjutine valitsus selle maha.
14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks.
6-7.nov riigipööre(eesotsas Lenin) võim läks üle nõukogudele, ametlikult vormistus see 8.nov. 8 nov oli ülevenemaaline nõukogude kongress seal moodustati esimene valitsus „ rahva kommisaride nõukogu“. Neid sündmusi nim oktoobri revolutsiooniks.
17.juuli 1918 hukati staari perekond.
Kodusõja ajal kehtis sõjakommunism: töökohustus, talupojad pidid tasuta ära andma vilja ülejäägid. Tasuta korter , ühistransport, teater, kino , toitu jagati normi järgi.
1921- NEP- majanduspoliitika , lubatud väike ettevõtlus. Talupoeg pidi ära maksma kindla normi ja ülejäänuga võis teha mida tahtis.
30.dets 1922 moodustati NSV Liit.
Maailm pärast esimest maailmasõda:
Pariisi rahukonverents (1919-20). selle käigus kirj alla Versailles rahulepingule. (Antaanti ja Saksamaa vahel). Loodi Rahvaste Liit , kelle ülesandeks oli riikide vaheliste tüliküsimuste lahendamine, kõik võisid astuda v.a sõjaalgatajad ja (samuti ka NSV Liitu) ja USA ei liitunud.
Esimese maailmasõja tagajärjed:
1. impeeriumid lagunesid, tekkisid iseseisvaid riike
2. tohutud inimohvrid
3. suured purustused
4. majandus laostunud
5. Euroopa riikide suured võlad
6. sõjanduses suured muutused
7. muutused inimeste maailmavaadetes.