Peeter I (0)

Peeter I

Peeter I ehk Peeter Suur oli vene tsaar aastatel 1672-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni oma surmani 1725. aastal pärast Uusikaupunki rahulepingut, mis näitas venelaste taotlust saada Euroopa suurvõimuks. Peeter I peetakse Venemaa ajaloo üheks edukamaks valitsejaks, mille eest on talle antud lisanimi Suur.

Isiklikku

Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovitš 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõškinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks , minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last.

Peeter I valitsusaastad ning saavutused

Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma valitsusaastate alguses Euroopa maades, tutvus seal riigikorralduse, linnaehituse ning tehnika- ja teadussaavutustega ning õppis mitu kuud Hollandis laevaehitust. Kui ta Venemaale tagasi läks, hakkas ta seal kohe ehitama merelaevastiku, arendama trükitööstus, reformima riigi valitsemist ning rajama euroopalike teadusasutusi.
Venemaa pidi euroopalikuks saama ka väliselt. Peeter lasi bojaaridel habemed maha ajada ning käskis neil kanda euroopalikke riideid . Need muudatused põhjustasid palju pahameelt, sest habet peeti väärikuse näitajaks ning senised pikad lambanahksed kasukad sobisid Venemaa karmi kliimasse oluliselt paremini kui Prantsuse lõikega rõivad. Need, kes habet maha ajada ei tahtnud, pidid hakkama maksma habememaksu.
Peeter I reformide kaugemaks eesmärgiks oli Venemaa majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvatamine ning riigi suurendamine . Põhjasõjas õnnestus tal jagu saada oma vanast vaenlasest Rootsist ja vallutada endale Läänemere idakallas , varem puudus Venemaa kaupmeestel soodne juurdepääs Euroopa turgudele.

Peeter I Eesti ajaloos

Eesti ajaloos mängis Peeter I suurt rolli Põhjasõjas, mis oli mõeldud Rootsi purustamiseks . Peeter I asus kõigepealt piirama Narvat, kus Rootsi väed purustasi Vene väed. Rootsi liikus oma vägedega Poola poole arvates, et Venemaa eikujuta enam ohtu, kuid Vene väed rüüstasid kindral Šeremetjevi juhtimisel Eesti- ja Liivimaad ning 1704. aastal vallutasid Narva ja Tartu. Suures hirmus Karl XII ees lasi Peeter kõik Tartu elanikud küüditada ja linn täielikult purustada. 1709. aastal said Rootsi väed venelastelt Poltaava lahingus hävitavalt lüüa ja sellega oli Eesti ala saatus otsustatud.