Venestamine (1)

Duuma – rahva valitsusorgan
Narodnikud – mässumeelsuse peamised kandjad , võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid
Segaseisuslased – uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad
Ärkamisaeg – ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine
Rahvuslik liikumine – rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine
Vastureformid – Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut.
2. Konstantin Päts – ajalehe teataja toimetaja , pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president (1938-1940)
Aleksander I – 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut.
Stolõpin – sai venemaa uueks peaministriks. Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus.
Jaan Tõnisson – rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees , mille toimetajaks sai Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt.
Noor-Eesti – kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses .
3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta.
4. Talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisnike käest osta välja, alles seejärel sai talupojast maaomanik. Maa ostmiseks andis riik talupoegadele küll laenu, kuid see tuli kõrge protsendiga tagasi maksta.
5. seisuslikud vahed vähenesid (kaotati aadli eesõigustatud poliitiline seisund, sõjaväekohustus ja haridussüsteem)
majanduselu elavnes (sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine)
kultuurielu elavnes (head tulemused ajakirjanduses, kirjanduses, teatris ja kunstielus)
ühiskond vabanes vaimselt (sõnavabadus, ühiskondlik arvamus)
6. Venestamisele pani aluse Aleksander III võimuletulek. Venestamine tähendas vene keel sundust ja õigeusu pealesurumist. Eesmärk oli kõik muuta vene keelseks Ja Venemaa sarnaseks. Kogu asjaajamine muudeti venekeelseks ning ametimehed, kes valdasid vene keelt halvasti, vallandati.
7. 1905. a toimus poliitiline üldstreik, rahvas oli rahulolematu ja mässumeelne. Stolõpini mõrv tõi kaasa veel hullema poliitilise segaduse. Impeerium varises kokku, algas revolutsioon , mille keskpunktiks Eestis oli Tallinn. Oktoobris kuulutati välja Tallinnas üldstreik, ilmus kohale sõjavägi, kelle süül läks lahti hiiglaslik tulekahju. Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Eestis laastati u 150 mõisahoonet. Sellele tegi lõpu karistussalkade saabumine, mille ohvriks langes Eestis palju inimesi. Tuhanded eesti avaliku elu tegelased põgenesid välismaale, tähtsamad eesti ajalehed suleti.
8. 1866. a vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, eestlased harjusid koosolekuid pidama ja kohut mõistma iseseisvalt.
10. Venestamisega seoses räägiti vähem eesti keelt, eestlaste kaasarääkimine vähenes. Kõikjale määrati tööle vene ametnikud, kogu asjaajamine muudeti vene keelseks. Kõik see oli suur löök ärkamisaja tegelastele.