FÜSIOTERAAPIA RASMUS SALUÄÄR HAAPSALU PÕHIKOOL 9D HAAPSALU NEUROLOOGILINE REHABILITATSIOONIKESKUS • Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus alustas tegevust 1958. aastal. Tänaseks on endisest kitsa profiiliga haiglast kujunenud taastusravikeskus, kus ravitakse kaasaegsel tasemel erinevaid närvisüsteemi ja luu-lihaskonna haigusi. FÜSIOTERAAPIAST • Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaaži abil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada
VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees Lööve, päikesekahjustus jne 23 kuud enne Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov VITILIIGO EI KAHJUSTA INIMESE
Parkinsoni tõbi 2015 Parkinsoni tõbi • Levinud neuroloogiline haigus • Esineb kesk- ja vanemas eas • Kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas • Progresseeruv haigus • Ei ole surmav (15-25 aastat peale diagnoosi) • Tekkepõhjused pole teada Põhjused • Ajus asuv musttuuma kahjustus- dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest,
Närvisüsteemi patofüsioloogia Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem
Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta vastamiseks aega, näita ette, sõnasta lihtsalt, kui ärritub vaheta teemat. Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Epilepsia- närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Esmaabi- tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel, vabastada kaelus (hingamine vaba) ja keerata küljele.
Ta muutus sel alal väga edukakas ja suutis vapustava täpsusega diagnoosida piklikaju kahjustuse koha. Arstid tulid isegi Ameerikast tema meetodeid õppima.Peale mitmeid manöövreid, mille hulka kuulus ka Viini ülikooli närvihaiguste lektori ametikohale määramine, võitis Freud sellega Charcotiga koos töötamiseks rahalise stipendiumi. Charcot kliinikus saadud haridus oli veel üheks suureks pöördeks tema elus. Charcot erialaks oli hüsteeria, närvihaigus, millel puudus ilmne neuroloogiline põhjus, kuid millel oli mitmeid psühholoogilisi dimensioone. Freud õppis Charcot käest palju asju hüsteeria ja selle ravimise kohta, samuti õppis ta ka hüpnoosi. Need olid Viinis tundmatud. Kui Freud naasis Viini, et avada närvihaiguste spetsialistina oma erapraksis, oli ta seal üks vähestest arstidest, kes võttis vastu ka hüsteerilisi ja neurootilisi patsiente. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 2 Küsimuse tekst Mis on projekti kaustik? Vali üks: a. tööülesannete täpsustatud loetelu b. leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel c. tootearendusmeeskonna rakendamise kava d. projekti eelarve põhjalik lahtikirjutus Küsimus 3 Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b
Küsimus 1 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 2 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Milline grupi liikmete arv on meeskonnatöö korral optimaalne? Vali üks: a. 2 b. 4 c. 6 d. 8 Küsimus 3 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine
vaid iseendi huve. Realistlikult mõeldes ei saa see aga kuidagi vaid nii olla, sest milline tarbija maksaks millegi eest, mis talle endale kasulik pole. Farmaatsitööstuses on muidugi ka positiivseid külgi. Inimesed on nõus maksma ju ikkagi selle eest, mis neile endile tulus on ja ega ravimid pole ainult kõhu täitmiseks. Iseenda kogemustest võin öelda, et ravimitest on teinekord abigi. Mina näiteks kannatan healoomuliku treemori all. Treemor on püsivalt edenev neuroloogiline häire, mida iseloomustab käte või teiste kehaosade värisemine ning seda saab ohjeldada vererõhuravimite abil, mis on minule ka abi andnud, kuigi mind isiklikult selline kerge kätevärin ei häiri. Värinat vähendavat ajutiselt ka alkoholi tarbimine ent arst seda ei soovitanud, mis on ka mõistlik, kuna alkoholiga värinat ravides saaks alguse hoopis uus tervisehäda, milleks oleks alkoholism, ja selle ravimisele kuluks jällegi omaette ports raha.
Flag question Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 16 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas teadusliku juhtimise teooriale pandi alus Vali üks: a. 1900 b. 1920 c. 1940 d. 1960
alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui on omandatud selles müügikohas. Käsitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamise, hoidmise eest karistatakse rahatrahviga 100 trahviühikut või arestiga. Tubakaseadus tubakatoode on täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. Sõltuvused Sõltuvus on meeleolu muutva aine korduv kasutamine, ilma selle üle kontrolli omamata või neuroloogiline kahjustus, mis viib sellese käitumiseni. Toksikomaania on haigaslik tung lenduvate ainete nuusutamiseks ja sissehingamiseks; eesmärk on uimastava või meeleolu tõstva efekti saavutamine; joovastavat efekti, mis tekib lenduvate ainete sissehingamisest nimetatakse chuffing; aineid hingatakse siise otse pakendist või mahutist; aineid mida sissehingatakse nimetatakse inhalantideks. Inhalantide kuritarvitamine põhjustab somaatilisi või psüühilisi häireid tema pruukijal.
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel.
periood. Haiguse siia maani määratlemata algperioodis muutub laps sageli kärsituks, rahutuks, ärrituvaks, ärevaks ja üliaktiivseks (hüperdünaamiliseks). Järgneb kõne ja keeleliste oskuste vaesumine ja seejärel kadu, millega kaasneb ka käitumise desintegratsioon. Osal haigusjuhtudest on omandatud oskuste ja vilumuste kadumine pidevalt progresseeruv protsess (tavaliselt siis, kui selle häire põhjuseks on mõni neuroloogiline haigus). Siiski järgneb enamikul patsientidel seisundi halvenemisele mõne kuu vältel stabilisatsioon ning seejärel isegi mõningane paranemine. Prognoos on tavaliselt väga halb. Enamusel patsientidest tekib ka raske vaimne alaareng. Jääb ebaselgeks, millisel määral selline seisund erineb lapse autismist. Mõnel juhul õnnestub tõestada, et seisund kaasneb entsefalopaatiaga, kuid diagnoosida tuleb käitumuslike tunnuste alusel. Kui on kaasnev neuroloogiline haigus,
avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi,
müeliinile kaitsekihile, mis katab närvikiudusid. (SMaken) Müeliinkihi kahjustumisel häirub närviimpulsside liikumine väljendudes aeglustumise või lakkamisena. (Multiple sclerosis) Polüskleroosi ei ole võimalik tänapäeval olemasoleva raviga välja ravida. (EMA) Haigus esineb tihti perioodiliste haigushoogude (retsidiivide) kujul. Sümptomid varieeruda indiviiditi kõvasti. (PMC) Polüskleroosi on kõige sagedasem noori ja täiskasvanuid invaliidistav neuroloogiline haigus. (Multiple sclerosis) Ravimist Nerventra on ravim, mis sisaldab toimeainena lakvinimoodi. Ravimit kavatseti turustada kapslitena. Nerventrat ravieesmärk oli leevendada polüskleroosi sümptomeid. Nerventrat kavatseti kasutada hulgiskleroosi relapseeruva-remiteeruva vormi raviks (vahelduvad haiguse ägenemised (relapsid) ja sümptomiteta perioodid (remissioonid)). Nerventra ja selle toimeaine lakvinimoodi täpne toimemehhanism ei ole teada, kuid arvatavasti moduleerib see
huvi uurimistööde vastu säilitas ta töötades Tserebraalanatoomia Instituudis, kus ta uuris piklikaju kulgemisteid. Peale mitmeid manöövreid, mille hulka kuulus ka Viini ülikooli närvihaiguste lektori ametikohale määramine, võitis Freud sellega Charcotiga koos töötamiseks rahalise stipendiumi. See oli 1885 a ja Freud oli siis 29 aastane. Charcot kliinikus saadud haridus oli veel üheks suureks pöördeks tema elus. Charcot erialaks oli hüsteeria, närvihaigus, millel puudus ilmne neuroloogiline põhjus, kuid millel oli mitmeid psühholoogilisi dimensioone. Freud õppis Charcot käest palju asju hüsteeria ja selle ravimise kohta, samuti õppis ta ka hüpnoosi. Kui Freud naasis Viini, et avada närvihaiguste spetsialistina oma erapraksis, oli ta seal üks vähestest arstidest, kes võttis vastu ka hüsteerilisi ja neurootilisi patsiente, kuid siiski nägi vaeva nende puhul edu saavutamisega. Alguses püüdis ta teenida elatist ravides orgaanilise
inimesed hüperaktiivsed, ka seksuaalselt), seejärel tekkis pidev peavalu, treemor kätes, liikumisel vajas laps abi. Esines desorientatsioon ajas ja ruumis. Mis haigusega on tegemist? Gambia trüpanosomiaas Milline on haiguse prognoos? Hetkel hiline staadium, prognoos halb. Ravi puudumisel võib kaasneda surm (jes) Mis on tekitaja? Trypanosoma brucei gambiense/rhodiense. esimene aeglasem, teine kiirem vorm. Vektor? Tsetsekärbsed Ravi? Kuna haigus on juba sekundaarses staadiumis (neuroloogiline faas) soovitatakse kasutada melarsoprooli. Alternatiivina 1) melarsoprool + nifurtinox või 2) eflornithine. Kui tegemist oleks algstaadiumiga (hematolümfaatiline faas) siis pentamidiin gambiense vastu ja suramiin rhodesiense vastu. ÜL 5. Muidu tervel 4-aastasel Brasiilia tüdrukul tekkis üldine halb enesetunne ning vasema silma ödeem ja konjunktiviit (Roman'i sümptom). Regionaalsed lümfisõlmed suurenesid, kaasnesid pea- ja lihasvalu, palavik, isutus, diarröa. 2 kuu
mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et käsnad räägivad eesti keelt". Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine on hea kätte võtmisega jõukohased ka praegusaja eestlasele, eriti neile, kes viitsivad selleks aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii ainulaadsed oleme, et meile ridamisi kõikvõimalikke tajudega, keele ja maastikkudega seotud
Mitte igal lapsel ei avaldu kõik eespool nimetatud jooned. Võimalikud tekkepõhjused Üks lähenemisi sellele on järgmine: 6 - Orgaanilised / neuroloogilised põhjused - tegurid (nt. hapnikupuudus, verevarustuse häired, läbipõetud haigused), mis toimivad lapsele looteeas või sünni ajal. Lapsel võib avalduda lisaks eelpool toodule ühe kehapoole kerge halvatus, jalgade spastilisus vm. neuroloogiline leid. - Küpsuslik - konstitutsionaalne põhjus - s.o. pärilik eelsoodumus. Peres esineb sugulastel (eriti meesliinis) sarnast käitumist, mis ajaga paraneb. Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. - Emotsionaalne häire - esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi).
Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi. Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia). Meningiidi patogenees – võimalikud infektsiooniallikad (keskkõrvapõletik, mastoidiit, sinusiit, nasofarüngiit, nahainfektsioon jne), algus kiire, palavik, peavalu,kuklakangestus, teadvusehäire, kooma,kramp oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid. Ülemised hingamisteed →vereringe→ajukelme kapillaarid→hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem. Põlvekõverdamistest, pea tõstmine (põlved kõverad-sirged). Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal. Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist. Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha kasutamist. Ajukahjustus inimese arenemise ja kasvamise ajal enam ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis
joonis) [7]. Joonis 7. Viimased sammud 3. PATSIENDI TAGASISIDE 8 Tagasiside mehhanismid on iseregulatsiooni aluseks [8]. Igal haiglal ja haigla personalil on oluline teada, mida arvavad nii haigla patsiendid, kui ka haigla külastajad personali tööst ja süsteemist. Igas haiglas on võimalus jätta tagasisidet, kuhu kirjutada mida ise soovid nii eesti kui ka vene keeles. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni haigla näitel: „Viimastel aastatel on keskmiselt tagasisidet andnud umbes 10% ravilviibinud patsientidest. Samuti on viimaste aastatega patsiendid muutunud teadlikumaks ja mõistavad, et tagasiside on oluline mõlemale poolele ja mitte ainult positiivne vaid ka negatiivne. Adekvaatne tagasiside annab oluliselt paremad võimalused parandada ravikvaliteeti, arendada personali professionaalseid oskusi ning kujundada ravi keskkonda
6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75% Vastsündinu meeleline tundlikkus NÄGEMINE Nägemismeel - 1. korda tajub valgust üsasiseselt (intrauteriilselt) 24 rasedusnädalal. Sünd on meeleelunditele okiks. Tähtis et laps kohaneks. Pupillid väiksemad 1-2 nädalat, kohaneb. Nägemiskaugus 20-30 cm. (ema näo nägemine. Evolutsiooniteooria)
Patsiendikeskne tegevus Ühtne meeskond Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB?
Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus
heteroplasmiline geeniviga MERRF Põhjuseks tavaliselt Epilepsia, lihasnõrkus, lüsiini t-RNA sensorineuraalne heteroplasmiline vaegkuulmine, punktmutatsioon sümmeetriline hulgilipomatoos kaela piirkonnas MINGIE Tümidiinfosofülaas- Mitmekesine ensüümi geeniviga, neuroloogiline toob kaasa mtDNA haiguspilt, hulgideletsioonid või lihasnõrkused, aju mtDNA koguse valgeaine muutused, vähenemise. ptoos, koekärbus MDS Nukleosiididega seotud Aju- ja maksa geenivead. sümtomitega MDS: Näiteks raske tümidiinkinaasi 2 geeni maksafunktsioonihäired mutatsioon. ning psühhomotoorsed
Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse
Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt
Kuid selle nähtuse aluseks on siiski eepiline draama, mis omal moondunud kujul õigustab äärmuslikke vahendeid, et sundida ohvreid rikkuma ja väljastama maksimaalses koguses valgust ehk eluenergiat, mida psühhopaat vajab ainuüksi füüsilises reaalsuses ellujäämiseks. Tavaliselt õigustatakse seda mingi n-ö suurema põhjusega, karistada naisi meeste võrgutamise eest või mingi muu sarnase moonutatud loogikaga. Väide, et psühhopaatia on neuroloogiline häire, räägib vastu väitele, et ükski ravim ei tekita ega suurenda empaatiat. Kui selline häire omaks mehaanilist põhjust, siis peaks olemas olema ka mehaaniline vahend, mis suudaks taastada selle, mis on selgelt olemas enamikul inimestest. Seega, tegelikku põhjust peame otsima eluvoolus ja keegi ei saa psühhopaadiks ühe ega isegi kümne kehastumisega. On vaja sadu kehastusi eepilises meeleseisundis, et saavutada selline meele suletus.
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Seroloogilised uuringud tõestavad aga, et näonärvi kahjustusi võib põhjustada ka herpese viiruste taasägenemine (suurenenud herpes-viiruse antikehade hulk veres). Viimane hüpotees on vastavuses Belli halvatust põdevate patsientide vere immunoloogilise vastusega, mis viitab põletikulisele reaktsioonile, mis on omistatav esmasele või teisesele viirus-infektsioonile (Tomita jt 1977, Jonsson jt 1989) (Engström 1998:8). Neuroloogiline leid sõltub kahjustuse ulatusest ja asukohast. Sagedamini iseloomustab Belli halvatusega patsienti ühe näopoole nõrkus, mis süveneb kuni 72 tunni jooksul. Enamikel patsientidest esineb täielik, vähematel juhtudel osaline paralüüs. Täieliku halvatuse korral ei saa haige liigutada haaratud näopoolt ega sulgeda halvatud näopoole silma (lagoftalm). Esineb ka hüperakuusia ehk kuulmiserksus ning keele ühelt poolelt võib puududa maitsetunne.
desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Mälu käepärasuse häired ja vanus Lihtsalt vana inimene Dementsuste diagnostika Anamnees o Lähedastelt Sümptomite kestvus Igapäevaelu tegevused Varasem anamnees Kognitiivne staatus Laske mind koju, “ma ei taha uuringuid” Neuroloogiline staatus o Kliiniline leid Neuroloogiline koldeleid Parkinsonistlik sündroom o Epilepsia Alzheimeri haigus – kõige tavalisem dementsus vanemas eas Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire
ühelegi rahustamiskatsele, pigem tõrjub ta vanemat eemale. Lapsel võivad silmad kinni olla, hambad plagiseda, samuti võib ta üle terve keha väriseda. Unepaanikaga kaasneb ka kiire hingamine, südame pekslemine või higistamishood. Paljud lapsed unepaanika ajal üldse üles ei ärkagi, teised jäävad pärast ataki möödumist jälle unne. Narkolepsia ja katapleksia 7 Narkolepsia on neuroloogiline unetõbi. Narkolepsia on unehäire, mis kutsub päevaajal esile unehooge(kuni paar tundi), inimene ei suuda ärkvel püsida hoolimata sellest, kui palju ta on öösel maganud. Narkolepsia võib osutuda väga ohtlikuks, sest inimene võib uinuda ohtlikus olukorras, näiteks autoroolis. Katapleksia teadmatus kestab narkolepsiast vähem. Kleine'i-Levini sündroom Kleine'i-Levini sündroom on harva esinev häire, mis põhjustab periooditi korduvat
- konkreetsest usulisest traditsioonist. Erinevates traditsioonides praktiseeritakse erinevaid ekstaatilisi või meditatiivseid rituaale, mille abil inimesed jõuavad kõiksuse intensiivse kohalolu kogemusteni. Need on erinevad kogemused, kuna neid seletatakse erinevalt. - Sarnaselt Fischeriga on mitmeid autoreid huvitanud, kuidas on usulised kogemused seotud inimese ajutegevusega. Seda küsimust on ka sõnastatud nõnda, et missugune on usulise kogemuse neuroloogiline substraat. Üheks raskuseks, mis selles vallas esile kerkib on küsimus, et mida mõista usulise kogemuse all. Üldine seisukoht on, et usulise kogemusse on kaasatud aju erinevad osad sõltuvalt kogemuse liigist. 16. Äärmusliku usugrupi tunnused, tekkimise põhjused ja nendest lahkumise psühholoogilised tulemid. - rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast)
Milline loetletud tähtajastamise tehnikaist ei kuulu loetellu? Vali üks: a. loenditehnika b. lintprogrammtehnika c. võrkplaneerimise tehnika d. nooldiagrammtehnika Küsimus 8 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas teadusliku juhtimise teooriale pandi alus Vali üks: a. 1900 b. 1920 c. 1940 d. 1960 Küsimus 9 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 10 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Vali üks: a. Ideede Genereerijale b. Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 11 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst
Küsimus 5 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00
Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi
(Smart, 2012, lk 251) Mõnel Aspergeri sündroomiga inimesel on suurepärased matemaatilised oskused, võib olla musikaalne, omada väga häid ja varajasi lugemisoskusi, mõistavad suurepäraselt keemiat ja füüsikat või suudavad kirjutada väga loovalt. (Smart, 2012, lk 252) Retti sündroom Retti sündroom on neurogeenne sündroom, mis sisaldab eelnevalt omandatud kõne kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue, mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni. Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252) Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood
mõjutab bioloogilisi, mitte psüühilisi funktsioone. b. GABA, AcCo, serotoniin jt c. Dopamiin: väliste-seesmiste süsteemide relee, enesestimulatsioon *Väike kahjustus virgatsaine anatoomilises „keskuses“ võib anda olulisi koorefunktsioneerimise häireid. *Virgatssüsteemid ei ole kognitsioonispetsiifilised. (F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a. Motoorsed funktsioonid – eelkõige halvatus, lihastoonuse muutused, vähem apraksiaid. b. Afaasiad. c. Ühepoolne tähelepanematus – nt ei näe ruumi osa, mis vasakul (patsutad vasakule õlale, hakkab õlga otsima). d. Frontaalse kontrolli kadumise tunnused (haarde-, imemis- jt refleksid, urineerimis ja roojamishäired jms). NB! Neuroloogiline uurimine iseloomustab ainult 1/3 aju funktsiooni, mis sobib arstile, kuid mitte (neuro)psühholoogile.
*insomnia kuni täieliku unekaotuseni rasketel juhtudel koos või ilma päevase unisuseta, või une- ärkvelolekutsükli inversioon *öine sümptomite ägenemine *häirivad või hirmutavad unenäod, mis võivad ärkvelolekus jätkuda hallutsinatsioonide või illusioonidena 5)Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 6) On olemas objektiivsed tõendid orgaanilise haiguse või kahjustuse kohta (anamnees, somaatiline ja neuroloogiline uurimine, laboratoorsete uuringute tulemused). Deliiriumiga kaasuvad sümptomid: afektiivsed häired (depressioon või eufooria, ärevuse- ja hirmutunne, ärrituvus või apaatsus); tajumishäired (peamiselt visuaalsed hallutsinatsioonid ja illusioonid; taktiilsed hallutsinatsioonid); mööduvad luulumõtted; deliiriumile võib kaasuda dementsus. Deliiriumisündroomi sagedasemad põhjused: Peaajuhaigused, - kahjustused (epilepsia, ajutrauma,
a vahel. Katapleksia (lihastoonuse äkiline kadu) nt tugevate emotsioonide puhul. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid. Uneparalüüs ( REMst ärkamisel). Unetsükel algab REMiga. Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust. Koosesineb ka teiste unehäiretega. Geneetilise taustaga neuroloogiline häire: narkolepsia risk patsiendi lähisugulastel 10- 40 korda kõrgem Keskkonna mõju: konkordantsusmäär ainult 25%–31% monosügootsete kaksikute puhul Keskkonnast tulenev mõju on teadmata: eelneda võib peatrauma, insult, muutunud ööpäevatsükkel; hiljutised uurimused on näidanud seost streptokokkinfektsiooni, H1N1 vaktsinatsiooni või infektsiooni vahel; kokkupuude raskemetallide, putuka‐ ja taimemürkidega
neuriidid (VII, III, IV, VI) III staadium - krooniline vorm (haigus > 6 kuu), hiline generalisatsioon sageli ei mäletata puugihammustust · Atroofiline dermatiit; Krooniline neuroborrelioos Herpes-infektsioonid. Poliomüeliit 19 Entsefaliit: herpes entsefaliit kiire algus, palavik, peavalu, krambid, teadvushäire, neuroloogiline koldeleid. Herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustelaktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Avalduvad kliinilised ilmingud tekivad tingituna rakkude kahjustusest ning põletikust. EEG Ravi: atsükloviir. Polomüeliit e lastehalvatus.
Tekivad krambid, fokaalsed neuroloogilised häired. Peamine viirusliku sporaadilise entsefaliidi põhjustaja, kõrge suremusega ka adekvaatse ravi korral. Esineb kõigis vanusgruppides aastaringselt. HSV meningiit on tavaliselt HSV-2 genitaalherpese komplikatsioon, sümptomid lahenevad iseenesest. Vastsündinu HSV infektsioon peamiselt HSV-2. Kuna rakuline immuunsus on välja arenemata, levib HSV maksa, kopsu, KNS-i, mujale. KNS-i tõttu surm, vaimne alaareng, neuroloogiline ebastabiilsus ka raviga. Mukokutaansed HSV infektsioonid. Korduvad, reeglina suunurkades, huulte lähedal. Näoherpese korral istub viirus trigeminaalganglionis. Korduvinfektsioonid on vähem tõsised, lokaliseeritumad, lühemad kui esimene episood. Farüngiit on noorte täiskasvanute kurguvalu peapõhjuseid. Keratiit on reeglina ainult ühes silmas, võib viia armistumise, kornea kahjustumise, pimeduseni. Genitaalherpest põhjustab HSV-2 (aga ka HSV-1). … Diagnostika.
- Soorituste profiilid erinevate haiguste korral võivad olla väga sarnased, erinevused nng funktsiooni kahjustuse osakaalus väga väikesed - Kaugelearenenud seisundite puhul on muutusi kõikide funktsioonide osas, sooritustase eri võimetes ühtlustub, raske diferentseerida erinevad diagnoose - Tüüpiline on komorbiidsus nt depressiooni kaasumine - … Vaskulaarsed häired - Ajuinsult – kiire tekkega fokaalne neuroloogiline häire patoloogilistest protsessidest veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal
Lapseea häired ei ennusta alati häired hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine, ADHD, depressioon ka 50% täiskasvanutest). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja ravist. Vahel on vaja ravida pigem vanemaid. Komorbiidsus SPETSIIFILINE ÕIGEKIRJAHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumi. Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T
või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml
– Insult – Sclerosis multiplex – Basilaarmigreen – Infektsioonid: meningiit, entsefaliit – Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. • Uuringud – Toonaudiogramm – Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) • CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks – Sümptomid viitavad tsentraalse geneesiga vertiigole – Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus
vastav spetsialist puudub, saab abi eelpool nimetatud spetsialiseeritud raviasutustest. (A-kliinik 2013) 2. ALKOHOLISMI PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID 14 Vaid väike osa alkoholisõltlastest otsib ja saab tõhusat ravi. Sellist halba olukorda võib mõjutada see, et isegi tervishoiutöötajad peavad haigust isetekitatuks ja kahtlevad ravi tõhususes. Ometi on selgelt tõestatud, et alkoholisõltuvus on krooniline bioloogiline haigus, millel on neuroloogiline alus. Alkoholisõltuvuse ravi nurgakiviks on psühhosotsiaalsed raviviisid, aga ravi efektiivsust saab märkimisväärselt parandada ravimitega. Alkoholism ja perekond. Pikka aega kestnud alkoholiprobleemid muudavad pere käitumisviise, olenemata algsest taustast. Käitumine muutub jäigaks ja tekib eraldumiskalduvus, sest probleemid püütakse hoida pere sees ja teiste eest salajas. Ka lastelt eeldatakse lojaalsust perekonna reeglitele
epilepsia ravi eesmärkidest, epilepsia medikamentoosse ravi põhimõtetest ja võimalikest kõrvaltoimetest. Kasutuses olevate antiepileptiliste ravimite (AER) toimemehhanism põhineb neuronite erutuse ja pidurduse tasakaalu muutmisel. AERide antiepileptogeenset või neuroprotektiivset toimet ei ole kliiniliste uuringutega tõestatud. Ravi alustatakse üldjuhul pärast teist epilepsiahoogu. Vajaduse korral võib AERi määrata pärast esimest hoogu, kui tõenäosus hoogude kordumiseks on suur (neuroloogiline häire, kahjustuskolle ajus, epileptiline leid EEGs). 14 Epilepsiavastastest ravimitest Ravi eesmärgiks on hoogude kontrolli all hoidmine. Tihtipeale saadakse hood kontrolli alla ühte ravimit tarvitades, kuid harva ollakse sunnitud kasutama mitut ravimit korraga. Tarvitamise põhimõtted Epilepsia ravimisel on kõige toimivam ja tähtsam meetod epilepsiavastase ravimite pidev tarvitamine
annaabi.ee 
