ÕLA funktsionaalne anatoomia (0)

1 Hindamata

ÕLG
Konspekt from: functional anatomy of the upper joint
Õlaliigese suure koormuse ja liikuvusulatuse tõttu peab see omama suurt strukturaalset kaitset ja funktsionaalset kontrolli. Et ülajäseme liigutused oleksid sujuvad, peab kõigi ülajäseme liigeste ja struktuuride töö olema sujuv .
Õla kompleksi anatoomia
Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult.
Sternoklavikulaarliiges

Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega.
Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal
Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist.
Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid
3 sidet: inter ,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane.
Lihased: subclavius (lühike aga tugev!)

Pilt:

Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas:

üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses rangluu ja meniski vahel, liikuvuluatusega 30°-40°

transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas.

Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50°
Akromioklavikulaarliiges

Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk .
Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes
AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi
Tihe liigeskapsel + AC ligamendid liigesest üleval ja all
AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral
Coracococlavikulaarside – see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset liikuvust ja nihkumist, olulisim ülasuunas humeruse nihkumise takistaja.

Skapulotorakaalliiges

Füsioloogiline liiges : serratus anterior ja subscapularisel, liigutusel libisevad teineteisest üle
17 lihast algab/kinnitub abaluule
Võimaldab liigutusi: 1) ST liigeses humeruse rotatsiooni rindkere suhtes suurendada (suurendades GH liigesest võimalikku 120° liikuvust – GH liigese 2° elevatsiooni kohta toimub skapulotorakaal liigesest elevatsioon 1°
Võimaldab liigutusi: 2) abaluule toetuvad tugevad lihased, tekitades jõukangi
AC ja SK liigeste liikumisega liugleb abaluu üle rindkere: 180° abduktsiooni või fleksiooni kohta toimub SK liigeses 60° liikumist (u 65% ROMist toimub SK liigeses, 35% aga AC liigeses)
Rangluu on abaluule hoob, mis eleveerub ja roteerib, et eleveerida abaluud.
Abaluu liikumine toimub KOLMES suunas: protraktsioon/ abduktsioon ning retraktsioon/ adduktsioon .
Pro/retraktsioon: õlanukk ( acromion ) liigub liigese meniskil ja abaluu roteerib coracoclavikulaarsideme abiga. Abaluu re/protraktsiooni võib olla 30-50°
Üles-alla rotatsioon: abaluu liigub frontaaltasapinnas mediaalsele-lateraalsele ehk ab/adduktsioon; rangluu liigub meniskil ning abaluu roteerumise ajal toetub trapezoid-ligamendile (-lateraalse coracoclavikulaarsideme osa), liigutus toimub 60° ulatuses.
Eleveerimine ja depresseerumine: AC liigeses ligikaudu 30°.
Abaluu liikumine sõltub rangluu asetusest ja liikumisest . Sternoklav liigese liikuvus on vastupidine AC liigesest toimuvatele: kui AC liigesest toimub eleveerimine, siis depresseerumine toimub sternoklav liigeses. Rotatsiooni puhul ei kehti- rangluu roteerib kogu pikkuses samas suunas, liigub kaasa et ühtlustada abaluu liikumist: protraktsiooniga ja eleveerumisega ette, taha sunas retraktsiooni ja depresseerumisega.

Glenohumeraalliiges

GH liigest eest toestavad ka kapsel, liigese mokad, GH ligamendid , kapsli 3 lisatugevdust: coracohumeraalligament, subscapularise kiud ja pecotralis major- need kasvavad sujuvalt liigesekapslisse sisse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 4 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meritp2 Õppematerjali autor

Inimene, õla funktsionaalne anatoomia. Närvisüsteem lühidalt, refleksid.

ÕLA funktsionaalne anatoomia Inimene refleksid bioloogia

Sarnased õppematerjalid

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Seega on ülimalt tähtis kontrollida patsiendil, kelle anamneesis on trauma või kahtlustatakse süvakudede turset, märke isheemiast (valge nahk, palpatsioonil külm, distaalne pulss puudub ning mõõdukas valu). Korduv ebastabiilsus Kui patsient vastutab oma ravi eest juba ise, siis sageli on liigessideme venituse või rebendi järel tekkivaks komplikatsiooniks korduv ebastabiilsus. Tihti esineb probleem hüppeliigese korral, kuid on üldine ka põlve ja õla puhul. Peamised põhjused korduvaks ebastabiilsuseks on: • Tõsisele varasemale vigastusele omane funktsionaalne ebastabiilsus, mis häirib refleksikaart ning sellest tulenevalt tekib liigese stabilisatsiooni refleksi nõrgenemine. • Ebaõieti ravitud venitused, mis põhjustab ümbritsevate lihaste nõrkuse ning liigessidemete lühenemise. • Probleemid distaalsetes anatoomilistes piirkondades. • Mittediagnoositud põhjused.

Füsioterapeut