,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa teenimine diplomaadina toob esile eetilised probleemid. Amet eeldab kompromissi, mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi. Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse, on Nobeli rahupreemia laureaat. Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik rahulolematus, eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida
Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga
Benjamin ainult 2 aastat koolis käia. · Lapsepõlvest peale tegeles ta enese harimisega. Edasine elu · 12-aastaselt hakkas tööle trükikojas · Põgenes Philadelphiasse · Elas 2 aastat Londonis · Franklin valiti Kontinen- taalkongressi · Abiellus Laura Alice Cutrell Fiveashiga ning neil sündis 3 last. Saavutused · Temast sai vanim isesesvusdeklaratsioonil e allakirjutanud isik · Ta töötas ajakirjanikuna, trükkalina, diplomaadina ja leidurina · Teda kujutatakse USA sajadollarilisel Mees igal alal · Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja · Innukas looduseuurija · Tegeles maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga B. Franklini leiutised/avastused · Ta avastas, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter. · Suve-talveaja idee. · Riskantse katse tulemusel tõestas ta, et välk on elektriline nähtus. · Piksevarras
Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust
Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega 1956 oli revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Mässuliste seas sai kuulsaks Ülendati komandandi auastmesse Mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 195961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina 196165 tööstusministrina. Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud memuaarid oma mootorrattareisist üle LõunaAmeerika mandri. Lahkus Kuubast 1965. aastal, et õhutada revolutsiooni, kõigepealt edutuks osutunud katsel Kongos Kinshasas ning seejärel Boliivias, kus ta CIA toetusel tabati ja hukati. CIA Luure Keskagentuur
• parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck • Madalmaade 15.sajandi kunsti üks esimesi suurmeistreid • Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teeinistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna • Iseärasuseks oli valgusküllase ruumi kujutamine • Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult • Maalis koos oma venna Hubertiga Genti altari Arnolfini abielupaar • Väga oluline van Eyck`i teos • Maali tellis pankur Arnolfini 15. sajandil • Kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva • Pildil on ohtralt sümboleid • Praegult asub Londoni National Gallery´s Fotolavastus Kasutatud allikad • http://eflynearthistory.blogspot
JAN VAN EYCK (1390?)1395 1441 KOOSTAJA: MARI LIIS SOOMETS SOONURME 2009 ELULUGU Madalmaade 15.saj. tähtsaim maalikunstnik. Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teenistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna. Täites hertsogi diplomaatilisi ülesandeid, käis ta 1427.a. Itaalias. 1428 palus Lissabonis Isabella kätt. 1429 tõmbus ta õukondlikust elust tagasi ning asus elama ja töötama Brüggesse. Maeti 9. juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul.
antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens töötas ka diplomaadina. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Abielud · Peale ema surma abiellus Rubens 18aastase Isabella Brantiga, kes 1625. aastal suri. · 1630 abiellus 53aastane kunstnik Isabella kauge sugulase Helene Fourmentiga, kes oli abielludes 16aastane. Rubensi ateljee kui maalitööstus · Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse ja ta ei suutnud enam ise tellimusi täita.
Olulisemad sündmused kirjaniku elust Töötas mitmel pool ajakirjanikuna. 1890.a sõitis koos ema ja tulevase naisega Berliini. Berliinis püüdis saada osa sealsest kultuurist. Võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, 1905.-1907.a revolutsioonist. Käis ära Helsingis, Stockholmis, Ameerikas, Kopenhaagenis, Austrias. 1904.a külastas Krimmi eesti asundusi. 1917.a naases Eestisse tagasi ja hakkas tööle teater “Estonia” dramaturgina. Hiljem töötas ta Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhaagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja on maetud Metsakalmistule. Eduard Vilde elukoht Kadriorus 1925.aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele 60.-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline korter Kadriorus, kus ta elas kuni oma surmani 1933.aasta detsembrini. Alates 1946.aastast asub selles majas Eduard Vilde majamuuseum. Eduard Vilde monumendid Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
ÜHISKONNAÕPETUS ALICIA TSINGISSER Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul
Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P.Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W.A.Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R.Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005 aastal sai Annaliisa II koha H
toimetuses. 1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Ta oli oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. *Pseudonüümid
kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabariigi välisminister, 1999 Riigikogu liige, 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige, 2004 Euroopa Parlamendi liige, 2006 Eesti Vabariigi president · Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks.1997. aasta lõpus astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999 Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni aastani 2002 esimees. 2004. aasta Euroopa Parlamendi
,,Pisuhänd". Vilde viimane, isa ja poja ärilist konkurentsi kujutav draama ,,Side" ei ole saavutanud eelmistega võrreldavat edu. 1916. aastal ilmunud romaan ,,Mäeküla piimamees" on nimetatud Vilde loomingu tipuks. Selles on kirjanik tagasi pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues häälestuses. 1917. aastal, naasnud kodumaale, asus Vilde tegutsema ajakirjanikuna, teater ,,Estonia" dramaturgina, seejärel juba Eesti Vabariigi diplomaadina (pressiesindajana Kopenhaagenis ja Saksamaal). Alates 1921. aastast pidi mees ravima oma halba tervist külastades erinevaid välismaa kuurorte. Samal ajal kirjutas ta ka mõned meisterlikud novellid, kuid enamasti tegeles siiski vanade kirjutiste redigeerimisega. Ta nimetati Tartu ülikooli poolt audoktoriks. Tema kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 kokku kolmekümne viies köites. Oma viimaste köidete ilmumist Vilde kahjuks enam ise ei näinud, sest Eduard Vilde suri 26
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust
lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W. A. Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H
Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood" jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E
anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Katariina rajas hiilgava õukonna, mida imetleti ka väljaspool Venemaad. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui
Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus: saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja 4 sellid. Ateljees valmis sellisel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pintslitõmbe tegi. Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hispaania õukonnast. Rubens töötas ka diplomaadina. Peter Paul Rubens suri 1640. aastal Antverpenis. 5 Rubensi kolme olulisema teose analüüs Rubensi kolm olulisemat teost on ,,Leukippose tütarde röövimine," ,,Kolm graatsiat," ja ,,Kristuse ristilt mahavõtmine" ,,Leukippose tütarde röövimine" (1618) See maal illustreerib legendi Argose kuninga Leukippose kahest tütrest, kelle Kastor ja Polluks röövivad. Siis, kui hobusetaltsutaja Kastor
Haridussüsteemi edenemine Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitika Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola
teenistusse, jätkates samal ajal juuraõpinguid ja rahuldades oma huvi füüsika, eriti liikumise vastu. Tema tööülesanded paruni juures vaheldusid; ta oli sekretär, raamatukoguhoidja ja isegi poliitiline emissar. 3 Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kuurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisioonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja aastane viibimine prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaliste õpingute kulminatsiooniks.4 Kuigi ta oli võluv, kombekas ning hea huumori ja kujutlusvõimega, ei abiellunud ta kunagi. Siiski oli tal palju sõpru ja austajaid üle kogu Euroopa. Leibnizi elu lõpustaadium algas 1676, kui ta võttis vastu raamatukoguhoidja ja nõuniku koha Braunschweigi hertsogi juures Hannoveris. Ehki ta jätkas reisimist, jäi
Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha. b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo, kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid. c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas ära kasutada kohalike rahvaste omavahelisi vastuolusid ning suutis värvata piisavalt ristisõdijaid: 1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa). 1202 asutati ristisõja läbiviimiseks Mõõgavendade ordu ("Kristuse Sõjateenistuse Vennad"), mis esialgu oli
õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi maast lahus. Aadlikud vabastati ka kõigist maksudest, riigimaksude kogumine talupoegadelt jäi aadlike-mõisnike pädevusse. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule (kloostritele ja peapiiskoppidele) kuulunud pärisorjad (910 866 meeshinge) ja maavaldused läksid riigi omandusse, Majanduskolleegiumi valdusse.Riigitalupoegade pearahamaks laekus riigikassass e, kus eraldati vara kiriku ja kirikuasutuste (Pühim Valitsev Sinod jt.) ülalpidamiseks. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena
24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!!25) Saksa aadlikud, Taani ja Rootsi kuningriigid, kes soovisid vallutades laiendada oma piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast
olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola
tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise vastu.1773 a. alustasid Uurali e. Jaiki Kaskad ülestõusu.Kaskad kasutasid ära legendi tsar Peeter III imepärasest pääsemisest.Ennast tsaariks kuulutanud Doni Kaskas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale,et Peetr III kukutati seepärast ,et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidas ta rahva
Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 4. Humanism seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas erines see keskaegsest maailmavaatest. maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. 5. Kes olid ja mida tegid Machiavelli oli bülüfilosoofia alusepanija ja tegutses ka diplomaadina, itaalia kirjakeele arendaja Gutenberg saksa trükimeister kes leiutas kirjamärkide lehekülje ladumise viisi Rotterdami Erasmus humanistlik õpetlane, pani aluse piibli kriitikale Thomas More inglise humanist, kes kirjutas teose "Utoopia" Mikolaj Kopernik õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile Giordano Bruno õpetlane, kes väitis et päikesesüsteem pole ainus meie universiumis
isa surm, mida on põgusalt kirjeldatud viimastel lehekülgedel. Sõna "varjuteater" juba iseenesest sümboliseerib varjatust, mängimist, tagaplaani (varjujääva) tähtsust. Ma küll ei tea, mis moraali Luik oma loos taotleb, kuid ma arvan, et ta soovib näidata, et kogu elu on teater, teater millegi katmiseks, mõne tõsiasja peitmiseks. Kasvõi ilus naeratus ja väline edu, mis pidid katma Eesti vaesust (mõtlen Viivi Luige ja Jaak Jõerüüdi abielu, Jõerüüt töötas diplomaadina, seepärast oli võimalik Luigel nii palju reisida ja erinevates linnades elada). Igal juhul huvitav lugu. Pani mõtlema. Stiililt on see üpriski kerge, tegelikult sisult ka. Soovitan lugeda, sest tekst on kaasahaarav, ei veni ega kirjelda midagi liiga pikalt. Raamatust võib leida väga väärtuslikke mõtteteri, näiteks: "Mis see vanakurat muud on kui argipäevaelu".
· ta oli ,,töönarkomaan" läks magama õhtul kell 10, tõusis üles öösel kell 2, töötas kuni 5 ning tõusis üles kell 7 hommikul. 4. Viini kongress: mida otsustati, miks jäi seal loodud rahvusvaheliste suhte süsteem püsima peaaegu 100 aastaks? Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata
Muidusööja ehk parasiidi kuju, kes saab kõhutäie rikaste tuttavate laualt ning on valmis ükskõik milleks ja millisteks teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. „Mandragora“ on pilt ühiskonnast. Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. „Mandragora“ märgib teistsuguse ajastu algust, mil on „masside mässud“ ja eksisteerivad „omadusteta mehed“. Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte
Muidusööja ehk parasiidi kuju, kes saab kõhutäie rikaste tuttavate laualt ning on valmis ükskõik milleks ja millisteks teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. ,,Mandragora" on pilt ühiskonnast. Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. ,,Mandragora" märgib teistsuguse ajastu algust, mil on ,,masside mässud" ja eksisteerivad ,,omadusteta mehed". Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte
Garavaggio eesmärgiks ei ole suursugune ja täiuslik kompositsioon, inimeste poosid on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Kõikide figuuride liitmisel on eriline osa valgusel, mis langeb ülevalt. Valgusvihk on tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga (n.n.lakaluugivalgus). 17. sajandi baroki üks kuulsamaid ja tüüpilisemaid esindajaid on PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Ta on silmapaistvalt haritud ja reisis diplomaadina mitmel maal. Tohutu tellimuste hulk ja kuulsus sundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suurte teoste puhul on ta ise teinud ainult kavandi ja viimistluse. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevast fantaasiat, lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes kogu pildipinna. N: "Mercurius ja Argus", "Susanne Fourmenti portree", "Madonna lillepärja keskel", "Rahu ja sõda". 17
Ometi polnud Hiinas veel alanud sõdivate riikide ajastu. Isa suri, kui ta oli vaid kolmeaastane ja üles kasvatas ta ema. Konfutsius ise tunnistab, et „mu noorus oli vaevarikas, seepärast oskan paljut“. Hilisema konfutsianistliku filosoofi, Menciuse sõnutusi teenis ta üksvahe kui „ladude eest vastutav alamametnik“, siis jälle, et „tema hooleks olid lambad ja kariloomad“. Kui ta sai 27-aastaseks, võis ta olla Lu õukonna teenistuses. Hiljem võis ta tegutseda diplomaadina Wei õukonna juures. Tema diplomaadikarjääri lõppes, kui ta keeldus või ei osanud anda valitsejale sõjalist nõu. Mõnedes biograafiates räägitakse, et ta kutsuti politseikomissariks Lu`s, kuid peagi loobus ta sellest ametist. Seejärel reisis ta enam kui kümme aastat teistes riikides Lu`st edelas. Tollal oli Konfutsius oma viiekümnendates eluaastates ja näib olevat elanud alalises mõrvamisohus. Lu`sse jõudis ta tagasi aastal 484 eKr ja oli õukonna juures madalama astme nõunikuks
detsentraliseerituna: jagas võimu asehaldurite kaudu ning andis linnadele piiratud omavalitsusõiguse. Eestis asutati Paldiski ja Võru. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused, nimetatavalt Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Tsensuur kõvenes eriliselt. Kaunid kunstid ei tohtinud kujutada tegelikkust, nagu eksis Aleksandr Radistsev, kelle Katariina kiirelt asumisele saatis.
Järgnevalt haris ta end mitmes valdkondades. Viieteistkümneaastaselt alustas ta Leipzigi õlikoolis filosoofia-ja juuraõpinguid. 1663.aastal jätkas neid Jenas ja 1666.aastal kaitses õigusteaduse doktori kraadi. Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kurvürst Johann Philipp von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisjonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja-aasane viibimine Prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaste õpingute kulminatsiooniks. Ta tutvus Christiaan Huygensiga, kes õpetas talle kõrgema matemaatika aluseid ning kellega tal säilisid sõbralikud suhted Huygensi surmani. Londoni-reisil 1673 kohtus Leibniz Inglismaa juhtivate loodusteadlastega ja temast sai Kuningliku Seltsi liige. Pariisis viibimise ajal konstrueeris ta arvutusmasina, mida ta esitles 1675
kaotasid lahingu ja nende kadu oli 3000 meest ja kõik suurtükid. Napoleon oli see-eest kaotanud kõigest 400 meest. Lodi lahingus tõestas end Napoleon kui hea taktikate välja mõtlejana. Minna 6000 mehega rünnakule, kellel ei ole korralikku varustust ja kaotada neist ainult 400 meest ei suuda igaüks. 1796 lahing Arcole juures. vaherahu sõlmiti 1797 aprillis ja Austria pidi loovutama Itaalia ja Belgia. Tänu sellele oli Napoleon end taas tõestanud nii hea väejuhi kui ka osava diplomaadina. Ta sai Euroopas üldtuntuks ja Prantsusmaal populaarseks. Prantsusmaa oli otsutanud vallutada Egiptuse ja Süüria. Merereis Aafrikasse ei osutunud kergeks tänu inglaste laevastikule. Kuid inglased kavaldati üle ja Napoleon randus oma armeega kalurikülas Aleksandria lähedal. Bonaparte püüdis jätta muljet, et ei ole tulnud Egiptust vallutama, kuna see oli Türgi sultani võimu all. Ta jättis mulje, et on tulnud vabastama araablasi mamelukkide võimu alt
Kross lõpetas Tartu Ülikooli 1991. aastal. Kross oli veendunud põhimõttes, et iga edukas eestlane peab oma alal tegev olema mõnda aega ka välismaal, sest nii saab Eesti rahvusvahelist olulisust suurendada. Ta õppis ka Hamburgi ülikoolis ja lõpetas 1993. aastal Londoni ülikoolis magistratuuri. Londonis olles algas ka Krossi kärjäär Eesti riigi teenistuses. Eerik-Niiles Kross oli Eesti Vabariigi esimene esindaja (asjur) tema poolt taasrajatud saatkonnas Londonis ning töötas diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis ning esinduses ÜRO juures. 1992. aastal võttis ta suursaadik Ernst Jaaksonilt üle Eesti Vabariigi esindamise USA-s ja oli Eesti Vabariigi asjur kuni Toomas H. Ilvese saabumiseni suursaadikuks 1993 aasta suvel. Aastatel 1995–2000 oli ta Eesti Julgeoleku Koordinatsioonidirektori büroo direktor. Aastatel 2003-2004 töötas Eerik-Niiles Kross Iraagis Koalitsiooni Ajutise Valitsuse
Hyacinthe Rigaud 1659-1743. Töötas kuninga õukonnas ja tegi kuninglikke paraadpoosis maalid. Keskendus käte ja näo kujutamisele 12. Peter Paul Rubens Rubens oli Põhja-Euroopa barokiajastu tooniandev kuju maalikunstis, oli Rembrandti vastand. Sündis 1577. aastal Siegenis. Rubens valib katoliikluse ja õpib mitme meistri juures ning kuna ta käib ladina koolis, saab ta klassikalise hariduse ja head teadmised keelte alal, mis on oluline tema hilisemas tegevuses diplomaadina. Reisib palju ning tutvub Genova, Veneetsia, Firenze ja Rooma maalikunstiga. Tizian ja Tintoretto jätavad temasse oma jälje. Roomas uurib Rubens antiiki, Michelangelot ja Raffaeli. Rajab ülieduka töökoja, kus tema abilisteks on Jan Brueghel vanem ja Anthonis van Dyck ning eelkõige valmistatakse teoseid Madalmaade õukonnale. Rubens maalib Antverpeni kirikutele ,,Risti püstitamise", kus
Alates 1927. aastast oli Strandman Eesti saadik Varssavis, 1929 kutsuti ta uuesti kodumaale ja talle anti ülesandeks moodustada uus valitsus. Vaatamata ülemaailmsele majanduskriisi ebasoodsatele mõjudele, suutis riigivanem Otte Strandman lahendada kerkinud probleemid edukalt, püsides riigitüüril kogunisti 19 kuud. Pärast valitsuskoalitsiooni lagunemist saavutas ta enese määramise saadikuks Pariisi, kuhu ta jäi järgmiseks kaheks aastaks. Tema positsiooni diplomaadina raskendas autoritaarse riigikorra kehtestamine Eestis--ühelt poolt pidi Strandman saadikuna olema lojaalne valitsusele, teisalt ei suutnud ta eraisikuna leppida demokraatlike vabaduste kitsendamisega. II maailmasõja puhkemisega lõppes Otto Strandmani poliitikukarjäär. Pariisist naasnud, elas ta hilissügisest 1939 oma Kadrina kodus. Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid jõudsid aga sinnagi ja veebruaris 1941 sai Otto Strandman kutse ilmuda NKVD-sse
Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Valgustusideed kirjanduses 1. Filosoofilisele proosale pani aluse Jonathan Swift. 2. Jonathan Swift töötas riigiametliku ja diplomaadina, hiljem Põhja-Iirimaal Belfasti lähedal vaimulikuna. 3. Tema peateoseks on "Gulliveri reisid", mis ilmus aastal 1726. Eesti keeles ilmus esmakordselt see teos 1951. aastal. 4. Selles teoses esitab Swift kriitilisi üldistusi nii tänapäeva kui tuleviku ühiskonna suhtes. Kolm märksõna, mis seda teost iseloomustavad on allegoorilisus, sümbolistlik, utopistlik. 5. Naturalistlik grotesk on vahend pühaduste ja iidolite maapeale toomiseks ning rohkete
anti piiratud omavalitsusõigus. Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann[viide?] keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja
lk 136 5 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 6 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 248 Wurmser kapituleerus koos 20 000 sõduriga 1797. aasta 2. veebruaril. Sellega oli praktiliselt sõjad Itaalias lõppenud ja Austria palus rahu. Leobeni vaherahu sõlmiti 1797 aprillis ja Austria pidi loovutama Itaalia ja Belgia. Tänu sellele oli Napoleon end taas tõestanud nii hea väejuhi kui ka osava diplomaadina. Ta sai Euroopas üldtuntuks ja Prantsusmaal populaarseks. Enam ei kahelnud keegi tema geniaalsuses. Usun ka ise siinkohal, et Napoleon oli geenius, kuna võitis juba nii noorelt nii palju lahinguid ja väikeste kaotustega. Naasedes taas Pariisi oli Direktooriumil Napoleonile varuks juba uus sõjakäik. Prantsusmaa oli otsutanud vallutada Egiptuse ja Süüria. See tegi Bonapartele palju rõõmu, kuna ta oli tahtnud juba Itaalia sõjakäigu ajal minna Aafrika riike vallutama
keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keele ( mille kohta oli ka ise rohkesti materjali kogunud diplomaadiaastate jooksul)
Prantsusmaa on Euroopa maa, mis renessansskunsti esimesena vastu võttis. Esimesi märke renessansist võib näha juba XIV sajandil. John II Hea (1319-1364) on internatsionaalse stiili isa Prantsusmaal, olles selle algatajate Charles V, Anjou Louis’, Berry Johni ja Burgundia Philip Julge isa. (Snyder 1985: 42) Charles V Tark (1337-1380) päris 1364. aastal trooni väsinud monarhias, kuid juba 16 aastaga suutis Charles tõestada end suurepärase valitsejana, kavala ja efektiivse diplomaadina, kes suutis üles ehitada Louis IX aegadele sarnase särava Prantsusmaa. Samasuguse kirega suhtus Charles ka kunsti, saades kuulsaks kunstiedendajaks ja asjatundjaks. (Snyder 1985: 42). Charles V üks varasemaid projekte oli laiendada Louvre’i palee ruume, mis olid ehitatud sinna Philippe Auguste’i poolt 2 sajandit varem. Charles’i arhitektiks oli Raymond du Temple, kes lisas Louvre’i põhja- ja läänetiiba 4 korrust tubasid. (Snyder 1985: 43).
1906. aastal avati uus ja uhke Vanemuine (hävis I maailmasõjas, 1960 avati uus hoone, vana ei taastatud), millega algas elukutseline teater. Maja projekteeris soomlane Armas Lindgren. Teatri esimene juht ja lavastaja oli Karl Menning (1874- 1941), kes teatritegemise õppimiseks müüs oma maja maha. Lavastas palju Kitzbergi ning tegi näidendeid vahel ise ümber. Tõi Eestisse realismi. Rahvas aga soovis üldiselt komöödiaid. Menning pettus ja töötas pikka aega diplomaadina. Vanemuise põhiline dramaturg oli August Kitzberg (1855-1927) Estonia muutus kutseliseks teatriks samuti 1906. aastal, maja valmis 1913, arhitektiks samuti Lindgren koos esimese tunnustatud Soome naisarhitekti Wivi Lönniga. 6 Estonias puudus selline juhtfiguur nagu Vanemuises, aga siin olid jällegi karismaatilised näitlejad: Paul Pinna (1884-1949) (ka lavastaja) ning Theodor Altermann (1885-1915)
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks
ASEAN oli Indoneesia alustala välispoliitikaks, nüüd on ta üks osa sellest. Joko Widodo- president aastast 2014: Investeeringud tervisesse, haridusse, turismi ja infrastruktuuri. Fokuseerib põhilisele poliitikale- natsionalism ja rahvusvahelised trendid. Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 aastat.
Eestist, minnes kõigepealt Peterburi, seejärel Helsingisse ja Stockholmi. Eestisse naases ta alles 1912.aastal. 1906. aasta suvel Helsingis olles andis Vilde koos Tuglasega välja poliitilist pilkeajalehte ,,Kaak" (seda ilmus kokku kolm numbrit). 1911. aastal käis Vilde ära Ameerikas ja peale seda asus ta elama Kopenhagenisse ning hakkas kirjutama näidendeid. 1917. aastal naases Vilde Eestisse ja hakkas tööle teater ,,Estonia" dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Vilde on maetud Metsakalmistule. Looming Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. Tema loomingu võib jagada kolme perioodi.
,,Inimese vari" tegelased: ema Maret, sõdur, poeg, mõrvar. Eduard Vilde 1865-1933 Sündis Virumaal. Hiljem elas ta Karjakülas. Ta sai alghariduse kodus ning edasi õppis Tallinnas Saksa koolis. Eesti keeles kirjutama õppis omal käel. Süvenes rahvuslus ja kiindus teatrisse. Temast sai sotsiaaldemokraat ning selle tõttu pidi ka maapakku minema. Tegutses ajakirjanikuna, ,,Estonia" dramaturgina, EV diplomaadina. Tartu ülikooli audoktor, maeti esimesena Metsakalmistule. Nooruses kirjutas kriminaalseid-romantilisi jutustusi ja humoristlike lühijutte. Tema kuulsamad teosed on nö sarjast ajalooline triloogia, ,,Mäeküla piimamees", ,,Külmale maale" jne ,,Külmale maale" probleemid: vaestega käituti halvasti, nälg, alkoholism, kuritegude kasv, alavääristamine/mõnitamine, vaesus, tööpuudus. Peategelane on Jaan, teised: Virgu-Anni, Kohi- Kaarel, Kõverkaela-Juku, Hans, Jaani ema, Anni isa.
- Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keele ( mille kohta oli ka ise rohkesti materjali kogunud diplomaadiaastate jooksul)
annaabi.ee 
