Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kontsert Kadrioru lossis (0)

1 Hindamata
Punktid
Kontsert Kadrioru lossis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliise Kõre Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus

Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus 28.märts 2016 toimus Kadrioru lossis Ülestõusmispühade kontsert „Saladusliku öö vaikuses“. Olen ammu tahtnud Kadrioru lossi minna, kahjuks ei ole siiani jõudnud. Tegu oli väga ilusa ehitise ja peasaaliga, on ju lossi rajaja Vene tsaar Peeter I , kes nimetas lossi Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist.

Muusika
thumbnail
2
doc

Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekanded

2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand ­ Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand ­ Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed. Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist. Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel oli väga ilus kõla ja oli tunda, et solist on proffesionaalne. Hääl ei olnud kahisev ega kähe vaid väga täpne ja terav. Samuti oli kiirete mustlaslaulude puhul diktsioon väga hea, enamasti olid laulud fortes.

Muusika
thumbnail
4
doc

Kontserdiarvustus

PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja ­Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi

Muusika
thumbnail
1
docx

Kontserdiretensioon

Mängis oma instrumenti ülima austuse ja õrnusega nagu kartes, et võiks vastasel juhul klaverit kuidagi kahjustada. Tema mängimisviis oli siiski väga meisterlik ja kandev ning siduv.Kirss vahukooretordi otsas olid hetked, kus lauljanna luges ettekandmisele tuleva laulu sõnade eesti keelse tõlke rahulikul ja ilusal häälel ette. Eriti meeldis mulle legend ja laul Loreleist, millega olen ma ka varemalt kokkupuutunud. Esitatud palad olid mitmekülgsed, ning kontsert hakkas hooga, võttis vahel tuure maha, siis jällegi muutus ärksamaks kuni lõpuks vaibus vaikusesse Ester Mäe paladega muinasjuttudest, mis sarnanesid paljuski unelauludega, sobides kokku akende taga uinuva päikesega.

Muusikaajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................

Muusika ajalugu
thumbnail
4
docx

Wolfgang Amadeus Mozarti ’’Kuldse klassika’’ sümfooniad

Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, millest nelja viimast on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi. EMTA SO esitavad igal kevadel uudisloominguid Tallinna Metodisti kirikus, mis on saanud juba traditsiooniks. Äärmiselt hea on ka see, et noorte seas muutuvad orkestrid populaarsemaks, mis ongi just nimelt neile suunatud ja kus ühiselt musitseerivad EMTA eri osakondade tudengid. EMTA dirigent Arvo Volmer alustas oma karjääriga 1980

Muusika
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

andis publik 18. sajandi lõpul mitteprogrammilistele teostele, näiteks Haydn'i sümfooniatele, tihti programmilisusele viitavaid nimetusi. Et muusika süvitsi mõistmisest oldi huvitatud, hakkasid kaduma segakavad: kui enne 19. sajandi keskpaika tükeldati suurvormid osadeks ning vahepeal 5 olid ansamblid ning aariad, siis nüüd hakati sümfooniasse suhtuma kui tervikteosesse. 19. sajandi keskpaiku kujunes välja tüüpkava: avamäng, kontsert, sümfoonia. Teine oluline mõiste oli poeetiline muusika: see on seotud romantilise ideega, et kunst võib tõusta metafüüsilisele tasandile (metafüüsika ­ filosoofia osa, mis püüab seletada kogu olemise põhialuseid ja reaalse kogemuse piire ületavaid probleeme nagu jumal, hing, tahtevabadus). Romantik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann väitis: "Sõna ja heli saladus on üks ja sama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab seda. (See ei tähenda, et teos peaks olema programmiline.)

Muusika ajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

2)1630-1680 keskmine periood ,piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine 3)1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast- olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades. 3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion(Schütz, Händel, Bach) Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach) Oratoorium ­on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile b)kontsertliku esitlusega Passioon- Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach

Muusika



Lisainfo

Kadrioru lossis toimunud kontserdi retsensioon

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun