Stefan Batory ja Tartu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Liivisõda

1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2  SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade

Ajalugu

8

doc

Liivisõda

1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga. Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna Tartu Piiskopkond olla ammustest aegadest Vene võimu alune maa siis tasugu piiskop nüüd tribuuti kogu selle aja eest. Ja aega selle nõudmise täitmiseks anti kolm aastat. 1557 aastal peeti läbirääkimisi jälle - nüüd nõustus Vene tsaar tribuuti veidi alandama

Ajalugu

14

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale.

Ajalugu

2

docx

Millist rolli omasid eestlased Liivi sõjas?

1558-1583, kus lõpuks Eesti jaotus mitme välisriigi vahel ära. Põhja-Euroopas Läänemere regioonis kerkisid esile 4 suurriiki: Venemaa, Poola- Leedu, Rootsi ning Taani. Nende 4 riigi vahele jäi väike ning nõrk Vana-Liivimaa, mis oli feodaalselt killunenud. Need 4 suurriiki võitlesidki Vana-Liivimaa pärast. 1558. aastal kõige esimesena soovis Vana-Liivimaad endale Venemaa, kes kasutas kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa

Ajalugu

3

rtf

Liivi sõda

puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav

Ajalugu

5

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei.

Ajalugu

4

doc

Liivi sõda

von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale.

Ajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

Lepingute vahel toimusid vaheläbirääkimised, ähvardamised. 1531. a sõlmitakse järjekordne relvarahu 20’ks aastaks. 1550. aastal olukord muutub ärevaks, sest Tsaar pole huvitatud lepingu pikendamisest. Toimuvad läbirääkimised ja pikendatakse aastaks. Aastal 1551, Ivan IV ähvardas sõjaga esimest korda Liivimaad. Liivimaa soovib 1554. a maapäevadel, et Liivimaa sõlmib rahu 30’ks aastaks. Tingimused rahulepinguks: Tsaar leiab, et Tartu piiskopkond peab maksma Tsaarile teatud maksu ehk Tartu maksu. Liivimaalased ei tohi enam takistada suhtlust Lääne- Euroopaga. Ei tohtitud teha takistusi kaupadel (Relvastuse liikumine). Ivan IV arvates 13. saj kui tulid sakslased siis ta eelkäijad lubasid elada Liivimaal, kuid pidid maksu maksma Moskvale ning maksu tuleb taastada. Liivimaalastel oli suur hirm 1554. aastal, teel Moskvasse nähti vene sõjaväelasi liikumas Lääne poole ning neid hakatakse seostama ohuga.

Eesti varauusaeg

Meedia

Kommentaarid (0)