Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekanded (0)

Muusikaretsensioon
Annaliisa Pillak ( metsosopran ), Jaanika Rand - Sirp (klaver)
Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand- Sirbi ettekandeid F. Liszt , J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist.
Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele , õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel.
Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi ”La clemenza di Tito” kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis ”Estonia” Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis ”La Cenerentola” II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis ”Wallenberg”, Maddalena rollis G.Verdi ooperis ”Rigoletto” ja teatris ”Vanemuine” Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis ”Hoffmanni lood” jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G. Mahler , E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J. Sibelius , T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal , Naily Saripova , Kadri-Ann Sumera jt).
Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina , muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper ”Estonia” orkester - dir. J. Alperten , ”XX saj. Orkester”-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir.N. Aleksejev ). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008.
Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof . Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. Rand–Sirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots . Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand – Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand – Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand – Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.
Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed . Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist . Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel oli väga ilus kõla ja oli tunda, et solist on proffesionaalne. Hääl ei olnud kahisev ega kähe vaid väga täpne ja terav . Samuti oli kiirete mustlaslaulude puhul diktsioon väga hea, enamasti olid laulud fortes.
Brahmsi tempokatele lauludele järgnesid 4 F. Liszt rahulikku ja väga ilusa meloodiaga aariat. Eriti hästi tuli laulu olemus ja sõnumid välja laulja näoilmetest ja liigutustest nt Die Lorelai puhul. Kolm mustlast F.Lizati repertuaarist oli raskem klaveripala aga pianist sai sellega väga hästi hakkama.
Põhjamaade autorite laulud olid tunduvalt rahulikumad ja mitte nii keerulise dünaamikaga. Nendest lauludest lausa kiirgas välja põhjamaalikku kargust ja külmust.
E.Mägi eesti keelsed laulud olid väga sobivad kontserti lõpu ossa, kuna need laulud olid ülessehitatud regilaulude peale ja neis oli rahvuslikku alatooni.
Mõlemad esinejad andsid endast sada protsenti, samuti isegi nii väiksele auditoorimile esitades ei jätnud nad midagi juhuse hooleks.
Minu jaoks oli kontsert väha hästi õnnestunud, kuna ma pole varem käinud nii väikse auditooriumiga kontsertil. Oli tore ka uhkete laulude saateks imetleda nikerdustega saali ja seda õhkkonda kaunistas veelgi ilusad E.Mägi meloodiad. Publikum koosnes suures osas vanematest inimestest, siiski oleksin soovitanud kindlalt kõikidel käia kuulamas Kadriorus nii suurepärast kontserdit kui oli see. Minu lemmikute hulke sellelt kontsertilt kuulusid J.Brahmsi ja E.Mägi teosed loodan neid meloodiajaid mujaltgi endale kõrvu püüda.