Kontserdiretensioon (0)

Muusika Retsensioon
Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand - Sirp . Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti , Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele , õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel.
Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi ”La clemenza di Tito ” kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis ”La Cenerentola”, II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis ”Wallenberg”, Maddalena rollis G.Verdi ooperis ” Rigoletto ” ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis ”Hoffmanni lood”. Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki „Hansuke ja Greteke“), Dorabella (W. A. Mozarti „Cosi fan tutte “), Cherubino (W. A. Mozarti „Figaro pulm“), Olga (P. Tšaikovski „Jevgeni Onegin “), II daam (W. A. Mozarti „Võluflööt“), Drayade (R. Straussi „Ariadne auf Naxos“) jt.
2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart , D. Šostakovitš, P. Tšaikovski, F. Liszt, H. Berlioz , G. Mahler, E. Grieg , G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) ( Pianistid Maarja Plink , Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri -Ann Sumera jt). 
Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina , muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten , ”XX saj. Orkester”- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev ). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007. a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008.
Kontsert toimus Kadrioru lossis ja minu nägemuse järgi ei oleks saanud imelisemat kohta valida. Barokkstiilis ehitatud loss oli justkui mõnest vanast romaanist välja astunud, ning tegi meeleolu ja elamuse tuhandeid kordi erilisemaks kui ta võibolla mõnes muus kohas toimununa oleks olnud.Esinejad paiknesid akende all ja aknede taga viirastus päikeseloojang ja just lahtiläinud pungadega puud, mis aitas ümbruse sarnanemisele muinasjutuga veel eriliselt kaasa. Ettekandmisele tulid esmalt paar kirglikku mustlaselugu, siis rändajist kõnelevad lood, samuti lood armastusest, mille lõpetasid lood muinasjuttudest. Kava tundub esmapilgul kirev, ent kõik lood kandsid eneses seda ühte ja sama teadmatust ja igatsust. Palad olid küll erinevad, ent nende järgnevus üksteisele oli ometi perfektne. Laulja valitses oma häält väga osavalt ja meisterlikult. Tema hääleulatus võttis vahel imestama ja tunnustust jagama .Noodid olid teravad ja tugevad, kordagi ei tekkinud mõtet ega ohtu, et laulja hääl võiks katkeda või vähratada.Samuti sõnu hääldas ta perfektselt ja teravalt, et ükski sõnalõpp kaduma ei läinud.Annaliisa välise pisikese ja õrna olekuga käis käsikäesväga võimas hääl, mis ei jätnud kahtlusekübetki tema professionaalsusest. Samuti oli peanist ennekõike õrna ja armsa olekuga, seda isegi rohkem kui seda oli lauljanna .Kõndimise asemel hõljus ta ja klaveri mängimise asemel paitas ta klahve. Mängis oma instrumenti ülima austuse ja õrnusega nagu kartes, et võiks vastasel juhul klaverit kuidagi kahjustada. Tema mängimisviis oli siiski väga meisterlik ja kandev ning siduv.Kirss vahukooretordi otsas olid hetked, kus lauljanna luges ettekandmisele tuleva laulu sõnade eesti keelse tõlke rahulikul ja ilusal häälel ette. Eriti meeldis mulle legend ja laul Loreleist, millega olen ma ka varemalt kokkupuutunud.
Esitatud palad olid mitmekülgsed, ning kontsert hakkas hooga, võttis vahel tuure maha, siis jällegi muutus ärksamaks kuni lõpuks vaibus vaikusesse Ester Mäe paladega muinasjuttudest, mis sarnanesid paljuski unelauludega, sobides kokku akende taga uinuva päikesega.