Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peeter Oja „Kui loll võib inimene olla“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Retsensioon
„Kui loll võib inimene olla“
Kuressaare Kultuurikeskuses toimus 9.oktoobril kell 19.00 Peeter Oja stend-up etendus „Kui loll võib inimene olla“. Näitemäng rääkis tavalistest elulistest olukordadest, mis tõestavad, kui rumalalt mõnikord käitume. Oja pidi laval edasi andma kümneid erinevaid emotsioone ning situatsioone, kuigi ta oli seal üksi.
2014. aasta kevadel läks Peeter Oja 40-ks päevaks kõrbesse paastuma ja Ülimat Tõde otsima . See oli ränk teekond … Kuid, kui ta meie maailma tagasi jõudis, olid tema esimesed sõnad jalustrabavalt sügavad: „Mida aeg edasi, seda rohkem ma imestan, kui loll võib inimene olla.“ Näitleja oli laval vaid üksinda ning kogu tema liikumine seisnes vaid mõnest edasi-tagasi sammust, istumisest või püsti tõusmisest ning paarist käeviipest. See on imetlusväärne, kuidas ta selle kõik nii koomiliseks suutis muuta. Samal ajal suutis ta naljatledes tähelepanu juhtida olulistele probleemidele. Oli ilmselge, et iga väiksemgi samm laval oli kindla põhjusega ning käeviiped olid malliga välja mõõdetud, sest need olid täpselt õigel ajal õiges kohas.
Läksin etendustele teatavate eelarvamustega. Olin palju head selle kohta kuulnud ning seetõttu olid ootused samuti kõrged. Ma ei pidanud pettuma. Veel oli mul oma kujutluspilt Peeter Ojast. Minu jaoks on ta siiani olnud mitte eriti tõsiseltvõetav mullipuhuja teleekraanilt, kuid selle etendusega ta suutis seda arvamus kardinaalselt muuta. Peeter Ojast sai minu jaoks Härra Oja. Ta jättis laval ääretult sümpaatse ning inimliku mulje. Inimliku selles mõttes, et ta oli justkui üks meie, publiku , seast. Mees oleks võinud tal lasunud tähelepanu palju rohkem ära kasutada ning end maksma panna, kuid ta ei teinud seda. Üleoleva inimese asemel seadis ta ennast rahvaga ühele pulgale ning suhtles kui võrdne võrdsega. Arvan, et see oli mõeldud pigem sarkastilise kommentaarina, kuid sellegipoolest mõjus see hästi, kui ühel inimesel publiku seast telefon helises ning Oja selle peale ütles: „ Räägi rahulikult ära, me ootame. Tervita kindlasti!“ See oleks justkui olnud osa etendusest. Tahan kindlasti ära mainida, et Peeter Ojal on suurepärane diktsioon, mis jällegi oli minu jaoks mõnevõrra üllatus . Ma küll olen teda ka enne laval näinud, kuid selles tükis suutis ta oma käriseva hääle eriti hästi mängima panna.
Kui mees lavale astus, siis esimesena jäi mulle silma tema eriti stiilne välimus. Uskumatu kui palju võib sellise pealtnäha ebaolulise nõksuga, nagu riietus, täppi panemine juurde anda. Mustad teksapüksid, must t-särk ning selle peal kärtspunane pintsak ja kõige tipuks veel ka punane king. Justnimelt king, sest ühes jalas kandis Oja musta plastmassist toestust. Minu esimene küsimus oli kohe, et huvitav, kas tal ka teine king kaasas oli? Ma ei usu… Näitleja silmapaistva välimuse tõi veel rohkem esile praktiliselt tühi lava, millel olid vaid tool ja laud ning sellel omakorda veepudel. Olen positiivselt üllatunud, kui hästi võivad mängida nii vähesed asjad. Ilmselt tuleneb see suures osas näitlejameisterlikkusest.
Ükskõik, millise nurga alt ma etendusele läheneda üritan, siis ikka jõuan arusaamale, et tegu on väga hea asjaga. Ainukene nüanss, mis mind häiris oli publiku lakkamatu naer. Selle vastu ei saanud ka midagi teha. Mõni lause läks mul ka kaduma ilmselt just seetõttu, et rahvas naeris nii valjusti.
Peeter Oja kasutas oma juttude vürtsitamiseks palju vahvaid võrdlusi. Juttu oli erinevates absurdsetest keeldudest ning ta tõi välja ropendamise ära keelamise Venemaal. „Ropendamise keelamine Venemaal on sama hea kui jooksmise keelamine Keenias!“ Karm, aga tõsi. Sellest arenes välja ka “äriplaan“, nimelt korraldatakse Eesti ropendamislaagrid. Venemaalt tuuakse bussidega inimesed siia ja siis nad saavad nädal aega järjest ropendada.
Veidi üle vindi keeratud mõtete ning üldistustega suutis Peeter Oja tähelepani juhtida lauslollustele, mis inimkonnas aset leiavad. Talle tuleks teha selle eest üks sügav kummardus, et ta kõigesse nii positiivselt suhtuda suutis.
Peeter Oja-Kui loll võib inimene olla #1 Peeter Oja-Kui loll võib inimene olla #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KkertuL Õppematerjali autor
„Kui loll võib inimene olla“

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa

Kirjandus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

juhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning klassiruumis võib see raamat anda teile jõudu jätkamiseks. See on tulvil praktilisi nõuandeid soovitusi Leedsi Ülikooli kolleegiumi eluaegne auliige ja anekdootlike lugusid, mis põhinevad tõsielulistel olukordadel. Seda raamatud peaksid lugema kõik ning Melbourne’i Ülikooli haridusinstituudi õppivad ja äsja kvalifitseeritud õpetajad, nagu ka kogenud õpetajad.“ kolleegiumi auliige. SAGE on kirjastanud mit-

Psühholoogia
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

materjali, mille jäädvustamiseks oli, arvestades informantide kõrget vanust, viimane võimalus. Käesoleva töö tulemina selgusid ka esmajärjekorras täiendavat süvenemist vajavad olulisemad suunad. Põhjalikumat uurimist vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945, samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjus sündinud “külajätsi” sisuline olemus, võimalikud erivormid ja leviku ulatus. Huvitavaks teemaks tõotab kuju- neda küsimus, kas džässmuusika mõjutusi võib leida meie süvamuusikaloomes. Käsitlemist vääriks ka kõikide sõja tõttu kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatus. Märksõnad: džäss, džässorkestrid, džäss ja tantsumuusika, džäss ja kontsertmuusika. 5 DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I. Tiit Lauk 2008. Estonian Jazz 1918–1940 and under the Conditions of Soviet Power. “Jazz hinter dem Eisernen Vorhang”/ “Jazz behind the Iron Curtain”

Muusika ajalugu
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

" Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun