Essee Dan Yashinsky loengu põhjal (0)

Essee Dan Yashinsky loengu põhjal
Käisime viiendal novembril Tiigi seltsimajas kuulamas Dan Yashinsky loengut. Alguses kui Tiigi seltsimajja jõudsin vaatasin, et issand jumal. Siin on ainult vanemad inimesed, kindlasti on siin väga igav. Õnneks oli hoopis vastupidi. Kahjuks pidin varem ära minema ja ei saanud täiesti lõpuni olla, kuigi oleksin väga tahtnud, sest sel hetkel kui lahkusin oli loeng minu jaoks juba väga väga huvitav.
Alguses kui Dan rääkima hakkas sain kohe aru, et ta on väga hea jutustaja . Teda kohe tahtsid kuulata. See on minu jaoks anne. Ta suutis panna sind kuulama isegi kui sa seda teha ei tahtnud. Ta jutustas nii põnevalt ja kaasas publiku . Tema hääl oli selge ja tugev, diktsioon super . Usun, et isegi need inimesed, kes inglise keelt ei oska said temast väga hästi aru. Usun, et ta rääkis ka natuke lihtsamate sõnadega kui tavaliselt, kuna oleme eestlased ja paljud ütlesidki, et ei oska inglise keelt. Mina isiklikult isegi ei kuulnud seda tõlki, kuna kogu mu tähelepanu oli Danil.
Lood, mida Dan rääkis olid nii elupõhised. Ta suutis muinasjutu sisse ära peita elutarkuseid. Igas loos oli mingi selline tegelane, kelle tegudest sai õppida või kelles iseennast ära tundsid. Mulle meeldis väga, et ta rääkis lugusid oma kultuurist ja usust. Need olid veel eriti põnevad. Oli lahe kuulda mingi teise usu vanu lugusid, mida nemad oma lastele räägivad ja kuidas nemad oma lastele asju seletavad.
Mulle meeldis ka väga see, et ta ei kartnud öelda, et on Juut ja ta seletas meile väga lahedalt ära oma päritolu. Oli kohe näha, et ta on uhke oma rahva üle ja enda üle. Kui sa ise tunned ennast enda nahas hästi ja oled enesekindel , siis on ka teistel sind hea vaadata.
Eriti lahe oli see, et Dan tahtis ka kuulajate jutte kuulata. Ta andis teema, millega seoses jutt võiks olla, selleks oli „võõrad“ ja siis palus meil jutte välja mõelda meie oma elust. See on üks märk, et Dan on väga hea inimestega suhtleja ja kui aus olla, siis väga hea meelelahutaja . Aga ilmselt tema töö ongi tegelikult meelelahutamine, kuid mitte tavaline. Ka see loeng oli minu arvates meelelahutus aga teistsugune, mitte mingi kontsert jne. See oli õpetlik meelelahutus.
Mida ma temalt õppisin? Ma õppisin seda, et alati saab oma eluga siduda igasugu lugusid, alati saab tuua näiteid oma elust. Kui sa tunned ennast inimeste eest vabalt ja hästi, siis tunneb nii ka publik . Kõike saab harjutada ja muidugi peab hästi palju õppima ja teisi kuulama. Miks teisi kuulama? Selleks, et saaks erinevaid lugusid, mida rääkida erinevatele inimestele, et tutvustada neile ühte või teist. Õppisin ka seda, et kõik kes me tegeleme klientidega, me oleme meelelahutajad. Ka meie giidid, me lahutame oma grupi meelt, aga samas ka harime neid.
Sellised on minu mõtted ja muljed sellelt loengult. Nagu eelnevalt mainitud pidin varem ära minema, millest on väga kahju. Olen täiesti kindel, et mul jäi nii palju kuulmata ja vaatamata.