Milleks meile sõna? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Nimetu

kül, ni, kule, vata, omik. Vahel on sõnadest kadunud ka üksikvokaalid, nii et näib, nagu oleks telefoni omanik tellinud sidefirmalt kaashäälikupaketi, nt trt ´Tartu´, tln ´ Tallinn´, krt! ´ kurat!´, rmtk ´raamatukogu´, kindl´kindel´. Häälikuühendeid, mida annab märkida ühe tähega, nii ka märgistatakse, nt rafa ´rahva´ , wafa ´vahva´, märxa ´märksa´, tulex ´tuleks´, näidataxe ´näidatakse´; sõna alguse h kipub kaduma , nt omme, elistama. Puuduvad või raskesti kättesaadavad täppide ja katustega tähed asendatakse , nt 2kki lykkan tartu-s6idu reedele, v2gev zhest. Aaviku keeleuuenduse pooldajad on SMSi tulekuga saanud võimaluse oma registrid valla päästa. I-mitmuse, i-ülivõrde, lühikese sisseütleva, infinitiivide ja kesksõnade kasutamine on lühisõnumites omal kohal, seda ka juhul, kui kirjakeele norm näeb ette teisiti, nt keni,

Eesti keel

12

doc

Keeleteaduse alused

vokaal ­ täishääik, heliline (aeiouõäöü ) diftong ­ koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist (ae,ou,ei, oa jne) Vokaale lahutada teineteisest ei saa, kuna dif hääldamisel keel pidevalt liigub. Foneetiline transkriptsioon - Häälikute täpset kvaliteeti ja pikkust kajastavat kirjaviisi nimetatakse. Seda on vaja, et keeli uurida, et hääldusi üles tähendada. Allofoon ­ sama foneemi erivariant (keelelise iseärasuse tõttu. Nt kinnisem e sarnaneb i'le) 5. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna - Keel on märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks. Keelelise väljenduse aluseks on häälikud. Häälikuid on tohutult palju.Aga häälikud, mida inimene suudab oma kõneelunditega kuuldavale tuua ei ole veel keelesüsteemi üksused ( keelesüsteemi mõte ongi panna nendest tähenduseta häälikutest kokku tähendusega üksused) Foneem ongi keelesüsteemi väikseim üksus, millel on ühelt poolt olemas vorm (hääliku märk) ja teisalt

Eesti keel

20

doc

Keel ja Kõne

Näiteks töömesilane suudab oma tantsuga teatud kaaslastele, millises suunas ja kui kaugel on rikkalikud nekrativarud. Kuigi inimkeelel ja loomade märgisüsteemidel on sarnaseid jooni, erineb inimkeel oluliselt loomade omavahelise suhtlemise vahenditest. Keel on kokkuleppelise tähendusega märkide süsteem, mis võimaldab meil edasi anda väga mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut

Psühholoogia

4

docx

Keel ja kõne

kannavad mingit tähendust. Sõnad koosnevad morfeemidest. Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõne üksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest. 6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine ­ keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus ­ iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine ­ keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus ­ keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole. Reeglid ­ keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

16

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid

Keeleteadus

18

pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid

Keeleteadus

48

pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

Selliselt toimivad tekstid lugejatele usaldusväärselt, sest kogemused sõnade tähendustega on ühesugused või vähemalt sarnased. Lisaks sellele on konkreetsed sõnad näitlikud ning väljendusrikkad. (Erelt jt. 2007: 35-36) Stiililt on asjaajamiskeel neutraalne. See on oluline, et väljenduslaad oleks ühemõtteline. (Erelt jt. 2007: 22-23) Tuleb vältida sõnu või väljendeid, mis on intensiivsed, hinnangulised või väga eriala spetsiifilised, kui sõnal on ka lihtne neutraalne sõna (Kuhhi 2006: 12). Kui aga tekst tõepoolest nõuab mõne spetsiifilise sõna kasutust, siis on mõistlik see alati pisut lahti seletada. Tähtis on jälgida, et mõiste ja sõna tähendus vastaks üks ühele (Erelt jt. 2007: 23). Kulli järgi on tarbetekstis sünonüümide ehk samatähenduslike sõnade tarvitamine piiratud ning reguleeritud (Kull 2000: 12). Kui eelnev puudutas teksti sõnavara kasutust, siis sellega teksti konkreetsus ei piirne.

Eesti keele õppetaterjal

13

docx

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS

1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega ­ teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside kehahoiak käeliigutused (zestid) näoilme (miimika) hääle valitsemine riietus, soeng, ehted distantsioonid Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel.

Suhtlemisõpetus

Kommentaarid (0)