DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toim...
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid ini...
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõim...
KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õig...
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist mona...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüstee...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis...
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas...
Läänemere maad 1920.-1930. aastatel Soome ja Rootsi Rootsi · Uus olukord ja sellega kohanemine - seal kus varem seisid vastamisi Rootsi, Vene ja Saksa valdused, asusid nüüd ka Soome, Eesti, Läti Leedu ja Poola. · Uutesse riikidesse suhtuti ettevaatlikult, Rootsi hoidus ka poliitiliste suhete sõlmimisest ning tunnustas uusi riike 1921. aastal alles pärast Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. · Samas peeti uute riikide teket Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. Rootsi · Rootsi jaoks oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine...
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põh...
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
Arutlus Miks mõndades riikides kehtestati diktatuurid, kuid teistes säilis demokraatia. Ma arutlen nüüd seda, miks osades riikides 19. sajandi 1.esimesel poolel kehtestati diktatuurid, kuid osades riikides säilis demokraatia. Alustaksin kõigepealt sellest, et mis need kaks mõistet tähendavad, diktatuur ja demokraatia. Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu. Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim. Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele. Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda siis tuntuim on kindlasti Saksamaa, demokraatia kuulutati riigis välja 1919. aastal Weinmari linnas Saksa Rahvuskogu poolt välja töötatud põhiseaduse alusel. Paljudes riikides oli ennem demokraatia, kuna pärast 1. maailmasõda tõi see paljudele kodanik...
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
Arutlus teemal ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?" Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ning tagavad rahvale heaolu , aga ei läinud nii. Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võ...
Arutelu Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui hakkasid tekkima diktatuurid, arvati, et see võib päästa nende riigi. Samades paljudesse riikidesse jäi demokraatlik võim, sest arvati, et see on kõige parem riigile. Suuremad riigid kuhu tekkisid diktatuurid olid Venemaa ja Itaalia, ning sammuti Saksamaa. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus ja tasakaalustatus, ehk lühidalt rahvavõim. Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi. Nendes tin...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia k...
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitar...
Ajaloo tunni arutlus Demokraatia ja Diktatuurid euroopas 1920-1930.aastatel. Demokraatia ja Diktatuur on valitsemisvormid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali. Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning inimesed elavad infosulus ja on välismaailmast täiesti ära lõigatud. Kuigi peale I. Maailmasõda muutus Demokraatia väga populaarseks ja levis paljudes riikides, sest I. MS võitnud ,, Antant "-i riigid olid demokraatlikud. Kuid majanduskriisi tulekuga nägid inimesed, et on palju parem, kui riigi eesotsas on üks otsustav inimene ,mitte grupp inimesi, kes ei suuda leida üksmeelt ja kiirelt otsuseid vastu...
Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastail Järgneva arutluse käigus selgub demokraatia ja diktatuuride rolli 1920. -1930. aastatel, nende head ja halvad küljed ning tekkepõhjuseid. Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on võim rahva käes. Põhilised tunnused on kodanikuvabadused, kodanikuõigused ja rahva sekkumine ühiskonna tähtsamate otsuste lahendamisse. Diktatuur on aga jõulisem ja robustsem valitsemisvorm. Diktatuur jaguneb kaheks autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa. Rahvas allutati riigivõimu alla tekitades neis hirmu ning lubades neile paremat elu. 1920. 1930 aastatel hakkas Euroopas levima diktatuur. Selle põhjustas rida muutusi, mille diktaatorid kenasti ära kasutasid. Peamised probleemid olid muutused ühiskonnas, sõja tagajärjed, Versailles'i süsteemi mitte täitmine, halb seis majanduses, riig...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul asendus demokraatia diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne ...
LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes...
Diktatuurid Lääne-Euroopas DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Kalle Pärt Mis on diktatuur? • DIKTATUUR - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni. Diktatuuride tekkepõhjused I 1) Muutused ühiskonnas • Uued valijad - töölisklass ja naised, • neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõ...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus ...
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisel...
Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. Esi...
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kau...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, ...
Demokraatia levik 19. saj keskel peeti parimaks lääne ühiskonnamudelit. Dem aluseks on majanduslik progress. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole dem võimalik, et ainult heaolu ja haridus loovad eeldused dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokra...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus pea...
Miks tekkisid diktatuurid? Pärast esimest Maailmasõda kerkis esile palju demokraatlikke riike nagu näiteks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia ja Jugoslavavia. Siiski paljudes riigides eesotsas Itaalia ja Saksamaaga tekkisid diktatuurid. Miks oli neis riikides võimalik pead tõsta autokraatlikul valitsemisvormil? Kindlasti on üheks väga mõjuvaks põhjuseks majandus, kuna seda saadi enda huvidaes hästi ära kasutada. Kui riigil läks majanduslikult kehvasti, siis rahvas ootas enda nn ,,päästjat", kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima. Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale lubas taastada endise Rooma impeeriumi, kui ta võimule ligi lastakse. Sedasi suutis võimule saada ka Hitl...
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
"Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?" 1930.aastate lõpuks oli väga paljudes Euroopa riikides kehtestatud diktatuurid. Demokraatia säilis veel Inglismaal, Prantsusmaal ja veel mõnedes riikides. Kui võrrelda diktatuuri ja demokraatiat siis on need väga erinevad valitsemisviisid. Diktaatorlikus riigis on juhil piiramatu võim otsuste üle. Diktaatorit ülistatakse, riigi huvid on inimeste huvidest kõrgemaks tõstetud, tööstuse põhirõhk on sõjalisel ettevalmistumisel. Riigis on sala- ja julgeolekuorganid ning palju süütuid inimesi saadetakse vangilaagritesse. Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. Totalitaarses diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis. Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus ri...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel? Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frank...
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Kes...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industri...
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on ke...
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ...
Diktatuurid Lääne-Euroopas Tööleht õpiku Lähiajalugu I 13. peatüki juurde I Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I maailmasõja järgses Euroopas! * * * * II Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a. valimistel absoluutse häälteenamuse? 2) Millised parteid 1932. aastal veel suurendasid oma kohtade arvu 1928. aastaga võrreldes? 3) Millega seletada NSDAP populaarsuse plahvatuslikku kasvu 1932. aastal? * * IX Too...
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autorit...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda ena...
Arutlus Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Mõiste demokraatia tahendab, et riigi kõrgeim võimukandja on rahvas. Diktatuur aga on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu otsuste tegemisel. 1925. aastal kehtestati Itaalias fasistlik diktatuur mitmetel põhjustel. Näiteks oli riigil suur välisvõlg, majandusraskused, lubatust vähem maid ja liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
