Miks tekkisid diktatuurid ?
Pärast esimest Maailmasõda kerkis esile palju demokraatlikke riike
nagu näiteks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia ja Jugoslavavia. Siiski paljudes riigides eesotsas
Itaalia ja Saksamaaga tekkisid diktatuurid. Miks oli neis riikides
võimalik pead tõsta autokraatlikul valitsemisvormil?
Kindlasti on üheks väga mõjuvaks põhjuseks majandus, kuna seda
saadi enda huvidaes hästi ära kasutada. Kui riigil läks
majanduslikult kehvasti, siis rahvas ootas enda nn „päästjat“,
kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See
võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale
nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima .
Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini , kes sõjast väsinud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
goblin11
Õppematerjali autor
läbi kohustuslike ühingute ja liitudega. Valitsejat ülistatakse ja tema vastased kõrvaldatekse. Hirmutavad näidis karrikatuurid teiste maade vastu ja enda ülistamiseks. 2. Miks kerkisid pärast I ms esile demokraatlikud riigid ja mis viis demokraatia kriisini? Kuna inimesed soovisid rohkem vabadusi. Tekkisid uued riigid, kes soovisid, et rahvas oleks rahul ning seetõttu andsid palju vabadusi. Aga kriis tekkis , kuna liigselt demokraatlikud põhiseadused tekitasid killustumise, sest nt valitsusse hakasid saama ka vähemlased ja tänu sellele vahetusid valitsused tihti. Rahvas hakkas aga siis tahtma
Tänapäeval on fasistliku diktaatori hauakambrisse on jäetud kümneid tuhandeid kirju, kus palutakse Mussolini abi tervise-, armu- ja rahaasjus ja isegi jalgpallimeeskonna toetuseks. 18 4 Diktatuuride teke Pärast Teist Maailmasõda oli olukord maailmas vägagi ebastabiilne. Mitmed riigid vaevlesid majanduskriisides ja üleüldises viletsuses. See lõi kõikuma ka demokraatliku maailmavaate aluspinna. Kuid siiski miks osades riikides kujunes välja diktatuur, samas kui teistes suutis demokraatia püsima jääda? Esimeseks põhjuseks võib tuua lüüasaamise Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel(Itaalia, Saksamaa) tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist (nende
siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes. Kindlat 100% tõde iga indiviidi kohta polegi võimalik teada saada. Ka läänes viskasid sealsed vasakintellektuaalid NL-ile silma, kuid võrreldes Eesti omadega, ei seatud neid kunagi valiku ette ning seega ei saa me teada, kas nad oleksid samamoodi üle jooksnud või mitte. Sealsed põhjused, miks NSVL tundus ligitõmbav olid võõrdumine oma ühiskonnast, eriti ilmnes see pärast majanduskriise ning rasketel majanduslikel aegadel, kuna näis, et NSVL-i ei näi see tänu sotsialismile mõjutavat. Vasakintellektuaalidele on omane tarvidus „maise paradiisi“ järele ning riigi süüdistamine iseenda ebaõnnestumistes. Usuti Nõukogude müüti ning tema tulevikuvisiooni. Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust
Tööliste liitlasteks sai Tööpartei, oli naisõiguslaste liikumine. UK oli Saksamaa ja tema liitlaste vastu sõjas koos Prmaa, Venemaa ja USAga esimeses maailmasõjas. Seal sõjas kaotatud elud olid sotsiaalse tähtsusega ning häiris tavapärast sotsiaalset korda. Peale sõda oli Briti impeerium suurem kui kunagi varem. Sõjast tulid kaasa laenud, Iirimaa eraldus aastal 1921. Suur streigilaine 20ndate alguses, industriaalpiirkondades raskused majanduskriisi ajal, millest tekkisid sotsiaalsed rahutused. UK astus teise maailmasõtta peale Saksamaale sõja kuulutamisega aastal 1939. 40ndal aastal sai Churchill peaministriks, õhujõud said Saksamaa omadest jagu Briti taevaste kohal, olid suured pommitamised. Oli üks riikidest, kes peale sõda plaanisid maailmakorraldust. Oli üks ÜRO deklaratsiooni allakirjutajaist. Oli majanduslikult nõrk, elas USA laenudest ja Marshalli abiplaanist. Peale sõda oli Tööpartei võimul, tehti reforme, mis olid kestvad, olid
· Moodustati Nelikliit ning "Püha Liit" · Tõi kaasa pikima rahuperioodi Euroopa ajaloos. 40 aastat Krimmi sõda 1854-1855: · Sõja ametlikuks ajendiks olid vaidlused kristlike pühapaikade hooldusõiguse üle Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis. · Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks. · Prantsusmaa oli muutunud "tasakaalustamise objektist" ise "tasakaalustajaks". · Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid Ideoloogiad: · Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete
peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad. 4 Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate
Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga. 2. Venemaal oli plaanimajandus, ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs. Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vähenes, NSV liidu oma tõusis. Nimeta abinõusid, mida kasutati kriisist väljumiseks. 1. Organiseeriti hädaabitöid 2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid