Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diktatuur versus Demokraatia (1)

1 HALB
Punktid
Arutlus
Miks mõndades riikides kehtestati diktatuurid, kuid teistes säilis demokraatia.
Ma arutlen nüüd seda, miks osades riikides 19. sajandi 1.esimesel poolel kehtestati diktatuurid, kuid osades riikides säilis demokraatia.
Alustaksin kõigepealt sellest, et mis need kaks mõistet tähendavad, diktatuur ja demokraatia.
Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu.
Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim.
Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele.
Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda siis tuntuim on kindlasti Saksamaa, demokraatia kuulutati riigis välja 1919. aastal Weinmari linnas Saksa Rahvuskogu poolt välja töötatud põhiseaduse alusel.
Paljudes riikides oli ennem demokraatia, kuna pärast 1. maailmasõda tõi see paljudele kodanikele uusi õigusi.
Üks suurimaid muutusi mis sellega kaasnes, oli kindlasti see, et valima lubati kõik mehed alates 21. eluaastast ja muidugi oli suur muutus ka see, et ka naistele anti valimis õigus, seega ei olnud paljude riikide inimesed sellega nõus, et kehtestataks diktatuurid.
Kuid üks suuremaid probleeme selle asja juures oli see, et demokraatia ei suutnud püsima jääda ja seda nimetati demokraatia kriisiks. Selle tekkimist soodustasid, aga paljud tegurid näiteks muutused ühiskonnas, majanduslikud raskused ja valimiskünnise puudumine.
Ühiskonnas olid ühed suuremad muutused need, et maailma sõjas hukkus kõige enam keskklassi inimesi ja seega tõusis nüüd töölisklassi soovide täideviimise võimalus.
Majanduslikeks raskusteks olid eelkõige kiire inflatsioon ja tooraine allikate kadumine.
See tähendas, aga seda, et demokraatia asendus diktatuuriga.
Seega arvan mina, et üks suuremaid riigikorra muutuste põhjustajateks oli
just see, et rahvas tahtis võimalikult hästi elada, kuid nad ei suutnud sellisena seda riiki valitseda . Ja selle üks suur mõjutajaid oli majandus kriis, mis kestis ei lõppenudki õieti ära, vaid see katkes 1939. aastal alanud 2. maailmasõjaga.
Diktatuur versus Demokraatia #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
arutlus teemal: Miks mõndades riikides kehtestati diktatuur aga teistes säilis demokraatia.

Sarnased õppematerjalid

Diktatuurid Euroopas
2
doc

Diktatuurid Euroopas

Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga

Ajalugu
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
4
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi

Ajalugu
Esimese maailmasõja järel diktatuur ja demokraatia
2
doc

Esimese maailmasõja järel diktatuur ja demokraatia

Arutlus Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt

Ajalugu
Ajalugu 9 klass pt 5-8 - Venemaa-Itaalia-Saksamaa
1
docx

Ajalugu 9.klass pt 5-8 - Venemaa, Itaalia, Saksamaa

Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks

Ajalugu
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tulenes kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendasid rahvast ja võimu, seega oli tegemist rahvavõimuga. Esimese maailmasõja tagajärjel teisenes tunduvalt maailma poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei

Ajalugu
Maailm kahe maailmasõja vahel
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

b) kaupade ületootmine c) vale majandamine → kergekäelised laenud Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest nende majandus sõltus Ameerika omast. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja. Demokraatia asendus osades riikides diktatuuriga. Riik sekkus majandusellu. b) DEMOKRAATILIK „UUS KURSS“. Roosevelt koostas suure tegevuskava (New Deal), mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. Ka teistes riikides tehti sarnaseid reforme. TV lk 14 ül 1 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel

Ajalugu
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur
3
doc

Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur?

Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari,

Ajalugu
Demokraatia 1920-1930
6
doc

Demokraatia 1920-1930

etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga ­ Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

mihkel1989 profiilipilt
mihkel1989: hea
13:22 27-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun