Demokraatia ja diktatuur. (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?
Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?
Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles ’ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees.
Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad kui Antandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fašistideks.
NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine . Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG . Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism , teisiti mõtlemine keelatud.
Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus - ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne , kuhu koondusid sotsialistid kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema.
NSV Liidus lammutati täielikult tsaariaegne riigi aparaat ja rajati uus. Samuti võeti vastu uus põhiseadus. Saksamaal tegutses Hitler esialgu seaduse raames, hiljem sai temast ainuvalitseja. Saksamaa majanduskriisi lahendamiseks hakati majandust riiklikult juhtima , keelati kõik teised erakonnad ja ametiühingud ning kaotati töötus, kõik tööjõulised inimesed pidid töötama relvatehases. Itaalias Rahvuslik Fašistlik partei, tsensuur . Riik kontrollis ettevõtlust, töölised jagati kutsekogudesse.
Osa riike vajas pigem demokraatlikku korda, kui diktatuurilikku korda, osad lihtsalt ei suutnud kehtestatud organisatsioonivormist vabaneda.