Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina-Ameerika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise riigi valitseja oli Fidel Castro?
  • Kes oli Juan D Per�n de la Sosa?
  • Mis aastal tuli Argentiinas taas demokraatia?

Ladina­Ameerika
Rasmus Roos
Arenguteede otsimine
Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid 
Ladina­Ameerika riigid oma arenguteed.
Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik 
liikumine, kes arvasid, et riik peaks  valima  erilise suuna. 
Konservatiivsed , kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, 
kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest.
Ladina­Ameerika kuni teise 
maailmasõja lõpuni
1920.­1930. aastatel olid Ladina­Ameerika riigid väliselt küll 
vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed 
diktatuurid  eesotsas caudillodega.
Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid.
 Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud.
Ladina­Ameerika riigite osalemine Hitleri­vastases koalitsioonis 
väljendus põhiliselt majandusliku abi  saamises .
Pärast sõja lõppu aga  pakkusid  mõned Ladina­Ameerika riigid 
varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast 
kohtumõistmise  kartuses .
Sõjajärgsed diktatuurid
Sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid olid Lõuna­Ameerika riikidele 
iseloomulikud juba 19. sajandist alates. Selle tagas  armee  suur 
osatähtsus riikide siseeelus. Selline olukord kestis kuni 1980. 
aastateni pea kõikides Ladina­Ameerika riikides.
Sõjaväelaste diktaatorlikud valistused(hundad) üritasid riigis 
ümberkorraldusi teha. Nad lubasid pärast korra loomist taastada 
demokraatia, kuid lubaduse täitmiseks läks kaua aega ja võimu ei 
loovutatud   sugugi  vabatahtlikult.
Peronism  Argentiinas
Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas 
laialdast toetust leidnud peronism e.  Kindral   Juan  D. Perón de la 
Sosa  õpetustel põhinev massiliikumine. Tema  unistus  oli see, et 
Argentiina  muutuks Ladina­Ameerika juhtuvaks riigiks.
Pärast Perón’i presidendiks saamist kehtestas ta diktatuuri, ning lõi 9 
aasta jooksul palju reforme, mis  parandasid  inimeste eluolu.
Pärast ekspordihindade langemist muutus majanduslik seis 
halvemaks ja korraldati riigipöörde, millega  president   kukutati  ja 
sunniti maalt põgenema. 
Tagasi demokraatia teele said argentiinlased pärast 1982. aastal 
suurbritanniale sõjas  kaotatud  sõjas Falklandi saarte pärast.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Juan Perón
Pinocheti parempoolne 
diktatuur tšiilis
Parempoolsed  sõjaväelised diktatuurid valitsesid Ladina­Ameerika 
maades, kuigi kõige suuremat tähelepanu on pälvinud Augusto 
Pinochet  Ugarte diktatuur Tšiilis.
1973. aastal  kukutas  Tšiili armee eesotsas kindral Pinochetiga 
president Salvador Allende valitsuse. Riigis kehtestati autoritaarne 
diktatuur. Seda toetas USA, püüdes peatada kommunismi levikut, 
seega kasutati vasakpoolsete suhtes vägivalda.
Karmi  käe poliitika abil saavutati üsna suurt majandusedu.
Diktatuur kehtis kuni 1980. aastate lõpuni, mil Pinochet loobus 
võimust ning riigis toimusid taas vabad valimised.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Augusto Pinochet
Vasakpoolsete diktatuur 
Nicaraguas
Kui Tšiilis vasakpoolsed kaotasid, siis Kesk­Ameerika riikides oli neil 
pikka aega üsna suur mõjuvõim. Juba 1950. aastate lõpul tuli  Fidel  
Castro  relvajõul võimule Kuubal.
1970. aastate lõpul tuli seal võimule käremeelne 
vasakliikumine( sandinistid ). Sandinistid kukutasid endise 
hirmuvalitseja ning kehtestasid oma diktatuuri. Koheselt hakkasid nad 
moodustasid oma sõjaväe. Majanduses alustati ettevõtete riigistamist.
Sandinistide vastased kontrad alustasid uue valitsuse vastu 
sõjategevust. Kodusõda kestis 10 aastat. Sandinistid loobusid 
võimust ja riigis korraldati vabad valimised, kus  endised  võimulolijad 
said lüüa. Uus valitsus lõpetas kodusõja ning hakkas demokraatlikke 
ümberkorraldusi tegema.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Sandinistid
Ladina­Ameerika 20. sajandi 
lõpul
1980.­1990. aastail tomus enamikus Ladina­Ameerika 
diktatuuririikides üleminek demokraatiale.
Probleemid jätkusid, sest Kesk­ ja Lõuna­Ameerika ei suutnud 
ületada majanduslikku mahajäämist, vaestust, ega  vabaneda  suurtest 
välisvõlgadest. 
Raske probleem oli ka võitlus uimastitootjate ja –kauplejatega. 
Küsimused
Millise riigi valitseja oli Fidel Castro?
Kes oli Juan D. Perón de la Sosa?
Mis aastal tuli Argentiinas taas demokraatia?

Document Outline

  • Slide 1
  • Arenguteede otsimine
  • Ladina-Ameerika kuni teise maailmasõja lõpuni
  • Sõjajärgsed diktatuurid
  • Peronism Argentiinas
  • Juan Perón
  • Pinocheti parempoolne diktatuur tšiilis
  • Augusto Pinochet
  • Vasakpoolsete diktatuur Nicaraguas
  • Sandinistid
  • Ladina-Ameerika 20. sajandi lõpul
  • Küsimused
Vasakule Paremale
Ladina-Ameerika #1 Ladina-Ameerika #2 Ladina-Ameerika #3 Ladina-Ameerika #4 Ladina-Ameerika #5 Ladina-Ameerika #6 Ladina-Ameerika #7 Ladina-Ameerika #8 Ladina-Ameerika #9 Ladina-Ameerika #10 Ladina-Ameerika #11 Ladina-Ameerika #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RockFreak Õppematerjali autor
Sain 5

Sarnased õppematerjalid

Kolmas maailm
2
docx

Kolmas maailm

1) Mis on kolmas maailm Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad. Selle moodustavad Aasia, Aafrika, Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS,

Ajalugu
1949-2003
5
doc

1949-2003

turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei juhtimisel. Maal oli peamiseks uuenduseks rahvakommuunidelaialisaatmine ja üksikmajapidamiste edendamine. Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Loodi tingimused ka välismaiste ärimeeste tegutsemisele Hiinas. 1989a. kevadel toimusid Pekingis Taevase Rahu väljakul meeleavaldused, milles nõuti demokraatlikke vabadusi. Võimud reageerisid sellele veriste mahasurumistega. LADINA-AMEERIKA.- MILLISED OLI LADINA-AMEERIKA RIIKIDE ÜHISJOONED KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL?- Nad olid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillo'dega. MIS TÕENDAB ET SÕJAVÄEL ON Lad-AMEERIKAS ERAKORDSELT SUUR ROLL?- Sõjaväelaste diktaatorlikud volitused ning üritasid riigis ümberkorraldusi teha. MIS OLI HUNTADE TEGEVUSE EESMÄRK?- Taastada demokraatia ning anda riigiohjad üle vabalt valitud riigivõimule.

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool

Ajalugu
Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Jaotus: ● Saksa: Leedu, Lääne-Poola ● Vene: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia Allkirjastasid: ● Molotov (NSVL välisasjade rahvakomissar) ● Ribbentrop (Saksa välisminister) NSVL ja Saksa sõpruse- ja piirileping 28.sept.1939 Jaotus: ● Saksa: Lääne- ja Kesk-Poola ● Vene: Soome, Läti, Eesti, Leedu. Bessaraabia Poola allveelaev Orzel Eestis -> venkud lasevad Metallisti põhja -> vastastiku abistamise leping (Baaside leping) Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ● Ms vaid Lähis-Ida piirkonnas ● Tooraine ja toidukaupade tarnija, sõdurid ja tööjõud -> said jõukamaks ● Rahvasteliidu mandaatsüsteem - muu riik saab hallata ala, kuni ala on ise valmis end valitsema ● 1921 Washingtoni konverents - USA/UK/JAP/FRA saarevaldused Vaikses ookeanis, suurriikide tasakaal Jaapan ● Tänaseni keisririik ● Läks maailmasõtta, et saada rohkem mõjuvõimu, laiedada alasid

12. klassi ajalugu
Üldajalugu 20-sajandil
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia ­ soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa ­ soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa ­ soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa ­ soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari ­ vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia ­ Huvid Aafrikas ­ Liibüa. Türgi ­ seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan ­ soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA ­ soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ­ Saksamaa + Aust

Ajalugu
11-klassi ajaloo konspekt
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus. Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis. ● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele. Stalini lähikond Beria Molotov Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :)))))))) Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938)

Ajalugu
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun