Harf (0)

1 Hindamata

Harf
Harf on näppekeelpill , millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktaavi . Harfi kõlakast
laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pilli kaela (lookleva ülaosa ) küljes asuvad
häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle
sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehhanism . Harfi mängitakse istudes , nii et pill toetub
mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega kõrgemaid keeli. Heli
järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Iga
pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat astet oktaavi seitsmest helist (keelest) kõikides
oktaavides pool- või täistooni võrra.
Päritolu
Kõige tõenäolisemalt leiutati harf sõltumatult mitmes maailma piirkonnas juba esiajal. Sageli on
öeldud , et harfi leiutamisele võis kaasa aidata pinguletõmmatud vibunööri tinistamine. Üks
harfitüüp, vibuharf, ongi sisuliselt vibu , millele on kinnitatud kõlakast ja mitu keelt. Selleks, et
harfile oleks võimalik kinnitada rohkem keeli, hakati hiljem harfe tegema mitte ühest, vaid kahest
puutükist, mis ühest otsast omavahel kinnitati. Seda harfitüüpi nimetatakse nurkharfiks.
Harfide vanimad kujutised kunstis pärinevad Vana-Egiptuse 6000 aastat tagasi (need olid
eessambaga) ja Pärsiast 5000 aastat tagasi.
Näppekeelpille on traditsiooniliselt mainitud ka Piiblis, eriti seoses kuningas Taavetiga, kuid
vastava heebrea sõna "nevel" tähendus on teadmata: see võib tähendada ka lüürat, lautot või
isegi flööti. Sellele segadusele on kaasa aidanud asjaolu, et ajalooliselt on ingliskeelne sõna harp
tähistanud mitte üksnes harfi, vaid enam-vähem iga keelpilli, mida ei mängita poognaga, alates
parmupillist (jew's harp) ja suupillist ( french harp) kuni orelini välja. Sageli on mõistlik ingliskeelne
harp tõlkida kandleks. Vanad kreeklased tundsid küll mitut sorti kolmnurkharfe ( trigonon ,
sambuuk), kuid omaseks see pill neile ei saanud. Nad eelistasid lüürat.Lääne-Euroopasse jõudis
harf 8. sajandil mauride kaudu, kes sel ajal Pürenee poolsaare vallutasid.
Harf praegu
Aafrika rahvamuusikas kasutatakse mitut sorti harfe, nii vibu- kui ka nurkharfe. Aafrika harfid on
eessambata. Peale selle on Aafrikas eurooplase jaoks veidraid pille, näiteks kora Lääne-Aafrikast,
mida sageli kirjeldatakse harflautona.
Harf on kujutatud Iirimaa vapil .
kasutatud materjal:
muusika8b.wikispaces.com/harf
vikipeedia
muusikaajalugu

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 12 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Wolfsbane Õppematerjali autor

Harf pill muusika

Sarnased õppematerjalid

rtf

3 keskaja pilli kirjeldus

Harf on näppkeelpill. Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pillil looklevad ülaosa, kaela küljes asuvate haalestusverbilid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lau

Muusika

docx

Vana Kreeka pillid

kaarja kaarega. Paljud neist harfidest, mille kõrgus oli napilt üle meetri, olid kaunistatud härjapeadega. Esimesed meile tuntud Egiptuse harfid pärinevad 4. dünastia ajast (2625 2500 eKr). Praegu kohtab kaarharfi veel Aafrikas ja Ida-Aasias. Nurkharfid tulid Egiptuses kasutusele 1500 eKr. Neid mängisid põhiliselt naised ja need olid võrdkülgse kolmnurga kujulised (külg 55 cm). Neid hoiti mängimise ajal püsti, resonaator vastu keha ja kael puhkamas mängija süles. Kreekas polnud harf sama populaarne kui lüüra ja Platon laitis seda kui ,,unistavat" pilli, mida mängisid enamasti naised. Nurkharf oli populaarne Rooma keisririigis, kus seda mängiti protsessioonidel, ohverdamistseremooniatel ja jumalanna Isise kultusetalitlustel, mis roomlased egiptlastelt üle võtsid. Harfi tunti Lääne-Euroopas 7. sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud

Muusika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk