Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Helilained (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

HELILAINED
Füüsika osa, mis seletab
helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv
kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib
võnkumiste sihiga – keskkonna hõrendused ja tihendused).
Heliallikad on võnkuvad
kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja
tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna
omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus
(parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka
keskkonna temperatuurist.
Heli levimiskiirus
erinevates keskkondades
Keskkond
Levimiskiirus m/s
Keskkond
Levimiskiirus m/s
Õhk (-20 ºC)
319
Merevesi (+4 ºC)
1 500
Õhk (0 ºC)
332
Jää
3 230
Õhk (+20 ºC)
343
Teras, raud
5 000
Puhas vesi (+4 ºC)
1 400
Klaas
5 200
Kuulmine võimaldab teha
Helilained #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel_S Õppematerjali autor
Materjalis selgitatud mõisteid helidega seonduvast. Välja toodud heli levimiskiirused erinevates keskkondades ja selgitatud helide kuulmist.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kõrv ja kuulmine

kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ­ need panevad trummikile võnkuma ­ kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ­ võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz

Psühholoogia
thumbnail
8
doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid heli

Keskkonafüüsika
thumbnail
12
doc

Muusika ja selle seos heliõpetusega

6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra....................................................................................................................7 - Helikiirus.............................................................................................................7 - Helilained.........................................................................................................7-8 - Resonants............................................................................................................8 - Helihark..............................................................................................................8 - Infraheli, ultraheli...............................................................................................8

Füüsika
thumbnail
11
doc

Meeleelundid

Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad.........................................................

Psühholoogia
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
19
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-pat oloogia konspekt

Helihargitestid: Rinne ja Weberi test Tümpanomeetria: Kuulmekile liikuvuse või elastsuse määramine rõhusambaga A-(normaalne), B-(kuulmekile ei liigu, sekreet, lima, granulatsioonid vms. lisamass keskkõrvas, kuulmekile tugev sissetõmbe või perforatsioon) või C-tüüpi (Põhjuseks negatiivne või positiivne rõhk keskkõrvas) tümpanogramm Audiomeetrilised uuringud:  toonaudiogramm (kuulmislangusega kõrva testimisel levivad helilained tervesse kõrva ning ilma maskeeringuta saadakse ebaõiged kuulmisläved. Maskeeringu audioloogiline mõte seisneb selles, et müraga "segatakse" uuritavale kõrvale vastaspoolset kõrva),  kõneaudiomeetria,  OAE - otoakustiliste emissioonide määramine. Otoakustiliste emissioonide näol on tegemist sisekõrvast (teost) tagasipeegelduvate helidega. Testimise käigus lastakse

Eripedagoogika
thumbnail
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

mõlema laine laineharja kõrgus on 1 ühik, siis liitunud laine laineharja kõrgus on 2 ühikut. Seisulaine on interferentsi erijuht. Tekib vastassuunas levivate laine liitumisel, kui on punktid (sõlmed), mis ei liigu. Nt peegelduv laine kumminööril, kitarri keelel. Lainete difraktsioon ehk lainete paindumine tõkete taha (nt vee lained sadamas, helilained nurga taga). Kõige paremini jälgitav, kui takistuse või ava suurus on samas suurusjärgus kui lainepikkus Helilained on miljon korda suuremad kui valguslained Nurga taha kuuleb, aga ei näe. Valgusallikad tekitavad nähtavaid varje. Huygensi printsiip; Avaga piiritletud lainefrondi iga punkt on sekundaarlainete allikaks Sekundaarlained on keralained. Kehade ja lainete võrdlus: KEHAD: On materiaalsed – mingist ainest tehtud Ei saa olla samal ajal samas kohas Kokkupõrkel vahetavad energiat LAINED: Ei ole materiaalsed Saavad olla samal ajal samas kohas

Keskkonafüüsika




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: =)

15:17 18-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun