1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa kiiresti revolutsiooni poole. Sellel saastal oli Prantsusmaal ka raske toidupuudus ja populaarne vimm kuningas Louis XVI suunas muutus raevuks. Bastille' vallutamine 12.juulil 1879 algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused. 13.juulil ründasid juba esimesed inimesed Bastille'd aga 14.juulil ründas Bastille' revolutsiooniline rahvahulk, kes olid peamiselt Saint-Antonie eeslinna elanikud. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse kaotanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi, kes vabastati. Ka vangla ülem oli suhteliselt rahumeelne ning heatahtlik mees, kuid rahvamasside stiihiline viha pöördus just tema kui vihatud vägivallavõimu esindaja vastu. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma. Vanglaülem tapeti kohapeal ning tema pea aeti teiba otsa, rahvahulk marssis sellega aga mööda Pariisi tänavaid
Ta viis Preisi kuningriigi Euroopa suurriikide hulka, rünnates Austriat ja vallutades selle rikka provintsi Sileeria. MÕISTED: Valgustus – 18. Sajandil Euroopas levinud vaimne liikumine, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Ratsionaalne – mõistlik, mõistuspärane Satiir – naeruvääristav või pilkav kirjandusteos Despootia – kuninga piiramatu ja omavoliline valitsemine Entsüklopeedia – teaduslik teadmeteos kõikide erialade või mõne eriala kohta Moderniseerimine – ajakohastama, uuendama Tolerantsus sallivus
olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konst. monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu vaadetes oli võimude lahususe teooria. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda libelarismi isaks.
• 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile
iseseisva riigi tunnused (Saksamaa, Ameerika Ühendriigid) 3. Konföderatsioon riikide liit kus liikmesriigid on säilitanud oma iseseisvuse (Euroopa Liit) Mis on protektoraat ? See on territoorium või riik mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla ( Kosova oli 1999.2008 ÜRO all) VÕIMU ISELOOMUD 1.Monarhia ehk ainuvalitsus 2. Türannia ehk despootia ehk hirmuvalitsus 3. Aristokraatia ehk paremate ehk ülikute valitsus 4. Oligarhia ehk valitseva ladviku ehk väheste ehk kildkonnavalitsus 5. Ohlokraatia ehk jõuguvalitsus 6. Demokraatia ehk rahvavalitsus 7. Diktatuur- ebademokraatlik valitsemine
Kui vabadust Ameerikas ähvardab oht, siis on see üksnes enamuse kõikvõimsuse tõttu. Vähemuses olijad satuvad meeleheitesse ja see sunnib abi otsima füüsilisest vägivallast. Õiglus on eesmärk, mille poole peab püüdlema iga valitsus. MISSUGUST DESPOOTIAT ON DEMOKRAATLIKEL RIIKIDEL KARTA? Ameeriklaste loodud ühiskonnakorraldus, pakub suurepäraseid võimalusi despootliku reziimi kehtestamiseks. Tänapäevane despootia erineb mineviku omast, ta on leebem ja hõlmavam, ta alandab inimest, ilma teda piinamata. Praegusel hariduse ja võrdsuse ajastul, suudaksid valitsejad veel hõlpsamini kogu poliitilise võimu enda kätte haarata, osavamalt tungida erasfääri ning hõlmata seda täielikumalt. Kui samamoodi see hõlbustamine mahendab seda. Kui ühelgi kodanikul pole suurt võimu, siis türannia tegevusväli justkui aheneb, tema tegutsemisvõimalused kitsenevad.
Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II a) Püüdis jätkata ema suunda, ent polnud piisavalt otsusekindel
Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui
Charles Montesquieu (1689-1755) pühendus kirjanduslikule tegevusele, tema esimene raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest.
oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean-Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750. aastal traktaadiga „Arutlus teadusest ja kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta nägi väljapääsu rahva suveräniteedis,
Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele sobiks despootia. ROUSSEAU Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu. Peateos ,,Ühiskondlik leping" - vastandas feodaalühiskonda inimese looduslikule seisundile. HOBBES Kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Ideaalne absolutistlik monarhia monarhi kätte koondunud seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. LOCKE kehtima peaks võimude lahusus: parlament teeb seadusi, kuningas viib täide. Liberalismi isa.
2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal
peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. MONTESQUIEU ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates oli despootia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Ta arvas ka veel, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. ROUSSEAU - tema põhiteosed on ,,Arutlus teadustest ja kunstidest", ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu nägi Rousseau rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele põhimõttele vabariik
Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest. Kolmandaks - valgustusest tingitud despootia ja absoluutse monarhia kriitika. Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord. Pärast monarhia kukutamist koostati uus põhiseadus, tulid võimule jakobiinid, kes tahtsid saada endale võimu. 1793 otsustas Konvent luua Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära
ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus Liivimaa ajaloo ja ühiskonna nägemine inimsoo ajaloo perspektiivist jagatud inimsus Neegerorjad ja Balti pärisojrad "Ajal, mil isegi uhked britid võitlevad, et nende neegerorjad saaksid vabaduse ja kodanikuõigused, leidub Euroopas terveid rahvaid, kes on kuulutatud võimetuks isiklikule vabadusele ja püüdlustele, kes on painutatud kõige karmima despootia alla, katavad oma vabade isade hauad orjakettidega, harivad põldu nende jaoks igavesti võõraks jääva inimklassi jaoks neid rikastades ja ise samas näljast peaaegu hingetuks jäädes. Ja kes neid maha surub? Kuningad? Ei! Nende kaaskodanikud!" (1796) Milleks sellised seosed? "Õilsad igast rahvast! Teie, kes te olete tõelised inimesed: tõstke oma hääl ühes minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem,
Tänu kõrgetele maksudele ja suurele vaesusele, mis riigis levis tekkis rahva seas suur rahulolematus. See omakorda tõi kaasa teisitimõtlejate ehk kuningavõimu mitte pooldajate liikumised ning idee kuningavõimu kukutamisest ning demokraatlikust riigivõimust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel
pärslast. 1734. aastal avaldas ta raamatu ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest". Läbi Antiik-Rooma olude analüüsimise kritiseeris autor Prantsusmaa olusid. 1748. aastal ilmus peateos ,,Seaduste vaim", 31 raamatust koosnev arutlus. See raamat tõlgiti paljudesse keeltesse ja avaldas suurt mõju kodanlikule riigiteooriale ja hiljem ka paljude maade riigikorrale. Raamatus analüüsib Montesquieu kolme peamist valitsusvormi, milleks on despootia, monarhia ja vabariik. Despootia on monarhi piiramata võim. Sellises ühiskonnas on liikumapanev jõud hirm. Vabariiki hindab ta kõrgelt, kuid arvab, et kaasajal on see võimatu. Vabariik sobib ainult väikestele territooriumitele. Ideaalseks riigikorraks loeb ta konstitutsioonilist monarhiat, eeskujuks siinjuures Inglismaa. Kõikjal Euroopas tuli lahutada täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Temalt pärineb tänapäevane võimude lahususe põhimõte.
Seaduse ja ühiskondliku arvamusega. 14.Millisest kahest põhimõttest lähtub J.S.Mill otsustades inimese tegevusvabaduse üle? 1)Tegudes mis puudutavad inimest ennast, siis see ei peaks olema seadustega reguleeritud. 2)Teod, mis puudutavad ühiskonda ja teisi. 15.Kelle puhul ühiskonnas ei kehti vabaduse põhimõte?Miks? Milli jaoks ei ole indiviidid lapsed kuna lapsed ei vastuta oma tegude eest, kuna nad on alaealised.Ning ka invaliidid. 16.Kas despootia riigivormina on Mill`i arvates õigustatud?Selgita? Jah:kui on tegemist ühiskonnaga kes ei oska otsuseid vastu võtta kriisi olukorral. 17. a) Kas alkoholi hinda võib tõsta?- Jah, sest see pole igapäevane kaup ning meil on vabadus seda osta või mitte osta. b) Kas hariduse omandamine peab olema kohustuslik?- Jah, sest haridust hakatakse omandama lapsena ja Milli arvates laste puhul ei saa rakendada vabaduse põhimõttet, sest nad ei vastuta oma tegude eest c) Kas piima hinda võib tõsta
Suur Prantsuse Revolutsioon Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võiks leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas
oluline, et ta teeb seda omakasupüüdlikult. Selline väide on kooskõlas utilitarismiga. Kes nõustuks väitega Kui mudamaadluse vaatamine pakub suuremale hulgale naudingut kui balleti vaatamine, siis peab riik toetama mudamaadlust, mitte balletti? Selle väitega nõustuks Benthami utilitaristliku eetika järgija Millises lauses kasutatakse sõna õige tähenduses 'moraalselt õige'? See küll õige ei ole, et endale ostad kalleid riideid, aga lapsed käivad närudes ringi Kas despootia võib John Stuart Milli arvates olla teatud tingimustes õigustatud? Despootia võib Milli arvates olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kes ei ole veel võimelised isearenemiseks. Millist põhimõtet nimetatakse kõlbluse kuldreegliks? Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks! Legaalne on Immanuel Kanti arusaama kohaselt tegu, mis on kooskõlas inimese moraalse kohusega, kuid näiteks omakasupüüdlikult motiveeritud
Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid
seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine *alus inimõigustedeklaratsioonile *rajas tee Euroopa liberalismile *raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima Voltaire * valgustatud monarhia (1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija *võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest *katoliku kirik piiramatu türannia vastu *valitseja peab olema tark, haritud
Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6
värbamisest. Riigivalitsemises hakati protsessikorraldust lihtsustama ja kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Hariduses töötati välja ja avaldati ,,Maakoolide reglement" ning ehitati palju uusi koolimaju. Reformid ei läinud läbi, sest need ei olnud kooskõlas riigi poliitikaga ja Friedrich II veetis suur hulk aastaid sõdades, kaotades suure osa oma noorusaja valgustuslikest ideaalidest. Valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. Austrias viisid valgustatud absolutismi läbi keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II samuti 18.saj. M.T. oli ise valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, ametnikud, vaimulikud,
kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kindlasti ka valgustusajastum, mis oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastust levis ka despootia ehk valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet omab riigis absoluutset poliitilist võimu, kuigi tegelikult oli klassikaliselt dispootia kasutusel juba vaaraodega Egiptuses, kus üks mees käsutab ja kasutab kõike ja kõiki ning ülejäänud inimesed on tema orjad. Prantsusmaal oli despootial siiski veidi teistsugune tähendus ja seal kehtis pigem valgustatud despootia ja selle idee autoriks oli prantsuse filosoof Voltaire. Idee kohaselt on riigile ja rahvale
16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa, riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Brandenburg, Baieri.Brandenburgi Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude kuurvürstiriigist Preisi kuningaks 1415 sai lahususe teooria. Rousseau oli valgustajate Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti vasakpoolse suuna suurmaks esindajaks. Tema tiitli, tekkis kuurvürstiriik pealinnaga Berliin. 1618
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: 1. Valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; 2. Sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused 3. Majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi
koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat) 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlus- vangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi
Õhk koosneb gaasidest Arstiteadus 17 saj. Ravimeetodid: klistiir, 17 saj. Arstiabi osutajad: Edward Jenner-vaktsinee kupud, aadrilaskmine ämmaemandad, habemeajajad -rimine rõugete vastu Valgustatud Absolutism Austrias Valgustatud despootia Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust
Hariduse edendamiseks rahva- ja kutsekoolid. Samuti Viini Ülikool tuli riigi kätte, kuna eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutislikku monarhiat. Tolerantsuspatent vahemusrahvustel (v.a juudid ja muhameedlased) oli õigus nagu tavalistel linnakodanikel. Valgustatud reform agraarmajanduses teotöö vähenes, suuremas osas kaotati riigis pärisorjus. Austria on valgustatud despootia, kuna reformid viisid läbi valitsejad ja kohalikud esinduskogus kaasa rääkida ei saanud.
Demorkaatia kujuemine võtab umbes ühe inimpõlve. Seda ei saa lihtsalt kinnitada ühe põhiseadusega. Mida kujutab ennast nüüdisaegne jätkusuutlik ühiskond. RIIK RIIK – Võimuasutuste ja valitsemisasutuste süsteem e poliitilise võimu süsteem. VALITSEMISVORMID: Kes valitseb? Õige vorm Väärastunud vorm Üks isik Monarhia (ainuvalitsus) Türannia, despootia Osa rahvast Aristokraatia Oligarhia (väheste võim) Rahva enamus Demokraatia Ohlokraatia e jõuguvalitsus, anarhia. DEMOKRAATIA VORMID: 1. Otsene ehk klassikaline demokraatia. 2. Esindus- ehk vahendatud demokraatia. 3. Osalusdemokraatia. 4. Elitaardemokraatia. VÕIMU RESSURSID JA TEOSTAMISE MEETODID Ainelised - omand ja kapital. Vaimsed - teadmised ja kogemused.
tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu. 2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda
Iseseisev ilming mõjutab suhteid täiskasvanutega. Kui laps mõistab, et saab midagi ka ise, ta ei vaja täiskasvanute abi. Nad vajavad mõistame seda ja püüdke vältida negatiivseid arvamusi, ei kritiseeri lapse ja võimaldada tal olema sõltumatu. Protesti-massirahutuste väljendatakse sagedased Tülid laste vanematelt. Vastavalt Vygotsky, L.s. "laps on at war with ka teistel nendega pidevas konfliktis" (Vygotsky l.s., 1991). Despootia ilmingud on järgmised: laps hakkab dikteerida kõik ümber, kuidas käituda, ja võib muuta kuuletuma ja teha nagu ta ütleb. See käitumine võib ilmneda juhul, kui lapse üks või iimane. Väike laste tegevus Varases lapsepõlves, muutub juhtiv objektorienteeritud tegevus, mis mõjutab nii vaimset arengut ning suhelda täiskasvanutega. Lapseeas manipuleeriv tegevus: laps võib korrata samme näidatud täiskasvanutel liikuda assimileerunud mõju teine teema, õppida oma tegevust
assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa
Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid tal oli ka mitmeid muid hobisid. Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema meelest pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud
Viimaste all pidas Hegel silmas protestante, mitte aga saksa keelt kõnelevaid rahvaid. Viimaseid ei jäta maailmavaim enam maha ( erinevalt teistest rahvastest ). Seejuures peab Hegel väga tähtsaks kristluse ning hiljem protestantismi kui kristluse tõelise olemuse väljendaja kujunemist. Germaani rahvaste missioon on Hegeli arvates olla kristliku vaimsuse kandjad. Igale maailmaajaloo perioodile vastab Hegeli arvates kindel riigivorm: idamaades oli selleks despootia, antiikmaailmas demokraatia ( Kreekas ) ja aristokraatia ( Roomas ) ning germaani maailmas monarhia. Selle rea järgi võib arvata, et monarhia peaks olema kõige arenenum riigivorm. Hegel ei pooldanud ei sotsiaalset võrdust ega isegi üleüldist valimisõigust. 2.4 Maailmamõistuse kavalus Maailmavaim saab areneda ainult konkreetsete inimeste tegevuse kaudu, aga see ei tähenda sugugi, et tema areng on puhtalt inimeste otsustada. Nimelt on maailmavaim kaval.
· Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud · Rõhutas kodanike vabaduste kaitse · Peetaks liberalismi üheks isaks · Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub oludest (kliimast, pinnavormidest) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · Prantsuse filosoof, kirjanik
lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks
Alles renessansiga tulid olulised muudatused. Humanismiga oli vöimalik täiesti uus inimese kui individuumi interpretatsioon. Toimus nö “kurjuse psühhologiseerimine”. Saatanast tekkis uus pilt. Ta pole enam ainult mingi hall kurjuse eminents, kellega punti sidumine tähendas mingit ohtu väljaspoolt. Teda mõistetakse nüüd, kõigi humanistlike reeglite järgi kui individuumi, kui revolutsioonilist arhetüüpi kosmilise nö despootia vastu. 3 Saatanakummardajad 17s. Prantsusmaal, oletatavasti Ludwig IV valitsuse ajal, toimuvad kristlike riituste sarnased esimesed “Mustad Missad”. Kuidas seletada seda nö tagasikäiku. Mustad Missad on katoliku kiriku missade karikatuur, mis pole ka otseselt religioossed, vaid on seotud mingi profaanse kasuga. Koketeerimine tabuteemadega, nagu Marquis de Sade seda tegi, on väga inimlik.
Ühiskonnakriitiline oli ka raamat ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" Charles Montesquieu peateos on ,,Seaduste vaim" , mis avaldati 1748.aastal , ning mille ilmus juba kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist rolli riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia ehk absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta ise konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas ta koletuseks ja vabariik olevat sobinud vaid väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria, mille kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Montesquieu rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks.
Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile Montesquieu Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini. · Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suuremaga aga juba monarhiaks ja väga suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi
sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub kas ühele isikule või riigiorganile (näiteks võiks Inglise Parlamenti pidada pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks). Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt
Ta uskusüleminekul põlluharimisel tekiks varanduslik ebavõrdsus Teda peetakse liberalism isaks Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia) Haridus oli oluline Montesquieu Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses Toetas võimude lahusust Pooldas demokraatiat, pidas despootiat Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia; väga suur riik- despootia Voltaire Pidas tähtsaks valgustatud monarhiat Kritiseeris demokraatiat Füsiokraadid (prantsusmaa) Riik ei tohi majandusse sekkuda Tähtsaim majandusharu põllumajandus, kuna sellest tuli konkreetne tulu Nad toetasid vabakaubandust Riigipea oli piiramatu võimuga valgustatud monarh. 10) Merkantilismi tunnused Kõrged kaitsetollid Eksport peab ületama importi
puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad
pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isiku- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;. Montesquieu - aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi: despootia(absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus;Jean-Jacques Rousseau- Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit, Denis Diderot- filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 6. Prantsuse absolutism. Pärast Henri IV surma (lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII (tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis
loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. - Piiramata monarhia monarhile kuulub kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, tädesaatva võimu juht ja õigusemõistja.. Erivormideks on despootia vanades idamaade, türannia antiikmaailmas ja absoluutne monarhia keskajal Euroopas, tänapäeval nt Saudi Araabias ja Kuveitis. - Piiratud monarhia isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada. Ajaloos on esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. - Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Saj.
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel
suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates: 6 · rumalus siit siis ka nimi, valgustada inimeste vaimu. Rumalust levitas eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata majanduslikele edusammudele, kirikuvõimu vähenemisele, seisuste kaotamisele ja
annaabi.ee 
