Mittetäielike õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel. Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt: a) konstitutsioonilisteks st nad sisalduvad konstitutsioonides, aktides, põhiseadustes. Võrreldes täielike õigusnormidega veel üldisemad, veel abstraktsemad. b) definitiivsed õigusnormid on seaduskeele määratlused, mis seletavad lahti seaduses kasutatavate seaduste sisu. c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille nimel on seadus kirja pandud (normid on sündinud). d) kollisiooni õigusnormid annavad valikuvõimaluse otsustuskõlbulikest normidest, milline on praktikas kasutatav võimalik norm. Teise käsitluse järgi liigituvad mittetäielikud õigusnormid järgmiselt: a) seletavad õigusnormid, mis määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elementi või õigusliku tagajärje
Hageja oli algusest peale kahtleval seisukohal laenu andmisest kostjale, mida tõendab ka vestlus hageja ja tema töötaja vahel (lisa 1). Kostja ei ole hageja käest raha saanud, mistõttu ei saa hageja kostjalt nõuda lepingute täitmist ning seetõttu ei nõustu kostja ka hagiavalduse punktis 2.1 esitatud väitega ning on seisukohal, et hageja on see, kes ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. 2.2 Kostja koostatud võlatunnistused on deklaratiivsed mitte konstitutiivsed. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koostas kaks konstitutiivset võlatunnistust (hagiavalduse punkt 1.1 ja 2.2). Kostja ei vaidle vastu, et ta võlatunnistused koostas, kuid tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega, mis ta heausklikult andis hageja kätte, olles kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha. Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid
Katsealune pidi vastamakas 'ei' või 'jah'. Esimesele vastusele kulus rohkem aega kuna emu on lennuvõimetu lind ja on üldkategooriale kaugemal kui väga tüüpiline lind pääsuke. 21 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 100. 22 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 240-241. 10 Semantiliste hierarhiate kontseptsioonile toetuvad deklaratiivsed teadmised. Deklaratiivsed teadmised on: 1. mitmesugused järelduslikud teadmised, mis moodustatakse olemasoleva süsteemi alusel; 2. mitmesugused konstateerivad teadmised, mis toetuvad mõistete süsteemidele ja esinevad lauselisel kujul; 3. semantilised teadmised ehk faktid, mõisted, seaduspärasused, teooriad. Sellise õppimise tulemusena oodatakse, et moodustuksid süstemaatilised teadmised ja tekiks võime klassifitseerida laekuvat infot
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid)
Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell)
Miinusteks on programmeerimise PROCEDURE sumto(n:INTEGER):INTEGER; suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, VAR sum,i:INTEGER; näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. BEGIN Deklaratiivsed keeled (jagunevad funktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerimise keelteks) sobivad sum:=0; algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, FOR i:=0 TO n DO vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis
FOR i:=0TO h DO neiteks optimeerimise, verititseerimise v6i paralleliseerimise larvis. 195(r - RAMAC :]05(csitrrcnc HDD). IBM Deklaratiivsed keeled Uagunevad lunktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerihlse kelteks) sobivad ENDi algoritmi esitamiseks kaskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati k6ikj algoritmj detaile kirja panna, 9-tf) RTURN sum
Viieteistkümnendana lugesin Vereseadust (lühend - VereS). Vereseadus sisaldab palju mittetäielike õigusnorme. Kõige rohkem esineb definitiivseid norme, sest seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida. Vereseaduses sisalduvad mittetäielikud õigusnormid on deklaratiivsed normid, definitiivsed normid, kollisiooninormid, blanketsed normid ning viitelised õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning
Need maa ̈ rangud maa ̈ ravad andmebaasisüsteemi kaitumise viidete terviklikkuse vea ̈ korral. Kui viidete terviklikkuse viga ei teki, pole vaja ka kompenseerivaid tegevusi labi viia ja andmemuudatus taidetakse ilma andmebaasisusteemi poolse vahelesegamiseta. • Deklaratiivne vs. protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine (Deklaratiivsed kitsendused esitatakse CREATE TABLE voi ALTER TABLE lausetes, kuid protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine tahendab trigerite ja andmebaasiserveris talletatud rutiinide ̈ loomist). • Mida tähendab RESTRICT voi CASCADE maarang andmebaasiobjekti kustutamise ̃ lauses? (RESTRICT – objekti ei kustutata, kui on sellest soltuvaid objekte; CASCADE –
olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei sisalda, vaid teostavad infot. Näiteks: Keegi aevastab Terviseks! Palju õnne sünnipäevaks! - info? Kohustus? Käsk ? Ei! Nimepanek; kohtus määratakse 3 aastat tingimisi. Kõige laiem, ebamäärasem on asseratiivne kõneakt. Deklaratiivsed ühed on mitteformaalsed (tervisesoovimine), teised nõuavad väga ranget formaalsust. Järgmine aspekt intensiivsus iga eesmärki võib väljendada intensiivsusega (v.a. mõned deklaratiivsed). Intensiivsus sisaldab ütluses ennast (asseratiivne: ma garanteerin, et vihma sajab suurem intensiivsus on eesmärk). Komissiivne: ,,Okei, ma kütan homseks; ma vannun käsi piiblil, et homme on soe." Direktiivne pos-neg oluline on see mis staatus on kõnel (Euroopas)
auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei sisalda, vaid teostavad infot. Näiteks: Keegi aevastab Terviseks! Palju õnne sünnipäevaks! - info? Kohustus? Käsk ? Ei! Nimepanek; kohtus määratakse 3 aastat tingimisi. Kõige laiem, ebamäärasem on asseratiivne kõneakt. Deklaratiivsed ühed on mitteformaalsed (tervisesoovimine), teised nõuavad väga ranget formaalsust. Järgmine aspekt intensiivsus iga eesmärki võib väljendada intensiivsusega (v.a. mõned deklaratiivsed). Intensiivsus sisaldab ütluses ennast (asseratiivne: ma garanteerin, et vihma sajab suurem intensiivsus on eesmärk). Komissiivne: ,,Okei, ma kütan homseks; ma vannun käsi piiblil, et homme on soe." Direktiivne pos-neg oluline on see mis staatus on kõnel (Euroopas)
poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras Äriregistri kannete liigid: konstitutiivne (ehk konstitutsiooniline) ehk õigustloov; deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega.
suhtes, mis viis kliendi suitsiidimõteteni. Teema normaliseerimine aitab klientidel end turvaliselt tunda. Samuti on oluline normaliseerida süü ja häbi, mis sageli kaasnevad suitsiidimõtete ülestunnistamisel. 6. Väljendu rahulikult, lühikeste selgitavate lausetega downspeak Saavuta rahulik õhkkond lühikese deklareerivate lausete abil, räägi aeglaselt ,(downspeak) lause lõpus hääletoon langeb. Downspeak täehendab, et häältoon lause lõpus langeb, tulemuseks deklaratiivsed avaldused .( See vastandub upspeak-le kus hääletoon lause lõpus nagu küsimuses tõuseb) (Bradford, 1997). 7. Liigu autoriteetselt lähenemiselt koostöö lähenemisele a good decision. Traditsioonilise nõustamise lähenemisviisile on omane hierarhiline suhe nõustaja kui eksperdi ja kliendi kui patsiendi vahel. Jobes (2006) soovitab koostöölist lähenemist, kus nõustaja ja klient töötavad koos. Teisisõnu, klient on ekspert tema enda kogemuse põhjal ja on aktiivne osaleja ravis
siseviited ja välisviited.Viidatakse konkreetsele sättele, selle osale või konkreetsele õigus- aktile või selle osale.Välisviidete puhul tuleb välja tuua ka avaldamise ametlik allikas. Kaudsed ehk ehtsad - ei viidata konkreetsele õigusaktile, vaid kas vastavale õigusinstituudile või vastavale institutsioonile. Igal üksikjuhtumil, kui hakkame viidatud normi rakendama, peame tegema kindlaks, mis antud hetkel kehtib. Kahjuks kasutatakse meil ka viitenorme, mis on vaid deklaratiivsed ja parimal juhul annavad seadusandjale mingit infot. Viitenormide kasutamise üldised põhimõtted: õpik lk 82 1)Otseste viidete puhul muutuvad viidatud õigus- akti sätted viitava sätte osaks ning seetõttu tuleb neid sisustada ja tõlgendada ka viitava õigustloova akti sisust ja tõlgendusest lähtudes. Viidatavat sätet sisaldava õigustloova akti kehtetuks tunnistamisel jääb viidatud säte viitenormi toimel kehtima ning on rakendatav.
Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeled Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled
Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati. Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil Protseduurilised teadmised-teadmised selle kohta, kuidas midagi teha, nt jalgrattaga sõita, need väljenduvad pigem käitumises kui sõnades. Deklaratiivsed teadmised- teadmised info kohta, mida saab sõnades väljendada MÕTLEMISE mõisted: Mentaalne represantsioon-psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda Analoogne represantsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab Mentaalsed pildid- represantsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad peegeldades osaliselt nende tajutavaid osasid.
Lihtne sanktsioon- õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandus üks riikliku sunniviis ja määr Keeruline- õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandud kaks või enam sunniviisi ja nad saabuvad koos Alternatiivne sanktsioon- fikseeritud kaks või enam riiklikku sunniviisi, õiguse rakendavajal on valida nende vahel. Õigustkaitsvad normid eeldavad õiguse rakendamist. Mittetäielikud õigusnormid Konstitutsioonilised Definitiivsed Deklaratiivsed Kollisiooni Mittetäielikud õigusnormid aitavad korda jõuda, kuid õiguslikud tagajärjed ei saabu mitte vahetult vaid koosmõjus täielike õigusnormidega. Nende puhul ei ole vaja otsida täielike normide struktuure (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Mittetäielikud õigusnormid on spetsialiseeritud ja eesmägipärased õigusnormid. Konstitutsioonilised normid sisaldavad põhiseadustes, põhiseaduslikes aktides ning on olemuselt normiprintsiibid
liigi ja määra, ja nad esinevad koos. · Alternatiivne sanktsioon õigusliku tagajärjena kahe või enama riikliku sunni liigi ja määra, ja neist tuleb valida üks. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. Konstitutsioonilised normid, mis sisalduvad konstitutsioonides. 2. Definitiivsed normid õiguskeele määratlused; seletavad normid. Saame teada õigusmõistete tähenduse. 3. Deklaratiivsed normid seadusandja eesmärki kirjeldavad normid. Sätestavad ka seaduse eesmärgid ehk õiguse ideoloogia. Esineb kas seaduses endas või seaduse juures olevas seletuskirjas. 4. Kollisiooninormid normid, mis räägivad olukordade lahendamisest siis, kui on mitu normi selleks. Räägivad õige normi valimisest. Seaduste kohaldamine. 1. Mittetäielikud õigusnormid võivad olla ka: 1. seletavad seletab ja koosneb H, D, S.
kliendid/tööandjad. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad koodeksid. • Mida koodeks deklareerib? – Millised on väärtused? Millised vastutused? • Millised kaalumiskohad koodeks välja toob? – Neid ei pruugi olla. Deklaratiivsed koodeksid sõnastavad vaid põhhimõtted. • Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid? 3 – Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? – Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega?
1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele antud normid, mis lasevad neil õiguslikku tagajärge rakendada või mitte. St ametnikule õiguse poolt antud mänguruumi.
igasugune hindamine on verdiktiiv. Kõneakt ja kõneleja staatus: · kõneleja staatus on erinev ühiskonniti, demokraatlikus on inimesed võrdsed (seda,mis üks ütleb teisele, võib teine talle vastu ka öelda) võrdsus laieneb.arhailistes ühiskondades kõneaktid väga tsensoriseeritud.esiteks:kes sa selline oled, et ütled mulle?!; olukord:kes sa selline oled, et rääkida sellistest asjadest?! · Deklaratiivsed ja direktiivsed kõneaktid on seotud kindla staatusega demokraatlikes riikides. Direktiivsetes kõneaktides on oluline suund kui on inimesed võrdsed, läheb käskimisega jamaks ,,miks sa käsutad mind?! Aga miks mitte parem on , kui kord on hierarhiline. Ülevalt alla tuleb käsk, alt üles tuleb palve. nt. võtke alandlikult vastu mu palve ja peske see põrand ära ei lähe läbi ju. Tuleb eristada kahte asja: 1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest
registripidaja vea tõttu. Registrikanded Kannete liigid õigusliku tähenduse järgi 1) Konstitutiivsed ehk õigustloovad kanded registrisse kantud asjaolud tekivad, lõpevad või muutuvad kande tegemisest (nt asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, põhikirja muutmine, kapitali muutmine, tegevuse jätkamine). Kanded, mille puhul tagajärje saabumine on seotud äriregistri kandega. 2) Deklaratiivsed ehk õigust mitteloovad kanded õiguslik olukord on muutunud varem, kandel on deklaratiivne tähendus. Deklaratiivsed kanded on kõik kanded, mille osas seadus ei nimeta, et nad on konstitutiivsed (nt juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kohtuotsuse alusel tehtavad kanded). Deklaratiivsetel kannetel on tähendus heausksete kolmandate isikute jaoks (nt juhatuse liikme kanne ja sellega seotud esindusõigus). Registrimenetlus
struktuurielement fikseerimata. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda otsese viitena või kaudse viitena. 2. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. Finantsõigus kuidas eelarve vastu võtta Karistusõigus sõnastatud on keelatud käitumine ja keelu eiramisega kaasnev sunnivahend (dispositsioon ja sanktsioon). Riigiõiguslikud aktid regulatiivsed normid ja deklaratiivsed sätted (hüpotees ja dispositsioon). Eraõigus - 3. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval tuntumad õigusperekonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Romaani-germaani e. kontinentaalõiguse perekond ehk Mandri-Euroopa ehk Saksa- Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti Anglo-ameerika e
See teadmine, mida omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse semantilise mälu vahendusel, kujutab maailma sellisena, nagu see on või peaks olema. Episoodiline ja semantiline mälu on mitmes mõttes sarnased ja sellepärast on paljud inimesed, nii minevikus kui tänapäeval, pidanud seda olemuselt sama liiki mäluks. Mõlemad on suured ja keerulised, võimelised säilitama tohutu hulga eriliigilist informatsiooni. Mõlemad on deklaratiivsed või representatiivsed, kuna nende sisu on võimalik kirjeldada väidetena objektide ja nende omaduste kohta. Mõlemas mälus säilitatavaid teadmisi saab võrrelda ümbritseva maailmaga ja nende teadmiste põhjal tehtud järelduste tõesust saab hinnata. Andmete salvestamist ühte süsteemi on raske eristada andmete salvestamisest teise süsteemi. Mõlemasse süsteemi saab salvestada andmeid mitme tajumodaalsuse kaudu ja selleks piisab vaid mõnest hetkest.
- ON UPDATE/DELETE SET NULL - ON UPDATE/DELETE SET DEFAULT Need määrangud määravad andmebaasisüsteemi käitumise viidete terviklikkuse vea korral. Kui viidete terviklikkuse viga ei teki, pole vaja ka kompenseerivaid tegevusi läbi viia ja andmemuudatus täidetakse ilma andmebaasisüsteemi poolse vahelesegamiseta. 19 Deklaratiivne ja protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine Deklaratiivsed kitsendused esitatakse CREATE TABLE või ALTER TABLE lausetes, kuid protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine tähendab trigerite ja andmebaasiserveris talletatud rutiinide loomist. Andmebaasi deklaratiivne terviklikkus kujutab endast reeglite ja eeskirjade kogumit, millele andmebaasis sisalduvad andmed peavad vastama ja mida on võimalik defineerida (deklareerida) andmebaasi struktuuri kirjelduses (CREATE lausetes).
konkreetse raali märgiline progemiskeel) · algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused IO kirjeldamise laused erinevad andmetüübid / objektid · teadmiste esitamise e spetsifitseerimiskeeled teadmuskeeled, deklaratiivsed keeled Arvutikeelena võib kasutada mistahes märgisüsteemi, mis on raalile söödavale kujule teisendatav. Arvutiprogramm kui translaator, mis tõlgib sisendi väljundiks. 6. Programmeerimiskeelte formaalne spetsifitseerimine. Transleerimisprotsessi osad. Raaliga on võimalik lahendada vaid matemaatiliselt formaliseeritavaid ülesandeid. Seega peab raali keelte jaoks leiduma formaalne esitus. Süntaks (teksti sisemine struktuur) versus semantika (teksti väline tähendus).
tehinguid ainult temale määratud õiguste suhtes. Otse andmebaasiga suhtlemise võimalus on ainult administraatoril, kes kasutab super user õigusi. Administraator kasutab andmebaasiga suhtlemiseks programmi ,,Oracle Sql Developer". Juhul kui administraator peaks vahetuma, siis uuel administraatoril on kohustus koheselt muuta super useri parool. Andmete terviklikkuse tagamiseks jõustatakse andmebaasis kitsendused. Võimalusel luuakse deklaratiivsed andmebaasi kitsendused (PRIMARY KEY, UNIQUE, FOREIGN KEY, CHECK). Kui kitsendust ei ole võimalik deklaratiivsel viisil jõustada, siis luuakse kitsenduse jõustamiseks trigeri protseduurid ja trigerid. 5.6.1.1 Infosüsteemi ja andmebaasi rollide vastavustabel Infosüsteemi roll Andmebaasi roll Administraator Administraator Klient User Autojuht User
... OÜ-sse tehakse ainult rahalisi sissemakseid (v.a. Kui sissemakseid ei tehta üldse) ... Riigilõiv tasutakse pangalingi kaudu ... Tegevusala näidatakse EMTAK klassifikaatori järgi Äriregistri kannete liigid Konstitutiivne ehk õigustloov ... Olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist nt. asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine, ümberkujundamine, kapitali suurendamine/vähendamine. Deklaratiivsed: ... Õigustoimingute tegemine ei ole seotud registrikande tegemisega nt. juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine ... Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul
Kanne loetakse tehtuks, kui on salvestatud keskandmebaasi serverisse. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teab või peab teadma andmete ebaõigsusest. Kannete liigid õigusliku tähenduse alusel: 1) Konstitutiivsed ehk õiguslikku tähendust omavad kanded- registrisse antud asjaolud tekivad, lõpevad või muutuvad kande tegemisest (nt asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, põhikirja muutmine, kapitali muutmine, tegevuse jätkamine) 2) Deklaratiivsed ehk õiguslikku tähendust mitteomavad kanded- õiguslik olukord on muutunud varem, kandel on deklaratiivne tähendus. Deklaratiivsed kanded on kõik kanded, mille osas seadus ei rõhuta, et nad on konstitutiivsed (nt juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kohtuotsuse alusel tehtavad kanded, kanded põhitegevusala kohta). Osadel deklaratiivsetel kannetel on tähendus heausksete kolmandate isikute jaoks (nt juhatuse liikme kanne ja sellega seotud esindusõigus).
l A vastu nõudeid ei ole. millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused? kas ta oli juhatuse liige? kas tal oli esindusõigus? o ÄS § 34 lg 2 ! o kanne JI juhatuse liikme osas on deklaratiivne (konstitutiivne kanne loob õigussuhte, deklaratiivne peegeldab juba juhtunut) 1 o ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas o TsÜS § 115--131 esindusõigus o ÄS § 34 lg 2 on üks ÄS kõige olulisemaid sätteid kolmas isik ei pea kontrollima, milline oli esindatava ja esindaja vaheline sisesuhe volitusi kontrollitakse ÄR kande kaudu
l A vastu nõudeid ei ole. millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused? kas ta oli juhatuse liige? kas tal oli esindusõigus? o ÄS § 34 lg 2 ! o kanne JI juhatuse liikme osas on deklaratiivne (konstitutiivne kanne loob õigussuhte, deklaratiivne peegeldab juba juhtunut) 1 o ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas o TsÜS § 115--131 esindusõigus o ÄS § 34 lg 2 on üks ÄS kõige olulisemaid sätteid kolmas isik ei pea kontrollima, milline oli esindatava ja esindaja vaheline sisesuhe volitusi kontrollitakse ÄR kande kaudu
tegemisest. 1.Ärinime muutmine toob kaasa ka põhikirja muutmise ja see on konstitutiivne kanne 2.Kapitali vähendamine hakkab kehtima alles vastava otsuse äriregistris registreerimisest. See tähendab, et seni, kuni äriregistris kannet ei ole tehtud, kehtivad näiteks osaluse tühistamise korral nendega seotud õigused (sh ka hääleõigus) edasi. 16. Mis on deklaratiivne kanne? Tooge näiteid deklaratiivsetest kannetest. 1.Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikandetegemisega, näiteks: juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine; prokuura andmine ja lõpetamine. 2.Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma
jaatama, kinnitama direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima, paluma /Kommarid ahju!/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/ ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima, innustama, alistuma, määrama (vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline) Umberto Eco kommunikatsiooniteooria Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast kommunikatsioonist. Kesksel kohal KOODI mõiste. Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel
suhtes. Pank ei ole petta saanud läbi vale kande. Kanne oli õige, seda, et ta teovõimeline ei ole, ei ole kinnistusraamatu ebaõige kande kaudu talle teavitada proovitud. 17. 18. Kinnistusraamat Kinnistusraamatuõiguse põhimõtted: 1) Sissekandekohustus 2) Kinnistusraamatu kannete avalikkus 3) Publitsiteedifunktsioon 4) Kaitsefunktsioon Kannete liigid: 1) Konstitutiivsed õiguslik tagajärg saabub kandega (AÕS par 641- 642) 2) Deklaratiivsed õiguslik tagajärg saabub enne kande tegemist (AÕS par 561 lg 2) 3) Asjaõigused - Asjaõiguste (omand ja piiratud asjaõigused)seadmi-ne või üleandmine 4) Märked - Viitavad olemasolevale või tulevasele asjaõigusele Kinnistusraamatu ebaõigsus Võimalikud põhjused: · Kinnistusraamatuvälised õigusmuudatused · Kinnistusosakonna poolt tehtud vead · Asjaõiguslepingu tühisus või puudumine Tagajärjed:
t. A ei saa talt enam raha tagasi). Sellises olukorras saab saksa kohtupraktika kohaselt A oma täitmise B-le ümber suunata: * B ei ole enam C-le võlgu, seega on rikastunud. * A saab esitada regressinõuda ( 1041). 69. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga? Võlatunnistused: konstitutiivsed võlatunnistused deklaratiivsed võlatunnistused Deklaratiivsete võlatunnistustega SK-ga mingit erilist seost ei ole. Sest deklaratiivne võlatuunistus on lihtsalt üks tõend nõudeõiguse kohta, mida saab ümber lükata teiste tõenditega. Seevastu konstitutiivne võlatunnistus annab iseseisva nõudealuse, seega olukord erinev. Konstitutiivse võlatunnistusega teisele poolele antud nõudeõigust saab tagasi nõuda üksnes soori-
organiseeritud assotsiatsioonide võrkudena. Sellest annab tunnistust inimese loomupärane kalduvus kategoriseerida laekuvat informatsiooni. (loom: neljajalgsed(koduloomad, metsloomad) ; linnud (laululinnud, mittelaululinnud)). Võime moodustada üldistavaid kategooriaid on osaliselt kaasasündinud. Aeg, mis kulub kahe mõiste seose tajumiseks, oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias. Semantiliste hierarhiate kontseptsioonile toetuvad deklaratiivsed tedmised. Siia kuuluvad mitmesugused järelduslikud teadmised, mis moodustuvad olemasolevate mõistete süsteemi alusel. Tänu sellele tunnevad inimesed ära esemed, objektid ine. Koolis õpitakse deklaratiivsete teadmistena fakte, mõisteid, seaduspärasusi ja teooriaid. Teine pikaajalise mälu konseptsioon kirjeldab selle talitlust skeemidena. Skeemide teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga.
Keele tähenduslik osa ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Programmeerimiskeelte ajalugu •1940´ndad –masinkeelte teke (UNIVAC I ja IBM 701) •1950´ndad –assemblerkeelte teke •1957 –kompilaatorkeel (FORTRAN) •1960 –COBOL, LISP ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Klassifikatsioonid I •Programmeerimise paradigmad .Imperatiivsed keeled .Protseduursed (FORTRAN, Pascal, Ada, C) .Objektorienteeritud (Smalltalk, C++, Java) .Deklaratiivsed keeled .Funktsionaalsed (Scheme, ML, Haskell) .Loogilised (Prolog, Parlog, Gödel, Mercury ) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 Klassifikatsioonid II •Realiseerimismeetodi järgi: .Interpreteeritavad .Kompileeritavad .Kompromiss ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Klassifikatsioonid III •Mäluhalduse järgi: .“Käsitsi” mäluhaldusega .“Prügikoristusega” •Tüübisüsteemi järgi: .Dünaamiliselt tüpiseeritud
sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): • lihtsad atributiivsed väitlaused, nt „Kõik tudengid on arukad”, • suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”; • hüpoteetilised, nt „Kui maa on valge, siis ilm on külm”; • disjunktiivsed, nt „Ilm on soe või on lumi maas”; • konjunktiivsed, nt „Ilm on külm ja lumi on maas”;
Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): · lihtsad atributiivsed väitlaused, nt ,,Kõik tudengid on arukad", · suhteväitlaused, nt ,,Iga tudeng õpib mõnd õppeainet". 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): · modaalsed, nt ,,On võimalik, et ma tulen homme tööle"; · hüpoteetilised, nt ,,Kui maa on valge, siis ilm on külm"; · disjunktiivsed, nt ,,Ilm on soe või on lumi maas"; · konjunktiivsed, nt ,,Ilm on külm ja lumi on maas";
- Ülemus hoiab silma peajoonel, liider horisondil. - Ülemust rahuldab status quo248, liider muudab seda. - Ülemus on vana hea sõdur, liider on iseenese peremees. - Ülemus teeb asju õigesti, liider teeb õigeid asju.249 Eestvedamine eeldab ülemuse ja alluva polarisatsiooni vältimist. Seetõttu välditakse isegi vastavaid termineid ja kasutatakse liidri ja järgija mõisteid. Organisatsioonis luuakse töötajate vahel partnerlussuhted, mis ei tohi olla üksnes deklaratiivsed, vaid neil peab olema konkreetne sisu. Partnerlus eeldab osalejate kaasarääkimise ja otsustamisõigust organisatsiooni jaoks olulistes küsimustes (töökorraldus, töötingimused, personali kujundamine, motiveerimine jt.). Eestvedamine on kooskõlas organisatsiooni eesmärkide, strateegia ja taktikaga. Eestvedamise tõhusust saab mõõta organisatsiooni poolt püstitatud eesmärkide realiseerimisega ja töötulemustega ehk organisatsiooni töösooritusega
annaabi.ee 
