10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sunnyfunny
Õppematerjali autor
VIISAKAS KÄITUMINE KLASSIJUHATAJATUND Maailmas on palju kirjutatud ja ka kirjutamata reegleid, kuid siin on kirjas vaid mõned. Päeva tuleks alustada rõõmsa meelega, et sind nähes ka teiste tuju rõõmsamaks muutuks. Süüa tuleb korralikult, see tähendab, et ei matsuta, ei lurista, ei pühi käsi laudlinasse ja ei räägi täis suuga. Kui liigud bussiga, siis tuleb abi vajavaid vanemaid inimesi aidata. Loomulikult tuleb neile ka istet pakkuda, kui kuskil mujal enam vabu kohti ei ole. Kooli sisse astudes tuleb poistel müts peast ära võtta, see on tervituse eest. Viisakas on vastu tulevaid inimesi tervitada. Kui täiskasvanu klassi astub, tuleb püsti tõusta. Ei ole viisakas käsi püksitaskus hoida. Väga ebaviisakas on teiste inimeste jutule vahele segada (olgu see siis tavavestluses või ainetunnis). Vanemate inimestega (kes ei ole su pereliikmed) rääkides tuleb neid teietada ning kui vanem inimene sind kõnetab, siis tuleb püsti tõusta. On viisakas enne vä
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALU
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid