India skulptuur, templid (0)

India skulptuur – iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid . Hinduistlik – hinduistlikud jumalad (Višnu, Šiva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Šiva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara – kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr).
India templid – templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed on enamasti ühel joonel , viivad püha paiga suunas. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumides on kujusid vähe; välisseinadel ei ole tühja (vaba) pinda peaaegu üldse.
Hiina kalligraafia – hieroglüüfide kaunilt kirjutamine kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seetõttu oli asjaarmastajaid palju, ka keisrid . Nauditi põhiliselt kõrgema seltskonna siseringis. Maalikunst – peamised vormid on tuši- ja akvarellmaalid paberil või siidil . Nõuab äärmist kindlust ja osavust, sest tehnika ei võimalda paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik . Songi dünastia maastikumaal (960- 1279 ) – sel ajal tõusis maastikumaal peamiseks alaks. Kasutusele võeti õhu- ja värviperspektiiv. Lineaarne vormikäsitlus asendub maalilisega. Rullformaat – maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m).
Asteekide kultuur – tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid – Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri ). Maajad – õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem . ja astronoomia , aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana – Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid – levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt. Templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid. Skulptuurid – jumalakujud – skemaatilisd, tinglikud, sümboolsed. Inimesed- tõetruud, looduslähedased, peamiseks huviobjektiks oli nägu. Ei tuntud lunastusõpetusi ega usutud hinge surematust. Hindasid ilu ja kunsti; uskusid, et „lilled ja laulud“ on elamise mõtteks. Inkad – 13.saj asutati pealinn Cuzco . Elasid müüridega kaitstud linnades. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme; müürides ühendasid kivid tappidega. Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia. Säilinud on rohkem keraamikat, mille hulgas on palju huvitavaid inimpeakujulisi nõusid.
Zeni mõjud Jaapanis – kunstis – kalligraafia spontaansus ja maalikunstis – peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Eelistati maalimist musta tindiga (tušiga). Pargikunst – väldib reeglipära ja sümmmeetriat. Puulõiketehnika – algselt kasutati vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, 17.saj hakkas laiemalt levima. Esialgu trükiti 1 plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga . Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine. Publikuks oli peamiselt linnarahvas (lihtrahavs). Temaatika oli igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.