Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010
Tallinna Humanitaargümnaasium
Maajad
Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur
oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid
Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku
omapäraseks tervikuks
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed,
observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks
Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed
Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks
Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale
Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil
Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi
Tikali Suur Väljak templipüramiidiga
Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on
hauakamber
Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri
pealinnas
Palee Palenques
Pallimängustaadion Chichen-Itzas
Steel
Asteegid
14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks
impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Palee Palenques Pallimängustaadion Steel Chichen-Itzas Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. Tenochtitlani Asteegi Asteekide kalendrikivi rekonstruktsioon türkiisidega Mehhiko
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast ja kivist püramiid
Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Tiahuanaco eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4.
staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16
staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõ
Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjustanud ka kunsti üldilmet sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada . Indiaanlane ei kartnud surma , ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilus ja kunsti. LadinaAmeerika kaasaegne kunst on saanud oma vanade eelkäijate kunstist mitmeid mõjutusi. Kasutatud kirjandus : * http://et.wikipedia.org/wiki/Asteegid *http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.htm *http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm *http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/keskameerika.htm *http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/inkad_evelin.htm *Jaak Kangilaski ``Üldine kunstiajalugu´´ Tallinn 2007 *Voldemar Vaga ´´Üldine kunstiajalugu´´Tallinn 1999
Kõik kommentaarid